2005-27 (3074)

Raadio, armastan Sind!

Sügavus ja ilu on ikka veel ka Vikerraadiost kadumas.
Raadio, armastan Sind! on tõestisündinud lugu. Mõni kuu tagasi, oma lapsepõlvkodus käies, leidsin vanast raadioaparaadist just sellise kirja. Olin peopesasuuruseks murtud ruudulise vihikulehe rikki läinud plaadimängija vahele toppinud, kust see nüüd mulle vastu vaatas: aastaarv 1979 üleval paremas nurgas.

Marginaale Clausewitzile

 
Tunnen sõjaasjandust väga katkendlikult. Et pilti veidigi süsteemsemaks muuta, võtsin vastu väljakutse lugeda läbi Preisi sõjateoreetiku ja -ajaloolase kindralmajor Carl von Clausewitzi (1780 ? 1831) kuulus raamat. Andes endale muidugi aru, et üks lugemiskord täisstuudiumi puudumist ei korva.

Kaks kasulikku käsiraamatut

 
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei ole olukord paranenud. Raamatuid tuleb aina juurde. Et leevendada lugemise vaeva, täpsemini küll ? ülesleidmise vaeva ?, tuleb kirjutada uusi raamatuid, mis aitaksid orienteeruda.

Heinrich (Heinz) von zur Mühlen

Heinrich von zur Mühlen sündis Tallinnas Niguliste kiriku pastori Konrad von zur Mühleni pojana. Lõpetanud 1933. aastal Tallinna Toomkooli, õppis ta aastail 1934 ? 1939 Tartu ülikoolis ajalugu, germanistikat ja kunstiajalugu. 1939. aastal lahkus Mühlen ümberasujana Eestist, jätkas 1941. aastani õpinguid Breslau (Wrocław) ülikoolis ning viis need pärast sõda lõpule Hamburgis, omandades seal 1947.…

HELLE MUSTONEN 2. X 1950 ? 10. VI 2005

Ansambli Hortus Musicus liikmed on kaotanud ühe endi seast. Pärast pikka ja kurnavat haigust lahkus igavikku ansambli asutajaliige Helle Mustonen.
Helle Mustonen astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi aastal 1969 ja lõpetas selle koorijuhtimise erialal 1974. Veel tudengipõlves kuulus ta entusiastide gruppi, kes 1970ndate alguses Andres Mustoneni eestvedamisel panid aluse ansamblile Hortus Musicus. Tookordseid olusid arvestates…

ROLF UUSVÄLI 15. IX 1930 ? 11. VI 2005

Lahkunud on silmapaistev organist Rolf Uusväli, kelle elukreedoks oli jäägitu pühendumine helikunstile. Interpreedi muusikaline haridustee päädis eraviisiliste õpingutega Eesti orelilegendi Hugo Lepnurme juures ning meistrilt päris Uusväli ka äärmise interpretatsioonilise nõudlikkuse ja kompromissituse.
Mitmekülgse natuurina oli Rolf Uusväli aastatel 1959 ? 1973 Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1974 ? 1985 ENSV Riikliku Filharmoonia (praegune Eesti…

Uut piirilepingut ei tohi ratifitseerida!

Avalik kiri Riigikogule
Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse paragrahv 2 ütleb: Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik.

Millest kõneldi Mauriaci seltsi kollokviumil?

 
31. III ? 1. IV 2005 toimus Roomas Euroopa François Mauriaci  Seltsi (Association Européenne François Mauriac) kirjanduskollokvium, mille teemaks oli ?Kunst ja kirjandus. Vaateid  euroopa nüüdisautoritele?. Motoks oli valitud Dostojevski ?Idioodist? pärit kuulus lause ?Ilu päästab maailma?. Eesmärgiks oli näidata erinevate kunstiliikide seotust ja nende kajastumist kirjandustekstides.

Mahe-kibe unenägu

 
Juba lavastuse alguses sai selgeks, et osa tegevusest jääb väljapoole vaatevälja.

KA Teater ?Niagaaraga? festivalirattas

 
Suvekuudel, kui Hispaania suured riigi- ja munitsipaalteatrid puhkavad, on paljudes sealsetes linnades kombeks pakkuda linnarahvale osasaamist teiste riikide teatrikunstist. Ka Jaeni Teatro Xtremo korraldas sel puhul esimese rahvusvahelise alternatiivteatrite festivali, kus ka Eestist KA Teater esines. Kristjan Kuntu ja siinkirjutaja esitasid peruulase  Alonso Alegria draama ?Niagaara?. Soovist pakkuda suveteatrit eelkõige linnarahvale, tulenes ka…

Teatrimaailm

10. ? 17. VIII peetakse Ungari pealinnas Budapestis Sziget (e.k. saar) Festival?i.

Interviuu Ain Mäeotsaga

Kas eile esietendunud Kauksi Ülle näidend ?Taarka? kammitses sind dokumentaalsuse ja kohatruudusega või said vabalt fanataseerida ja ?kunsti? panna??

Uudised

 
MUUSIKA

UUDISED

 
KUNST

Venemaa Marshalli plaan

Energeetikastrateegia on osa Vene diplomaatiast, mille eesmärgiks on suurem osalus maailma poliitikas.
Venemaad käsitlevad analüütikud on ühel meelel, et Venemaa soov saada uuesti impeeriumiks ja taastada oma mõju maailma poliitikas pole kuhugi kadunud. Ühe suurema ohuna on Venemaa naabrid näinud Vene kapitali sissetungi ja Venemaa plaani hõivata oma naabrite energiaturg ning kütusetransiit. Vene kapital voolab tõepoolest Venemaalt…

Arhitektuurialased kuriteod ei aegu

Nii linnas kui maal on nõukogude süsteem rajanud inimvaenuliku keskkonna
See mõte tuli mulle esimest korda pähe vene ajal, kui osa honorare sai kätte kodupostkasti saabuvate rahakaartide alusel, mida maksti välja peapostkontoris. Selleks tuli minna üle Mere puiestee alguse. See oli alati närvesööv tegevus, ainsaks tiivustajaks mõte saadavatest rubladest. Autosid oli toona küll…

Stalin ja tema meeskond

Inglise ajakirjaniku suurepärases uurimuses esildub deemonite liha ja veri.

Bumerang tuleb tagasi

Viimasel nädalal panid mind sisemiselt võpatama kaks erinevat, kuid salajasi teid pidi seostuvat sündmust. Esimene oli teade Londonis eriüksuslase poolt ?kogemata? tapetud brasiilia võõrtöölisest. Teine oli Jüri Talveti tõdemus Postimehe intervjuus (30. VII), et vähemasti ?hetke tõde on olemas ja see on just kombatav sümbiootiliselt ? mõistuse ja tunde ühisuse kaudu?. Pole kahtlust, et intuitiivne püüd…

?Ajavaim? ja kultuurilugu

Ilmselt on aja vaim üldse ajaloolistes teadustes üks kõige suuremat karjääri teinud mõiste, mis on juhtumisi esmalt moodustatud Baltimaades.

Julguse väärtustamine

Elus valitseb tugevama õigus ja sellest johtub ka julguse eriseisund
Sa ju ei julge, ütles tüdruk noorele mehele, kes oli ta vägistanud ja kes nüüd, kuuletudes endast vanema ja tähtsama kaaslase tahtmisele, näitas talle omatehtud, lühikese toruga püssi. Vaevalt küll oli tal mahti mõtelda, et ta niimoodi toimib kaasaaitajana, söakust nõudva ürituse hõlbustajana. Aga see kuulub tegelikult…

Mooste maagia

Põlvamaal asuvast Mooste alevikust leiab sinna sattunu eest ootamatult kõneka keskkonna, mis evib teatavat ?maagilist realismi?. Atraktiivne maastik koos maalilise järvega loob tausta ehitiste kihistusele, mis erakordselt hästi säilinuna (ning praegugi kasutuses) esitab eesti küla tüüpilise loo. Renoveeritud mõisakompleksi naabruses asuvad kolhoosiaegsed hiiglaslikud küünid ja laudad; eramajad, mida ümbritsevad lillepeenrad ja marjapõõsad, esindavad stabiilset väikekodanlikku elustiili, samal ajal…

Teel Meka poole

 

Sõjardeist ja kelmidest, – Ruitlasest eriti

Romaan “Kroonu” eesti sõjaväekirjanduse taustal.

Avalik elu

 
Heino Kiik on ehk kõige avalikum inimene, keda mul on au tunda. Ei, temast ei kirjuta vist mulliväljaanded, ta on ikkagi aus inimene, tema kirjutab endast ise, ja sugugi mitte reklaamimaiguliselt. Varsti me teame tema elust enam-vähem kõike siiapoole sündsuspiiri jäävat, ja seda koguni kolmekordses esituses: kõigepealt vaatab Kiige romaanidest selgelt välja autobiograafiline aines, teiseks on ta avaldanud…

Luuletused Kaaruka külast

 
Juuli viimane päev 2005 Kaarukas. Hommik põlluserval

Eesti : Läti ? 0 : 0

Väike võrdlusmäng naaberriikide oludega: Läti liivlase silme läbi

Kunstidialoog teljel Tallinn ? München ja vastupidi

Müncheni kunst hoolib eelkõige vormist ja kompositsioonist.

Edukas äritegevus ja kunst käivad käsikäes

Intervjuu suurärimehe ja kunstimetseeni Reinhold Würthiga

Seitse südasuvist impressiooni

Subjektiivseid pilte eesti graafikas.
See juhtus aastaid tagasi Pühajärve ääres. Istusin varahommikul telgi ees. Eelmisel õhtul olime lõket teinud ja üsna hilja magama läinud. Siis ütles keegi mu selja taga: ?Vappu, kui päike tõusis ja järv auras, kas sa tundsid siis  h i n -g u s t ??

Kaks linna läbi kaamerasilma

Tanja Muravskaja ja Anu Vahtra avastavad linna dimensioone ja elanikkonna mitmepalgelisust. 

Viljandis kohtusid vanamuusikasõbrad

Juulis toimus Viljandis XX vanamuusikafestival. Paarikümne aastaga on pillimänguoskuse arendamiseks kavandatud kursustest saanud tõelised muusikapidustused. Kuigi neid ei saa võrrelda pärimusmuusika omadega ? publikut on tunduvalt vähem ja programm elitaarsem ?, ilmestab see Viljandi suve sama olulisel määral kui folgipidu. Sel korral oli kuue päeva jooksul võimalik osa saada üheksast kontserdist ja muusikateatri…

Kuulates rändavaid pilvi…

 
Suvised Eestimaa linnad ja mõned maakohadki on justkui privatiseeritud ühe või teise nimeka festivali poolt. Nende vahele lükib aga julgesti oma muusikapärle festival ?Klaaspärlimäng?. Jättes kontsertide reast välja löökpillimängijate avaprotsessiooni 16. juulil Pärnu kesklinna tänavatel, pakub see festival üheksat erinevat kontserdikava Pärnus, Tallinnas, Kuressaares, Tartus, Jõhvis, mitmed neist eri õhtutel sama programmiga erinevates paikades.

Gdanski ?Butterfly? ? keskpärane, ent korralik

 
Eesti Kontsert ning Pärnu ja Kuressaare ooperipäevad on viimase viie aastaga loonud Eesti publikule külalis-ooperitruppide (seni Peterburi, Läti, Leedu) nägemise traditsiooni. Väikese Eesti kohta märkimisväärne saavutus. Ja nagu iga algus, on see ettevaatlik, vaataja-kontingendi sissetöötamise etapp. Tavapärane kindel menüü. Algus on kestnud juba viis aastat, aeg on küsida, kuhu edasi.

Akadeemiline kammerlaul, ikka jälle Kadriorus

 
Kadrioru lossis anti 24. juulil tähelepanuväärne kontsert. Kui aegu tagasi oli enesestmõistetav, et meie suured ooperilauljad teostasid ennast kammermuusikas, siis kuidas hinnata olevikus nii üliharva pakutavat võimalust nautida kammerlaulu kontserti? Kas katse reanimeerida kaunist kadunukest või jõuline märk sellest, et ?anri elujõud on raugematu? Pille Lill ja Marje Lohuaru andsid märku,…

Mõtlen mida tahan

 
?Ühtäkki? tulid tubli kaks kuud enne kohalikke valimisi linnapildis välja suured plakatid. Reformierakond oli nagu alati peenem, avaldades väikses trükis oma programmi ja lubades kaitsta minu sõnavabadust. Keskerakonna noored ? Kadri Musta väitel kõik kaheksa linnapildi risustajat on alla kolmekümnesed, kuid siiski kõrgharidusega (kuula arvutist viimast ?Tegelikkuse Keskusi?, Kuku raadio 31. VII) ? on väidetavalt vabad inimesed…

Lõpplahenduse vastu

Lõuna-Korea re?issööri Park Chan-wooki “Vana poisi” puänt seisneb lõpplahenduse märkamatuses ja tühisuses.

Mamma juurde Berliini

Filmis näeb kord otse, kord vilksamisi tõelist sõjakeerist: suurtükiväe tulelööke, jalaväe rünnakut, tran?eesid ja laskepesi.

Fataalsed vasktorud

Enne veel, kui tast sai linakangelane, jõudis ta olla kangelane elus. Serjo?a Gurzo sööstis kuueteistkümneselt vabatahtlikult rindele. Ehkki polnud klassiteadlik töölispoiss, vaid intelligendivõsuke. Tema isa oli praktiseeriv arst, ema õppejõud, vanaisa oli olnud ülempreester, onu aga suisa kuulsus, rahvakunstnikust näitleja Ivan Kudrjavtsev.

Vestlused patust ?Sin City? taustal

 
Ekraniseeritud koomiks kannab endas lõpuaja märki, olles omas absurdsuses kultuurilise mandumise lõppjaam.

Pühendunud Tartule

1. augustil tähistas 85. sünnipäeva Eesti Arhitektide Liidu vanemaid liikmeid Raul-Levroit Kivi. Sel puhul andis arhitektuurimuuseum välja tema artiklite ja mälestuste raamatu ?Tartu planeerimisest ja arhitektuurist?. Õieti on see esimene raamat, mis on pühendatud sõjajärgse Tartu linnaehituslikule kujunemisele ja arhitektuurile. Legendaarsest Matteusest on küll väiksemaid bro?üüre publitseeritud, kuid ulatuslikum monograafia on veel kirjutamata.

Igor Zabel 14. VIII 1958 ? 23. VII 2005

Igor Zabel oli Ida-Euroopa üks praeguse aja tuntumaid kunstiteoreetikuid ja kuraatoreid.
Ta õppis Ljubljana ülikoolis võrdlevat kirjandust, kunstiajalugu ja filosoofiat. 1986. aastast töötas ta Ljubljana moodsa kunsti muuseumis kuraatorina ning organiseeris mitmeid sloveenia kaasaegse kunsti näitusi nii Ljubljanas kui välismaal. Ta oli üks 2000. aasta “Manifesta” kuraatoreid ning 2003. aastal oli ta…

Helmi Rajamaa 8. I 1909 ? 27. VIII 2005

 
27. juulil suri Stockholmis eesti eakaim kirjanik Helmi Rajamaa, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1973. aastast.

Pahe kui kuliss ja vormitäide

Kui lastele mõeldud toodang välja jätta, peaksid “indoeuroopa” filmid pahedest otse pakatama. Ja nii see tõepoolest ongi.

GULAG oli Jumala sigitis

Mis asi on ? pahe? Kui teada saate, öelge mulle ka. Olen oma Sirbi rubriigis kolme ja poole aasta kestel fikseerinud kümneid vene kirjanikke, näitlejaid, filmire?issööre, kes sipelnud joomarluse, narkomaania, pederastia, litsluse, kuulsuseiha küüsis. Kas need figuurid on olnud pahelised? Minu meelest mitte. Pigem vastuoksa, nad näivad pühakuina, märtreina.

Isaga veduril

Vikerraadiost töölt lahkuv Mari Tarand meenutab ja hindab, mis on raadios tehtud ja tegemata jäänud.
Sirp