2004-40 (3039)

Re: Muinasaja käsitlusest meie ajalooõpikutes

Räägin seoses viimases Sirbis ilmunud V. Langi ja A. Kriiska kirjatükiga ainult enda ja T. Karjahärmi õpikust, ülejäänud kahe kõnealuse käsitluse autorid võtavad kindlasti ise sõna.
Esmalt üks üldisem teema. Lugupeetavad tsiteerisid meie õpikust lõiku ?Muinas- ehk esiajaks nimetatakse vanimat ja pikimat ajajärku /?/ ajaloos, mille kohta pole üldse või…

Rudolf Alari 3. XII 1911 ? 17. X 2004

New Yorgis suri endine Vanemuise ja Estonia tenor Rudolf Alari.
Ta sündis Tartumaal Kursi kihelkonnas ning läks viieaastaselt perega sõjapakku Siberisse, kus isal oli meierei koht. Tagasi Eestisse tuldi 1923.

Andres Vanapa 2. IV 1924 ? 25. X 2004

Meie hulgast on lahkunud kirjanik Andres Vanapa. Tema kodanikunimi oli Viktor Mellov. Tänavu 2. aprillil sai ta kaheksakümneaastaseks. Avaldame sügavat kaastunnet lahkunu abikaasale Siima ?kopile, ta lastele, sugulastele ja sõpradele.
Eesti kirjanike, kunstnike, näitlejate ja heliloojate hulgas on vähe neid, kes teda poleks tundnud. Vanapa oli suhtlemisaldis boheemlane, kel oli silma…

Saksa krambiteater ? levinud müüt

Tasub minna maailmalinna Berliini, et mõelda, miks meie teatrielu ei ole nii kirev ja üllatav
Frank Castorfi ?Kokaiin? ? ekstreemne ja kurnav.Thomas Aurin

Teatrist koduteel (?Orkestriproovilt?)

?Orkestriproov?: dirigent Roman Baskin ning orkestrandid Mart Toome ja Epp Eespäev.Toomas Tuul
Rudolf: Kes see vene draama uus näitleja oligi? Kes oboed mängis? Täitsa kihvt noor baaba-jagaa.

Kas Pepeljajevi luigelend?

Võib-olla jäi lindude teekond ?Luikede järves? eelmisel korral pooleli
Pepeljajevi lavastus ?Üheaegse mängu seanss? jättis õhku küsimärke.

Onu Sam ei muuda välispoliitikakurssi

Võimuiha ja vägivald on endiselt meie liigikaaslaste ühe osa eneseteostuse vahendiks
Kui sina väidad, et USA presidendi valimised võidab 2. novembril George Bush, ja tema väidab, et John Kerry, siis üks teist kahest tabab naelapead. Aga mina ei tea ei nädalapäevad varem seda lugu kirjutades ega reedel, kui ilmub Sirp, kas…

Miks sõditakse ja tapetakse

Pole mõtet elada ökoloogiliselt, kui naabrid ei ela samamoodi
Millal muutus inimene agressiivseks ja hakkas sõdima? Vastus sõltub sellest, millisena nähakse inimloomust. Paulus ja Augustinus, Thomas Hobbes ja Thomas Henry Huxley, kui nimetada vaid paari tuntumat, pidasid inimest loomult isekaks. Aga nii ei ole meeldiv mõelda. Palju lohutavam on kujutleda, et…

Imelik rahuline

Kaplinski rahvus- ja keeleideoloogiaks on eestlase tagasiistutamine loodusesse

Saastumine

1990. aastal kirjeldas helilooja Eino Tamberg kohanemist nõukogude aja lolluste, ideoloogiliste rituaalide ja enesetsensuuriga inimlikult mõistetaval põhjusel: selleks, et elada, teha ?oma asja?: ?Seda ma nimetan saastumiseks. Nagu kiiritus, mille teatud annus veel ei tapa, kuid hakkab meid muutma. Nagu nitraadid, mida teatud hulgal tarbime, millega keha tasapisi harjub ja…

Häguste servadega mahtuvus

Kaplinski kirjeldab lihtsaid ja igapäevaseid asju nii, et need hakkavad midagi muud tähendama

EESTLASED KRIMMIS

5. ? 11. IX 2004 liikus bussi ja rongiga Krimmis Eduard Vilde 100 aasta eest sooritatud reisi jälgedes ja auks Vilde muuseumi juures tegutsev Vilde klubi. Simferoopolis peeti konverents ?Krimmi eestlased?; et konverentsisaalis pandi üles Amandus Adamsoni töid tutvustav näitus, tegi koos klubiga reisi kaasa ka skulptori Rootsis elav tütar…

Märgata inimest, uurida tegelikkust!

Kui 1904. aasta septembris-oktoobris Krimmi eesti asundusi külastanud kirjanik Eduard Vilde oleks aimanud, kui suure jälje jätab tema reis ja reisil kirjapandu rahva teadvusse ning kui hindamatuks osutub see sada aastat hiljem, oleks ta nii ?Prohvet Maltsveti? kui ka reisikirjad välja andnud arvatavasti palju mahukama ja põhjalikumana.
Kirjandusloost teame, kui keeruline…

Etnograafiast elulugudeni

9. ja 10. IX toimus Ukrainas Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinnas Simferoopolis Krimmi Etnograafiamuuseumi ning E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseumi koostöös teaduskonverents ?Eestlased Krimmis. XIX?XX sajand?, avati eesti toa ekspositsioon.

Rahvaste paabel Krimm

Krimm oma soodsa asendiga on ammustest aegadest rahvaid kokku meelitanud. Kui uskuda uusimaid teooriaid eestlaste põlvnemisest, siis ? äkki oleme ka ise sealt kandist pärit?
III ? II aastatuhandel asustasid Krimmi kimmerlased ja taurid, kellest praeguseks on järel vaid kohanimed, tauride järgi kutsuti Krimmi Hersonesos Tauricus?eks. Taurid suruti VII sajandil e…

Eesti keele õpetamisest Krimmis

Milline keel on maailmas kõige kaunim? Võimalikke vastuseid on palju, kuid akadeemik Paul Ariste arvates on igale inimesele kõige ilusam ja parem tema emakeel. Milline võõrkeel on kõige-kõige? Millise võõrkeele oskamine on kõige vajalikum (praktilisem)? Siin saaks palju erinevaid vastuseid ritta seada, kuid kindlasti nimetataks ka inglise keelt.
Kas lugeja…

Vastab Paul Lettens, Eesti Ukraina suursaadik

Eesti lapsed ja õpetaja Beregovojes nii-öelda Eesti riigi ehk Paul Lettensi ja Jaak Prozese selja taga.
 

Eurooplane Vilde Krimmis

1879. aastal eestlaste asustatud Tarhani külast oli veerandsada aastat hiljem, Vilde Krimmis käiguks saanud esimene õitsval järjel Eesti asundus. Külas asus ka Eesti asunduste ilusaim koolimaja (pildil). Ehkki õpilasi oli paarikümne ümber, õpetas Tarhanis eesti lapsi ikka kodumaalt kutsutud kooliõpetaja. Vilde ajal oli selleks Karl Roots (vasakpoolsel pildil), kes oli…

Vastab Piret Laidroo, Lääne-Virumaa õpetaja

Oled üks neist, kes vabatahtlikuna viimased neli aastat Eestis Krimmi eestlaste abistamist korraldanud. Käisid Krimmis juba 14. korda. Mis on selle taga? Sinu isiklik huvi ja soov sealsete eestlaste eluvõimalusi avardada või kodanikuühenduslik ühiskondlik toetuspind?
Ütlen ausalt, et sisetunne on see, mis mind kogu selle aja on tagant tõuganud. Otsin ka…

Rahva sekka minek

Mineval nädalal leidis Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu algatusel aset kirjanike Eesti turnee, mille käigus loodi sooje suhteid publikuga, kaubeldi raamatutega ja kõneldi rohkesti kirjandusest. Piltidel: J. Jaik, J. Parijõgi ja E. Hiir Vana-Narva bastioni nurgal 28. IX 1938; kirjanikud Kundas 1938. aastal (mõlemad Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivist); Eeva…

Mida teha surnud kassiga?

Ameerika on kummaline geopoliitiline nähtus ? ta sisaldab endas midagi kahelist, kahekordset, midagi on siin topelt. On ju siin kaks osa: Põhja- ja Lõuna-Ameerika. See on nagu aritmeetikas, et üks kord kaks on ikka seesama kaks, mis sisaldab endas ka n-ö tarbetult ühendavat ühelist elementi.
Kusjuures kogu see geograafiline krempel…

Nõiarohi ? tarvitada väikeste doosidena

Lauri Sommer Göteborgis.Teet Malsroos
Lauri Sommer, Nõidade õrnus. Tiivaalune, 2004.

Pealelend

Leelo Tungal, Jan Kaus ja Eeva Park Palamusel. Urmas Vadi
EKL-i esimees, Jan Kaus, käisime just Eesti turneel, maakonnakeskustes ja mujal raamatukogudes näitamas, et kirjandus on veel elus ja olemas. Kas selline ?rahva juurde tagasi?-projekt on EKLi ülesanne tänases Eestis?

Euroopa ühinev arhitektuuripoliitika

Lõppes Euroopa esimene arhitektuurifestival
Viini arhitektuurikeskuse uusim näitus ?Sociopolis? käsitleb inimlikku miljööd kaasaegses linnas (avatud 28. X ? 31. I 2005).

Pealelend

EKA rektor ANDO KESKKÜLA.

Elutants Lembit Saartsi moodi

Lembit Saarts. Ikla öösel. 1958, õli, paber.
?Lembit Saartsi maalid ja joonistused?* Tartu Kunstimuuseumis 17. IX ? 14. XI, kuraator Krista Piirimäe.

Kohvrigalerii ei ole vaid kohvris

Tartu Saksa Kultuuri Instituudi Kohvrigaleriis on kümnes näitus
Fragment Mona Strehlowi installatsioonist ?Energiate kontsentratsioon?.

?emjakin kui märk

Mihhail ?emjakin. Peterburi karneval. Litograafia. 1973.
MIHHAIL ?EMJAKINI graafika, akvarellid ja joonistused Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XI.

Vana maalikunsti kättemaks

EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIDU AASTANÄITUS ?Ühises rivis? Tartu Kunstimajas kuni 31. X.
Tartu on Eestis maalikunsti keskus. Performance, installatsioon, video, isegi graafika on siin suhteliselt harv nähtus. Seetõttu on loogiline, et maalikunstnike liit korraldas oma aastanäituse just Tartu suurimas galeriis.

Kapriissed ja armastatud

Näitus ?See kapriisne ja armastatud akvarell? Draakoni galeriis kuni 30. X.
Tore oleks rääkida akvarelli võidukäigust maailmas ja tuua näiteks viimase Flash Art`i kaanepilt,  maailmakuulsa  akvarellisti vesivärvitöö reproduktsioon. Tõtt on loos sedavõrd, et David Hockney reproduktsioon on seal tõepoolest, kuid autorit ennast akvarellisti austava tiitliga miskipärast pole pärjatud. Ometigi, tehnika…

Plaaditutvustus

Paavo Järvi, Truls Mørk, Estonian National Symphony Orchestra

Jutustus Schumanni a-moll klaverikontserdist

 IV rahvusvaheline pianistide festival ?Klaver ?04? 22. ? 29. X.

Konservatiivne, aga super

NIKOLAI LUGANSKI (klaver, Venemaa) festivalil ?KLAVER ?04? Estonia kontserdisaalis 24. X, kavas Beethoven, Chopin, Prokofjev, Rahmaninov.
Eesti kontserdilavale on iseseisvusaastatel jõudnud väga erinevas kunstilises ja kaubanduslikus kaalukategoorias külalispianiste. Labases turunduslikus mõttes võiks nad kolmeks jaotada: massipublikut võluvad imelapsed; prominentsemat publikut magnetina tõmbavad ?suured nimed? (natuke või ka üsna korralikult rooste läinud…

Bravissimo Beethoveniga

TALLINNA KAMMERORKESTER sarjas ?Bravissimo!? ANDRES MUSTONENI juhatusel Estonia kontserdisaalis (17. X), solist KOLJA BLACHER (viiul, Saksamaa).
17. X jätkas Andres Mustonen Tallinna Filharmoonia sarjas ?Bravissimo!? oma head tava teha koostööd maailmatasemel solistidega. Seekord musitseeris Andres Mustonen koos oma ammuse koostööpartneri Kolja Blacheriga. Koos Blacheriga andsid nad kontserte ka umbes kolme…

Pianismi kaljud ja majakad

STEPHEN KOVACEVICH (klaver, USA) 23. X Estonia kontserdisaalis festivalil ?KLAVER ?04?.
Klaverifestival üllatab nagu alati isiksuste galeriiga, mis näitab, kui hulgaliselt tõlgendusi ja suundi valitseb esituskunstis, kui palju erinevat muusikat, nähtuna-tõlgendatuna suurte isiksuste poolt, ikka veel mõjutab ilma ja inimesi, õnneks. Aga maailma tempo on kiire ? leida rahu ühesainsas kaunis…

Avastused enne ?ajupesu?

NYYD ENSEMBLE?i kontsert ?ENNE AJUPESU? Olari Eltsi juhatusel Estonia kontserdisaalis 18. X, solist Anu Komsi (sopran, Soome).
Üle hulga aja sai Estonias 18. X kuulata NYYD Ensemble?it, sedapuhku kontserti pealkirjaga ?Vene avangardmuusika peale revolutsiooni ja enne ?ajupesu??. See muusikaõhtu kõlas Euroraadio kontserdisarjas ?Discoveries? (?Avastused?) ning sellelt tehti otseülekanne kahekümnesse raadiojaama…

?Baltic Voices?, perfektselt kurb koorimuusika

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR sarjas ?Baltic Voices 3? PAUL HILLIERI dirigeerimisel Metodisti kirikus 20. X.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor tõi Paul Hillieri juhatusel sarjas ?Baltic Voices? publiku ette kolmanda kava kontserdina ja samas oli teise kava CD esitlus. ?Baltic Voices? Läänemere maade heliloojate kooriloomingust on märkimisväärne eelkõige vaimse pagasi tõttu. Ja pakub suurt…

Debiilide mäss

Vene kultuur ja apokalüpsis ? kes neid suudaks lahuta! Sealses filmikunstis tõusis  esimeseks suureks maailmahävingu kuulutajaks muidugi Tarkovski (kui jätta kõrvale hulk peidetult religioosseid ja maailmalõpulisi kontseptsioone ning elemente paljudes varasemates nõukogude filmides). Tarkovski ?Ohverduses? kõneldakse apokalüpsisest pea publitsistilise avalusega, ?Nostalgias? on häving aga ahenenud isiklikuks, ühe inimese apokalüpsiseks, mis…

Nähtav ja kuuldav surm

Gustav Ernesaksa filmipärand jõudis avalikkuse ette

Käesoleval sügistalvel tähistab Eesti Rahvusmeeskoor oma 60. sünnipäeva. Filmiarhiiv on selle tähtpäeva puhuks korrastanud ja arhiivikülastajaile kasutada andnud meeskoori kauaaegse juhi, nõukogude ajal rahvuslikuks sümboliks kujunenud helilooja ja laulupidude üldjuhi Gustav Ernesaksa filmipärandi.
Ernesaks polnud mitte ainult üldtunnustatud helilooja ja koorijuht, vaid ka kirglik filmiamatöör, kes jäädvustas sageli filmikaameraga teda ümbritsevat…

Eksperdi töö muutub taotluste suhtes kõvasti re?issöörikesksemaks

Ametnik ja re?issöör Kristiina Davidjants.
 

Kas väärtfilm on väärt film?

Aeg-ajalt kleebitakse ?väärtfilmi? silt teatud mõttes ebakonventsionaalsele või avangardistlikule filmile. Mida hälbivam peavoolust, mida vähem keskmise vaataja ootustele vastav, seda väärtfilmlikum.
Sõna muteerub ühiskonna intensiivses kasutuses, haakides enda külge järjest uusi allusioone ja semantilisi varjundeid. Liiga laia tähendusvälja korral muutub sõna haaramatuks nagu gargantualiku isuga olend, kelle inimene nii suureks on…
Sirp