Toeta

Kirjandus

  • Kivirähaga läbi kaamose
    Kui Friedrich Reinhold Kreutzwald on meie lauluisa, siis Andrus Kivirähk meie tõeline jutuisa. Tema jutud on sündinud viljakas sümbioosis lauluisaga ja kirja pandud otse rahvale mõeldes. Pildil on ta koos oma koera Robiniga.     
    Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix

    Kivirähaga läbi kaamose

    Andrus Kiviräha jutukogu „Eesti rahva uued jutud“ on nagu perearsti retsept pimedate õhtute vastu. Sest see kõik on ikkagi – pööraselt lõbus!

    Andrus Kasemaa
    5 minutit
  • ,

    Lugemine kui lubatud narkootikum

    Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all.
    Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule…
    Kristel Algvere
    4 minutit
  • Mustrid ja muundumised
    Doris Kareva: „Mulle sai varakult selgeks, et vaimolenditega tuleb kõnelda aupaklikult. Aupaklikkus väljendub sõnastamise täpsuses, et mitte raisata nende aega. Aga vaimolendid on ju ka kõik inimesed …“    
     Kaido Vainomaa

    Mustrid ja muundumised

    Luule- ja palveraamatuga „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ pöördub Doris Kareva tagasi oma lapseea loitsude juurde.

    Pille-Riin Larm
    7 minutit

  • Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2025

    Selgunud on Ants Orase nimelise kirjandus­kriitika auhinna tänavused kandidaadid.
    Eik Hermann, „Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia“ (Kairi Loogi romaan „Tantsi tolm põrandast“) – Vikerkaar 2025, nr 4-5
    Merlin Kirikal, „Salto mortale“ (Eva Koffi romaan „Õhuskõndija“) – Sirp 1. VIII 2025
    Liisi Rünkla, „Nagu suure linnu konksjad varbad“ (Berit Petolai luulekogu „Hele, tuisklev ja nimetu“) – Looming 2025, nr 9
    Mihhail Trunin, „Olemise filosoofia ridade vahel“ (Triin Soometsa luulekogu „Kerge kogu jõust“) – Keel ja Kirjandus 2025, nr 7
    Mart Velsker,…
    1 minut
  • Kuidas lavastada kirjandust?
    Kaur Riismaa 19. juunil Tallinna Kirjanike Majas Eesti Kirjanike Liidu 2025. aasta romaani­võistluse tulemuste väljakuulutamisel. Vasakul Rein Raud ja Tuuli Velling.     
    Kris Moor

    Kuidas lavastada kirjandust?

    Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ on XXI sajandi esimeste kümnendite ülesvõttena küll hägune, kuid võimaldab siiski pildi sisse minna.

    Ave Taavet
    5 minutit
  • Ma Teile kirjutan …

    Ma Teile kirjutan …

    Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus pakub südamliku sissevaate kahe mõttekaaslase pikka sõprusse ning manab silme ette omaaegse olustiku.

    Merle Adelman
    4 minutit
  • Noore autori olmeportree
    Brigitta Davidjants 9. aprillil Tallinna Kirjanike Majas jutukogu „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ esitlusel.     
    Kris Moor

    Noore autori olmeportree

    Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.

    Boris Veizenen
    4 minutit
  • „Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“
    Ričardas Gavelise „Vilniuse pokker“ on üks enim tõlgitud leedu romaane.     
     Algimantas Aleksandravičius

    „Buddha maailma on lihtne siseneda, Saatana maailma on raske sisse pääseda“

    „Vilniuse pokkerit“ tasub lugeda nii neil, kes Nõukogude aega läbi elasid, kui ka neil, kellele see sünge muinasjutt mõjub nagu mõni vendade Grimmide hirmutekitav heietus.

    Maimu Berg
    4 minutit
  • Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

    Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?

    Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga

    Triinu Tamm
    9 minutit
  • „Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“
    Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailmakirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega sellesse süvenemata, kaasa ja sisse elamata, oma eluga seda vastu võtmata.“     
    Anni Õnneleid / Delfi Meedia / Scanpix

    „Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata“

    Jüri Talvet: „Filosoofia ja loovkirjandus põimuvad omavahel tihedaimal viisil. Loovkirjanduse südamik on minu jaoks luule.“

    Tiia Kõnnussaar
    10 minutit
Sirp