Kirjandus
-
Rein Raud: „Tehisnutt puksib inimese välja just nendest sfääridest, kus inimene on ainulaadne, ja see on mu meelest väga suur oht.“ Foto on tehtud 2024. aastal Albu rahvamajas kirjanduse pidunädala lõpuüritusel, kus Raud sai romaani „Katkurong“ eest A. H. Tammsaare auhinna.Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix BalticsKultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0
Rein Raud: „Kogu aeg arvati, et tulevad robotid, hakkavad põrandaid pesema ja inimesed saavad tegeleda kunsti, luuletamise ja heliloominguga. Vastupidi, inimesed on need, kes hakkavad koristama ja hooldama, et robot saaks „loominguga“ tegeleda.“
11 minutit -
Lauri Sommer 7. juunil 2025 kontserdil „Laulvad literaadid“.Kris MoorSugupuutruudus
Olgu Lauri Sommeri vaimusugulased äärepealsed või kesksed, aga erandlikud ja eripärased on nad igal juhul. Nagu Sommer isegi.
5 minutit -
Ajaloolane, skandinavist ja tõlkija Mart Kuldkepp.Kris MoorJaan Krossi auhinna laureaat on avardanud Eestit
19. veebruaril kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Mart Kuldkepp raamatuga „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ (Varrak, 2024).
Žürii esimees Linda Kaljundi tõdeb, et „Põhjamaine Eesti“ on nüansirohke uurimus igati jaankrossilikul teemal – Eesti rahvuse ja riigiloome…1 minut -
Ott Raun 19. VII 1940 – 21. II 2026
Kui mind oli ära sigitatud
siis tulid venelased
seejärel tulin mina
Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on oma esimese ärkamise hiljem jäädvustanud Tallinna pommitamise ööst 9. märtsil 1944.
Aastatel 1948–1955 õppis Ott Raun Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. keskkoolis, seejärel 1959–1962 Tallinna Kalanduse Tehnikumis ning 1965–1969 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.
Kogu Ott Rauna edasine elu kulges väärikas…2 minutit -
Krista Kaera elutöö märksõna on „tõlkimine“. Seejuures ei tähenda tõlkimine mitte ainult teksti ümberpanemist teise keelde, vaid maailmade ja inimeste ühendamist raamatute kaudu. Krista Kaer 2021. aastal oma maakodus Läänemaal.Martin Ahven / Õhtuleht / ScanpixKrista Kaera visiooniga tõlkemaailmad
Lugude jutustamise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuurihorisondi laiendamisele pühendatud elu kestab inimpõlvi.
3 minutit -
Fionntán de Brúni romaani tugevuseks on Iiri vabadusvõitluse atmosfääri kirjeldamine 1980ndate Belfastis. Fotol läheneb Briti armee demineerija 1987. aastal Belfastis ristmikul vedelevale kahtlasele seadeldisele.Snozzer / avalik omand / Wikimedia CommonsMillal minna püha kallale?
Fionntán de Brún kirjeldab maailma, kus moraalne mugavus ei ole enam võimalik, ning näitab, et õigupoolest elame „koletise kõhus“ igal ajal.
5 minutit -
Julia Mussakovska ja Halõna Kruk 4. veebruaril Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis ukraina nüüdisluule õhtul.Kris MoorUkraina luule avardumine. Kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
Kuidas leida toimuva kirjeldamiseks õiged sõnad ja kas kirjandus on alati hea vahend?
9 minutit -
Juhan Habicht 24. I 1954 – 12. II 2026
On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.
Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme.
Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele…2 minutit -
Kas raamat saab olla dialoog?
Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“ meenutab märkmikku, kuhu on kleebitud pilte, äärele tehtud kritseldusi ja üles kirjutatud tsitaate ning kus osa teksti tuleb luua lugejal endal.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade laureaatide meene, Risto Tali ja Rait Siska loodud messingkera „Jonnakas“.Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
PROOSA
Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu)
Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak)
Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA)
Eva Koff, „Õhuskõndija“ (Varrak)
Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“ (Loomingu Raamatukogu)
LUULE
Martin Algus, „Elektro“ (Puänt)
Doris Kareva, „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ (Verb)
Berit Kaschan, „Aprill“ (Kaschan…4 minutit
