
Nadja Sumaneni noorteromaan „Rambo“ paneb mõtlema normaalsuse ja teistesse suhtumise üle.

Elisa-Johanna Liiv toob esile, et luules annab tooni poliitiline kommentaar praegu toimuvale, seevastu kui proosas paistab silma põlvkondade suhtlus.

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.

Maarja Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, nõuab ta, vaata!

„Salalaekast“ on nii lapsel kui ka täiskasvanul abi keeruliste tundmuste märkamisel ja mõtestamisel.


Simone de Beauvoiri „Väga kerge surm“ ei ole pelgalt poliitiline seisukohavõtt ja kirjanduslik meistriteos, vaid üldinimlik lugu leinast.

Rein Raud: „Kogu aeg arvati, et tulevad robotid, hakkavad põrandaid pesema ja inimesed saavad tegeleda kunsti, luuletamise ja heliloominguga. Vastupidi, inimesed on need, kes hakkavad koristama ja hooldama, et robot saaks „loominguga“ tegeleda.“

Olgu Lauri Sommeri vaimusugulased äärepealsed või kesksed, aga erandlikud ja eripärased on nad igal juhul. Nagu Sommer isegi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.