
EiK kirjutab debüütkogus küll noorusest ning hirmust, et see möödub, enne kui on õpitud täiel rinnal ja iseendaga kooskõlas elama, ent ei jää hirmu juurde pidama, vaid astub sellele südikalt vastu.

EiK: „Usun väga sellesse, et samastumisvõimalust pakkuvad eestikeelsed laulusõnad võivad suunata inimese luulet lugema.“

Ivaskite ja Underi-Adsoni kirjavahetust võib lugeda isiklikus plaanis, sügava sõpruse kasvamise, ent ka jahenemise, leppimise, lõpuks inimese väsimise loona.

Lilli Luugi novellides ei peeta sõda rindel, vaid inimeste meeltes ja kehas.

Tehisaru võimalused on tõstnud karikatuurselt esile, et teksti tootmisest on teadussfääris saanud omaette eesmärk. Praegu on teaduskirjastajad ja ülikoolid võtnud AI suhtes paljuski vastandliku seisukoha.

Martin Öövel: „Edukaimad raamatukogud maailmas on leidnud just avatusest vastumürgi ekraanide võidukäigule.“

Selleks, et rahvusraamatukogu saaks täita talle seatud ülesandeid ning lugejad ja uurijad kasutada selle kogusid, on riigil vaja vastu võtta asjakohased seadused ja tagada piisav rahastus.

Kolk tõmbab lugejale pähe nähtamatu mütsi, mis hakkab tasapisi pisemaks tõmbuma, siis pigistama.
Jüri Kolgi luulet: „***nüüd kukutan end sellest tardumusest“, „***ei muidugi päike hea mees oled“, „***jah muidugi ise tuleb tublim olla“, „***imelik et siiani arutatakse kas jack oleks ehk võinud mahtuda uksele“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.