Kirjandus
-
Lugu väikesest metsaõest
Kujutatava ajastu süngusele vaatamata on raamatus küllaga optimismi, julgust ja elujanu. Magda on ellujääja ja see raamat on natuke ka ellujäämise õpik.
9 minutit -
Ukraina kirjanik Maria Matios sai 2005. aastal romaani „Magus Darusja“ eest kõrge riikliku tunnustuse, Tarass Ševtšenko auhinna.NZRZN / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsAjalugu – paratamatus või süüdlane?
Maria Matios kõneleb romaanis „Magus Darusja“ kaugest Bukoviina mägikülast, kuid selle moraalimaastik on Eesti lugejale valusalt tuttav.
4 minutit -
Havis Amanda on üks tuntumaid Helsingi sümboleid. Purskkaevuga merineitsi kuju on loonud skulptor Ville Vallgren.Henrique Müller / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMinu uus Helsingi – Jan Kausi salapaikadega tajukaardil
Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.
6 minutit -
Mingi kõrgem vägi peab olema … Kaarel B. Väljamäe fenomen
Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.
6 minutit -
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“
4 minutit -
Noorus kui uudishimulikkuse praktika
Siuru stipendiumi tänavuse laureaadi kõne 3. juunil Tallinna Kirjanike Majas
3 minutit -
Arno Oja 1. XI 1950 – 25. V 2026
Lahkunud on omanäoline kriitik, keda iseloomustasid keeleline mängulust ja kirglik lähenemine nii kirjandusele kui ka kirjutamisele.
Arno Oja õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus 1980ndatel kirjandusmaastikul tegutsema hoogsa arvustajana. Laiahaardelise kriitikuna jõudis ta käsitleda mitme põlvkonna eesti autorite loomingut, kirjutada nii Nikolai Baturinist kui ka Andrus Kivirähast, nii Viivi Luigest, Toomas Raudamist kui ka Mehis Heinsaarest, nii Ilmar Laabanist kui ka Jürgen Roostest ja Kaur Riismaast. Peale algupärase loomingu võttis…1 minut -
UNESCO kirjanduslinnade aastakohtumise avamine 11. mail Tartu ülikooli muuseumis. UNESCO loovlinnade võrgustikku kuulub praegu 408 linna üle kogu maailma, nende seas 63 kirjanduslinna.Maria KilkTartu lummuses
Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.
5 minutit -
Barokne sissejuhatus maiskondliku Leedu asjade metsa
Kristina Sabaliauskaitė romaanisarja „Silva rerum“ hästi kirjutatud avaosa äratab huvi varauusaegse Leedu vastu, ent teoses leidub ka paralleele Eesti ajalooga.
6 minutit
