
Kujutatava ajastu süngusele vaatamata on raamatus küllaga optimismi, julgust ja elujanu. Magda on ellujääja ja see raamat on natuke ka ellujäämise õpik.

Maria Matios kõneleb romaanis „Magus Darusja“ kaugest Bukoviina mägikülast, kuid selle moraalimaastik on Eesti lugejale valusalt tuttav.

Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.

Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.

Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“

Siuru stipendiumi tänavuse laureaadi kõne 3. juunil Tallinna Kirjanike Majas

Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.

Kristina Sabaliauskaitė romaanisarja „Silva rerum“ hästi kirjutatud avaosa äratab huvi varauusaegse Leedu vastu, ent teoses leidub ka paralleele Eesti ajalooga.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.