Kirjandus
-
Ivar Sinimets 7. X 1952 – 4. VIII 2025
Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest.
Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu.
Lõpetanud ülikooli, pühendas Ivar Sinimets aastakümneid oma elust meie hõimurahva…2 minutit -
Läti ja Eesti rahvusraamatukogu uurijate koostöös on valminud raamat „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“ / „Tā pirmā grāmata. Nozīmīgākie izdevumi latviešu un igauņu valodā. 1525–1918“. Väljaanne kutsub üles väärtustama läti ja eesti keele jõudu ning mõlema rahva raamatukultuuri pikka iga. Pildil kogumiku esitlus 23. mail Läti rahvusraamatukogus.Kristians Luhaers / Läti rahvusraamatukoguKuidas tähistatakse raamatuaastat Lätis?
Läti rahvusraamatukogu on koostanud läti raamatukultuuri 500. aastapäevaks mitmekesise programmi „Läti raamat 500“.
7 minutit -
Mida üldse tähendab meie ühine ajalugu lätlastega?
Kogumik „See esimene raamat“ ei ole mitte ainult möödunud 500 aasta kultuuriloo aabits, vaid ka teekaart ja julgustus tulevasteks aegadeks.
5 minutit -
„Lugude linn“ koosneb majakestest, mis meenutavad ka avatud raamatut. Piltide paigutusega on loodud mosaiikseid kooslusi ja huvitavaid dialooge, näiteks on kokku pandud õõvastavad öised stseenid eri raamatutest ja eri kunstnikelt. Pildil Anni Mägra illustratsioon Pille Kannisto raamatule „Britaga juhtub“ ja Anne Pikkovi illustratsioon Viiu-Marie Fürstenbergi raamatule „Vennad ja Liise“.Eesti Rahva MuuseumKeda kõike lugude linnadžunglis uidates kohata võib!
Näitusel „Lugude linn“ jääb silma palju loomaliike ämblikust tiigri ja lehmani, veidraid inimesi, hübriidolendeid ja inimriietuses loomi. Ohtralt leidub ka luukeresid ning kõiksugu sarvilisi.
5 minutit -
Ira Lember 21. V 1926 – 1. VIII 2025
Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja noorsooraamatut, kolmkümmend romaani, novellikogumik, kaks mälestusteraamatut, sadu laulutekste, millest kuulsaim on Uno Naissoo viisistatud ning laulupidudel lastekooride põhirepertuaaris „Koolikell“, hulk televisiooni nukulavastuste tekste ja üks kuuldemäng.
Kui Eestis oleksid kõrget austust tähistavad väärikuse ning teenekuse tiitlid, nagu…2 minutit -
Õhuskirjutaja Eva KoffPiia RuberÕrnus enne plahvatust
Eva Koff: „XX sajandi algul oli õhus palju värsket ja lootusrikast. Romaani kirjutades ei läinud mul siiski hetkekski meelest see, mis oli tulemas – kuidas 1914. aasta suvel atmosfäär muutus.“
8 minutit -
„Õhuskõndija“ tegevus toimub suuresti Tartus Fortuuna tänaval, mis viitab, et õnne võib lõppeks leida kodustki – ning leitakse ka. Fortuuna tänav 1914. aastal Johannes Pääsukese fotol. TM F 1058:106.Tartu Linnamuuseum / muis.eeSalto mortale
Romaanis „Õhuskõndija“ valitseb küll ettemääratuse atmosfäär, kuid see ei takista naispeategelastel üritamast XX sajandi alguse ühiskonna rangeid norme painutada.
7 minutit -
Irdteadvuse arheoloog
Parim mõte, nagu Kivivalgel lugejaile ilmutab, ei ole mitte ainult selline, mis kunagi ei teostu, vaid selline, mis on silmnähtavalt niiviisi konstrueeritud, et seda ei saagi kunagi teoks teha.
5 minutit
