-
Mida rohkem me unustame, seda jaburamaks ajalugu muutub.
Ja seda vähem peab välja mõtlema, et oleks kurb, ja naljakas.
„Szczygieł? Kas see on see mees, kes Gotlandist raamatu
kirjutas?
Aa, et see ei ole raamat tollest saarest?”
„See on raamat ühest saarest küll.
Saarest Kesk-Euroopas.
A propos: kunagi inimesed tapsid tšehhi kingade pärast.”
„Kes küll Tšehhi kingi kannaks?” küsib noor inimene,
tõmbab oma botased jala otsa ja lippab kossu mängima.
Kõik kulub ning kaob, aga…
-
Loo tegevus hakkab hargnema 1919. aastal, kui tänapäevase Ungari riigi kujunemise kontekstis leiavad aset mitmed tähtsad poliitilised sündmused: juba mõni kuu pärast iseseisvuse saavutamist (16. novembril 1918) kuulutatakse välja nõukogude vabariik, kuid proletaarlased astuvad peagi Ungari võimutüürilt kõrvale, kui Budapesti okupeerivad rumeenlased, seejärel taastatakse kuningriik jne. Võimuvahetusega käivad kaasas repressioonid eelmise võimuga koostööd teinute suhtes. Seega, käes on segased ajad, kus sotsiaalsed suhted ja positsioonid on…
-
Kristina Viina kui kujutava kunstniku loomingu tundjal või nüüd siinsest kirjandusliku sürrealistina tutvustamisest juhindujal ei maksa siiski Viina luulestki kõigepealt sürrealismi oodata. Värsiridades leidub küll ilmutuslikke-unenäolisi pilte, kus näiteks juhtsürrealist Andres Ehin reaktiivtsepeliinina luuleminast mööda tuhiseb, ning leidub ka keelemängulisi katsetusi, ent need jäävadki pigem harvadeks eraldiseisvateks proovideks. „Nõtkel elevandisammul” olulisemad märksõnad on naine ja mets. Debüütkogu kätkeb naisena kasvamise kõhklusi, valu ja jõulisi enesesisendusi, et…
-
Ega Jürgen ei loe luulet vaid kaunistele noortele daamidele (kuigi need on loomulikult põhiline publik), ta on lugenud ka mulle ja mitmetele tümikatest kamraadidele. Aga päris igale möödujale ikka ei loe. Luule on isiklik asi ja kuulajaga peab olema isiklik sott või lootus sellele.
Avalikel esinemistel suudab Jürgen isiklikkuse atmosfääri kergesti luua ja kuulaja kaasa tõmmata. Jürgeni tugevus on pikk šeherezadelik jutustamine, ta masin jõuab siis korralikult…
-
Selline linna ja maa kohtumine tekitab loomulikult ootamatuid kooslusi. Linna intellektuaalid kuulavad maalaste laule ja maarahvas näeb oma külas jalutamas kirjanikke, kelle hääl on muidu tuttav raadiost ja nägu televiisorist. Kuku raadiohääl Kristel Kossar intervjueerib metsa vahel Kanal 2-st tuntud Ilmar Taskat. Oma pika seelikuga on põõsastesse takerdunud ajakirjanik, kelle külamees kiiresti kohalike oludega kurssi viib. Külakiigel kõõluvad Võtikvere kooli laululapsed ja puude varjus raamatumüüki alustanud…
-
Läti kunstide akadeemias audiovisuaalset kunsti õppinud Jelena käsitseb kaamerat vägagi julgelt, võttes kasutusse võimalikult palju eriefekte. Nii võib kaamerapilgu fookusesse sattuda kõik korraga, mis muudab pildi häguseks, või vastupidi, ainult mingi pisidetail, suurendades seeläbi asja olulisust: „Muusa õhtul / KNITTED DRESS 1278N1188 TANK TOP / 1077M8052 / BAG 6SN8W1956 BOOTS 8H9CS3512” (lk 9).
Ise peab Jelena Glazova oma luuleteoseid veebikaamera lüürikaks. Sellest tulenevalt näib, et luulekogus…
-
Just enne seenekorjehooaja algust esitles kirjastus ;paranoia kogumikku „Seeneriik on lähedal”, kus 29 autori tekste ja pilte seentest. Eks temaatilisi kogumikke on ikka tehtud (armastusest, aastaaegadest, alkoholist jne), et see aga ühele taimele pühendatakse, on haruldane. Tegemist on sotsiaalkampaania „Märka seent” kirgliku avaldusega, mis kutsub seni tundmatuid (seega olematuid) seeni avastama ja „adopteerima”. Kogumik sündinud nn välkkirjastamise meetodil – ideest raamatuni kulus kaks nädalat. Lähemalt räägib…
-
Varjuliste puie all. Luuletused / Luulõtusõ’. Koostanud Õnne Kepp, toimetanud Õnne Kepp ja Tiia Allas. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut 2014. 536 lk.
Sel nädalavahetusel, mil Osulas peetakse juba 26. Kaika suveülikooli ehk lõunaeesti keelele ja kirjandusele pühendatud ettekande- ja esinemispäevi, on igati asjakohane võtta jutuks lõunaeesti kirjanduse läbi aegade suurima luuletaja Artur Adsoni (1889–1977) vastilmunud koondkogu „Varjuliste puie all. Luuletused / Luuletusõ’”.
Pole kahtlustki,…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
-
Vaatasin Pärlijõge. See oli kõrge. Vette vajunud halapaju võrasse oli terve puuslak oksi kogunend. Taanduva suurvee loksuv vool leotas kaldaid. Vihitajad soojal kruusal madala vee vahusel piiril. Bussiuksest uhkas elustavat hingust. Veel yks väljateenitud kevad. Pisike poolvarjuline kaldaserv seisis veekeeriste kohal. Tasakesi vajus voolu noolitud liivakiht ojja. Paljastus neljast kyljest mingisuguste mõranenud kivikaante keskel seisev muistne puukast. Juht lylitas mootori sõiduks käima, aga ma lipsasin enne…
