-
Selles, et eesti lugejad armastavad Stephen Kingi loomingut, ei ole kahtlust. Näiteks Tartu linnaraamatukogus on Tiina Sule andmetel 139 nimetust Stephen Kingi teoseid: eesti keeles 20, inglise keeles 51, saksa keeles 1, vene keeles 67. Kokku on neid raamatuid viimase seitsme aasta jooksul laenutatud koguni 8099 korda (eestikeelseid 5537, ingliskeelseid 1308, venekeelseid 1248 korda). Eestikeelsetest on seitsme aasta jooksul ülekaalukalt enim laenutatud Tumeda torni sarja avaraamatut…
-
Stephen King on sündinud 21. septembril 1947. aastal USAs Maine’i osariigis Portlandis. Kui ta oli kaheaastane, jättis Kingi isa perekonna teadmata põhjustel maha. Legendi kohaselt läks ta välja suitsupakki ostma, kuid tagasi ei tulnud kunagi. Isast jäi järele aga hulk ulme- ja fantaasiaraamatuid – King avastas need ja sattus loetust kustumatusse lummusesse. Tema enda esimesed kirjutamiskatsed olid peamiselt loetu ja kinolinal nähtu ümberkirjutused (King on terve…
-
Sõda
Teine maailmasõda avaldas autorile suurt mõju. Nõukogude Liit ründas Soomet 1939. aasta lõpus, alla visati umbes kakskümmend tonni pomme. Hävitustöö, surm, ebakindlus, toidu ja igapäevaste tarbeesemete puudus varjutasid Janssoni elu. Ta on hiljem selle aja kohta öelnud, et ei saanud enam maalida, sest kõik värvid olid kadunud. Selleks, et oma eluga toime tulla, kirjutas ta esimesed muumilood. Kaks esimest muumiraamatut on kirjutatud sõja lõpus ja peegeldavad…
-
Tartu linnaraamatukogust paluti mul teha ettekanne Elo-Maria Rootsi raamatu „Vaimude jaam” põhjal. Nõustusin, olemata raamatut lugenud, osalt seetõttu, et olin kohanud paari huviäratavat arvustust1 ja et raamat oli saanud Eduard Vilde nimelise auhinna. Lugemisel ilmnes aga senise retseptsiooni ühekülgsus ning analüütiline puudulikkus, ehkki temaatika – muudatused haridusvallas – on püsivalt aktuaalne.
Peaaegu poole tuhande leheküljega raamat on pühendatud „Emale, kes lubas mul sageli koolist koju jääda, et…
-
23. augustil valiti Liivi muuseumis taas aasta kirjanikku, s.o 2014. aasta oma. Juba mõne aasta eest heideti tiitlit välja andes eesti kirjanikule ette sotsiaalse närvi puudumist,* ometi oli siis tiitlile isegi väike konkurents. Tänavust tseremooniat avades tõdes Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, et suures algupäraste romaanide laviinis on keeruline leida mõnd noorema põlvkonna autori teost, kus Eesti ühiskonda teravapilguliselt analüüsitaks. Tähelepanu äratas vaid üks noorteraamat, Elo-Maria…
-
Oled kirjutanud põneva, hoogsa ja sügavamõttelise trilleritriloogia, mis on sinu kirjanikukarjääri läbimurdepunkt. Kas triloogia vastuvõtust võib järeldada, et lõpuks võetakse Soomes ka laste- ja noortekirjandust tõsiselt? Missugune on praegu laste- ja noortekirjanduse positsioon ja tase Soomes?
Salla Simukka: Kahjuks valitseb ikka vastuolu laste- ja noortekirjanduse taseme ja sellele pööratava tähelepanu vahel. Meil on äärmiselt mitmekülgset, auahnet, kõrgetasemelist ning rahvusvahelise potentsiaaliga laste- ja noortekirjandust. Seda ka tõlgitakse ohtralt…
-
Ühe naise unistus. Kesktalv. Langes laia lund ning aknal istus kuninganna, tikkides rahulikult. Lumi oli rahulik ning seda vaadates tekkis ka kuningannas vääramatu rahu. Äkki tundis ta torkavat valu, mis lõikas ta kui noaga välja sellest kaunist valgest idüllist. „Rahu teeb meid ettevaatamatuks,” mõtles kuninganna ning nägi, et valu tegi nõelatorge, mis oli läinud mööda kangast ning tunginud otse tema elavasse sõrme, kust kukkus valgele lumele…
-
Üldiselt arvestatakse Y-põlvkonda inimesed, kes sündinud 1980. aastate algusest kuni umbes 2000. aastani, aga on ka kitsamaid määratlusi. Võttes aluseks selle tingliku liigituse, saame 20 aastat. Ja teadupoolest juhtub (ja juhtus eriti meil siin) 20 aastaga väga palju. Aasta-kaks vanusevahet mängib suhteliselt suurt rolli näiteks olukorras, kus inimene, antud juhul igrek, kas mäletab või ei mäleta nõukogude aega, oskab või ei oska soome keelt jne. Igal…
-
*
Kosztolányi romaani pealkiri viitaks justkui asjaolule, et too hallivõitu ja allasurutud tunnetega, omamoodi mõistatuslik teenijanna on teose peategelane. Tegevustiku tasandil ehk ongi. Marvel Riik mainib õigesti, et romaani vaatepunkt on liikuv: põhiliselt pendeldab see naeruväärsuseni range proua Vizy ja Anna vahel. Kuid kui rääkida „Anna Édesi” põhilisest konfliktist, siis nimikangelanna on küll osalt mõeldud seda kehastama, kuid eelkõige sümbolina, teatud suhtumise tagajärjena. Konflikti sõnastab kõige täpsemalt…
-
kiwa lennukiromaani saatvatest probleemidest ongi ehk suurim kontakti katkendlikkus. Kohati näib tekkivat oht, et romaan ongi ise „see staatiline mull”, mis „asetseb väljaspool kirjeldumi ja lineaarseid külgnevusvooge” ja jääb niimoodi „üheks järjekordselt seletamatuks, hermeetiliselt enese kohal sulgunud ruumiks” (lk 90). Muuseas, niisuguseid üliabstraktseid lauseid, mis ei osuta lähemal süvenemisel millelegi, aga iseloomustavad kaudselt teost ennast ja selle (varjatud) mõtet, on tekstis hulgi. Aga on ka lauseid,…
