-
Meenutan seda eellugu, et anda ettekujutus Mihhail Hudjakovi „Kõldõsini aja” loomise taustast. Ka viide „Kalevalale” pole juhuslik. Nimelt saadeti 1919. aastal Moskvasse ülevenemaalisele õpetajate kongressile noor õpetaja ja luuletaja Kuzebai Gerd, kelle nimeks oli tollal veel Kuzma Tšainikov. Kahekümneaastane haritlane tutvus pealinna ja sealsete raamatupoodidega, kus muu hulgas sattus talle kätte soome luule antoloogia, mille oli tõlkinud sümbolistlik poeet Valeri Brjussov, tema tulevane õpetaja. See raamat…
-
Seto Instituut on oma „Kirävara”-sarja hooga käima lükanud. Praeguseks on selles ilmunud üheksa puna-valget, setu ornamentidega ehitud raamatut. Nende hulgas on näiteks esimene läbinisti setokeelne teadusväljaanne, Jakob Hurda 1886. ja 1903. aasta retkede päevikute trükk „Raasakõisi Setomaalt”. Hurda märkmetele ja joonistusele on lisatud Viktor Reieri fotosid ja joonistusi, kirjutatud terve rida kaassõnu (peale koostajate Andreas Kalkunilt, Risto Järvelt ja Arvis Kiristajalt). Tulemuseks on seto kultuuri põhjalik…
-
Mu handi sõber Anna kõneles korra, et keelesugulastel hantidel on nn isiklikud laulud, mis inimesega kaasas käivad sünnist surmani ja kaugemalegi. Et kui laps sünnib, siis vaadatakse, kes sugulastest on temas taaskehastunud. Ja siis antakse lapsele ka tolle ümbersündinud sugulase isikliku laulu meloodia uue elu elamiseks. Esimesed lauluread koostavad vanemad; eks ikka sellest, kuidas sündimine, mis tollel hetkel looduses toimub, mis ennustavaid märke paistmas.
Ja siis riburada…
-
Talviste ja täpne sõna
Neitsiliku kujundusega raamatu pruunsinisel kaanepaberil kiidab Madli Kütt Talviste esseeraamatut, lausudes mõne sõna uurija taustagi kohta. Lisaks nentimisele, et Talviste on kirjutanud doktoritöö Charles Baudelaire’i vastuvõtust Eestis, ning olulisemate autorite loetelule, kelle teoseid Talviste on tõlkinud (mh Foucault’ ja Voltaire’i oopusi), sõnab Kütt, et raamatu autor on „kuldsete kätega uurija – kõik, mida ta puudutab, tundub muutuvat teaduseks”. Tõepoolest, Kütil on õigus –…
-
Õigupoolest paistab sellises võttes juba uut tulva eesti nüüdiskirjanduses. Mõne aasta jooksul on teenitud tähelepanu saanud õige mitu teost, milles kirjanik jutustab iseendast seoses kodukoha maastike või muul viisil subjektiivselt tähenduslike paikadega: kirjeldatakse ümbruskonna geograafiat ja hooneid kas siis puhtalt omaelulooliste seikade kaudu või laiendatakse ajalist aspekti, valgustades niiviisi ka piirkonna ajalugu ja üldist argiolustikku või luues koguni eluloovisandeid kohalikest silmapaistvatest inimestest. Sellistes autobiograafiat topograafiaga siduvates…
-
Nüpli ettekannetes räägiti lünkadest ja kõneldamatutest teemadest. Sel teel avastati eesti kirjanduse äärealasid, lotmanlikus tähenduses: eri tuumade kokkupuutepunkte. Kui vaadelda perifeerias tegutsevaid tuumi (väärtussüsteeme), mis koos toimivana hakkavad looma uusi seadusi, siis võib näha selle väge. Olgu see orjalaeva Zong loos M. NorubeSe Philipi raamatus „Zong”, mis koosneb 300 sõnast, millega antakse edasi 440 orja tapmise lugu (Kadri Naanu ettekanne), eestivene kirjanduses (Ingrid Velbaum-Staub ja Anneli…
-
Võsa ja põld on maastikul nulliga tähistatud kohad. See on nii, ja ometi pole selles midagi iseenesestmõistetavat. Looduslik null – biotoop, milleni maastik iseenesest, inimese vahelesegamiseta mõnesaja aastaga välja areneb – on Eestis hoopis ürgmets ja soo. Võsa ja põld on seega kultuurilised nullid. Ometi on nad ilmselged nullid, kust edasi skaala juba kas miinusesse (maa alla) või teise dimensiooni (pähe) läheb. See võimas psühhogeograafiline null…
-
Mari Niitra, Liivi muuseumi juhataja
Kes on Juhan Liiv?
Juhan Liiv on eesti kirjanduse üks suuremaid müüte. Kui Roland Barthes appi võtta, on müüdi probleemiks see, et see on seest tühi. Müüt rõhutab üksikuid, valitud tahke mingist isikust või nähtusest – antud juhul peamiselt vaesust, hullumeelsust, traagilist elukäiku – ja jätab varju palju teisi. Millegipärast on suuresti märkamata jäänud näiteks Liivi terane huumorimeel ja eneseiroonia, samuti vahe ühiskondlik…
-
Ameerika Ühendriikide noore helilooja Timothy C. Takachi (1978) sulest tuli möödunud aastal kooriteos „Su rahva koda” („The House of Your Kindred”), mida on inspireerinud Juhan Liivi luuletused „Tule, öö pimedus” ja „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”. Esialgu oli heliloojal, kes on varem eesti keeles laulnud, kavas kirjutada lihtsalt eestikeelsel luulel põhinev originaalkeeles kooriteos. Lugedes Juhan Liivi luuletuste tõlkeid (Jüri Talvet ja H. L. Hix),…
-
Enam kui poole tuhande leheküljega kogumik jaguneb kuueks eraldi pealkirjastatud alaosaks: artiklid, intervjuud, esseed, arvustused, hüvastijätud ja väliskirjanduse vaatlused. Kaasatud kirjatööde seas on nii varem ajalehtede-ajakirjade kui koguteoste veergudel ilmunuid, ent on ka seni käsikirja jäänuid (artikkel „Põllu” kunstnik Kaljo Põllust). Kogumik pakub rikkaliku ja süvenenud sissevaate erinevate autorite ja teoste maailma, lugejal on võimalus siseneda näiteks Lehte Hainsalu, Ilmar Jaksi, Ellen Niidu, Viivi Luige, Lydia…
