Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus mitmekülgne ja ere loomeinimene, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar.
Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus. Lõpetanud 1943. aastal Treffneri gümnaasiumi, kus ilmusid ajakirjas Miilang ka esimesed luuletused, ja muusikakooli, alustas ta lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis. Need katkestas ähvardav sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Jürissaar pages kaaslastega Soome, kus astuti vabatahtlikult sõjaväkke, eestlaste jalaväerügementi…
3. septembril peeti Kadriorus Eduard Vilde muuseumis kirjanduse sügislaata ning vesteldi ajaloo ja kirjanduse teemal. Salong jäi publikule kitsaks, nii et paljud kuulasid ukse taga. Millest räägiti?
Ajaloo torked
Esimeses vestlusringis „Ajaloo torked” osalesid kirjanikud Eeva Park ja Imbi Paju. Suures osas käsitlesid nad omaenda kogemusi mitmetes riikides ja režiimides, korduvalt kõrvutati Eestit, Soomet, Saksa- ja Venemaad.
Paju võrdles ajaloo kirjutamist psühhoteraapiaga. Ta leidis, et palju oleneb rahva intellektuaalsusest…
Saksamaalt pärineb üks tänuväärne ettevõtmine, portaal Lyrikline, mis, nagu selle tutvustuses öeldakse, loob luule abil sildu keelte ja kultuuride vahele. Selle eestvedaja on 1999. aastast saadik kirjanduskeskus Literaturwerkstatt Berlin koostöövõrgustikuga 40 riigis. Eestis on Lyrikline’i partner Eesti Kirjanduse Teabekeskus (EKT).
Luuleportaalis Lyrikline on üles laaditud hulk nüüdisautorite luuletusi originaalkeeles, lisatud on tõlkeid ja mitte ainult suurkeeltesse, vaid paljudel juhtudel ka väiksematesse või eksootilisematesse, näiteks läti või islandi…
Eile esitleti Ungari instituudis e-ülevaateteost „Ungari kirjandus mitteungarlasele”. Tegemist on esimese pikema eestikeelse ungari kirjanduse ülevaatega. Lähemalt kõneleb teosest selle autor, ungari keele tõlkija ja Tallinna ülikooli soome-ugri keelte lektor Ivar Sinimets.
Mida sisaldab ja kellele on mõeldud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”?
Eesti keeles on viimase saja aasta jooksul ilmunud suhteliselt palju tõlkeid ungari keelest, kuid kirjandusloolisi käsitlusi ungari kirjanduse kohta üsna tagasihoidlikult. Ka kannavad need ilmunud materjalid oma…
Indrek Hargla Melchiori lugude sarjas on ilmunud juba viies raamat. See viib lugeja XV sajandi Tallinnasse, kus dominiiklaste kloostrist leitakse salapärane kadunud kroonika. 2010. aastal sõnastasin sarja esimest raamatut vaadeldes ühe seisukohana, et autor suudab küll luua usutava keskkonna (apteeker ja…
Ringo Ringvee proosateos „Lenni” on pikast vaikivast unest üles äratatud tekst. Tegelikult juba 1996. aastal sündinud ja väheste valitute seas ringelnud proosateos toodi tänavu teater NO99 vahendusel laiema avalikkuse ette.* Korraga äratati see (uuele) elule nii raamatukaante vahel kui laval. Tekst ja lavastus mõjuvad terviklikult: tekib mulje, et üht ei saagi vastu võtta ilma teiseta. Kuna tegelikult juba ammu oma elu alustanud „Lenni” ei ole näidendina…
„Küsimused jäid õhku ja mure ootas tuule taga / mure / see elusa maailma ühisosa” (lk 22). Tõnis Vilu teine luulekogu „Ilma” mõneski mõttes jätkab säält, kus esikkogu „Oh seda päikest” (2013) oma raskemeelsusega pooleli jäi. Nagu debüütkogus kujutab Vilu seegi kord üht võõrast territooriumi, mil pole päris maailmaga suurt pistmist, ent „Ilma” on oma ligipääsmatuses veel kraade kangem.
Kui debüütkogu pakkus esmaavaldatule iseloomulikult vaheldust, katsetusi, vastandlikke…
See on massikultuuri tuntud skeem ja äri-ideoloogide peaõigustus: rahvas ju muud ei tahtvatki kui sedasama ajalikku, käegakatsutavat, äratuntavat, mille aeg neelab, nii et sellest õieti midagi järele ei jää. Mis kasu on üldse vaimsetest aadetest või hingepürgimustest?
Ille R. Liscinski luulekogu „Sädemed tuules” sisaldab samuti eesti elulugusid ja ka iseenda loo, kuid seda kannab massikultuurile risti vastupidine vaim –
läkitus, mida üritas tuimavõitu maarahvale nii kirglikult sisendada juba…
Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014
7. septembril lahkus jäädavalt meie hulgast Eesti kultuuriruumi üks mitmekülgsemaid ja eredamaid loomeinimesi, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar. See andekas mees jõudis ära elada pika 90aastase elu, täis raskeid katsumusi ja kannatusi, aga lõpuks ka palju rõõmu oma unistuste ja loometöö realiseerumisest kontsertide ja raamatute näol.
Ottniell Jürissaar sündis Tartus 27. märtsil 1924.…
Temaatiline lühijuttude kogu on tore selle poolest, et võimaldab teha pingerivi, luues nii ühisjoone kirjanduse ja spordi vahele. Pjedestaalikohtade väljaselgitamine ei olnud raske. Kolm lugu olid teistest kõvasti üle: Armin Kõomäe „Kiirabi”, Kätlin Kaldmaa „Uue aja laps” ning Jan Kausi „Tüdrukud ja poisid”. Esikolmiku reastaksingi just sellises järjekorras. Peale lugemismõnu pakkumise iseloomustab kõiki kolme, et need on ehtsalt maateemalised, 100% selle keskkonnaga seotud, urbanistlikus keskkonnas oleks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
