Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest.
Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud keelekorralduspõhimõtete järgi oli vahendada…
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel…
„Flower and eggs“. Kui ehk ka inglise keele sõnaortograafia õppimine koormab eesti noori liialt, võiks ju vabamalt võtta ja kirjutada läbisegi weather ja whether, flower ja flour – küll kontekst selgitab?
Столяр Анастасия / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
EKI praeguse juhtkonna suunitlus heakeelsussoovitusi mitte anda, rehabiliteerida kantseliit ja tervitada kõiki toortõlkelisi sõnu-väljendeid kajastub ka selle aasta lõpul ilmuvas ÕSis.
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli…
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii…
Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades…
Kuigi eestlaste tõlgitud raamatud veel trükki ei pääsenud, oli tõlkijail ja raamatute ümberkirjutajail, nagu Adam Koljo ja Mango Hans, oma emakeelsesse kirjavarasse usku.
Terminipäevaku ümarlauas: esiplaanil jutuhoos TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.
Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.
Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult…
Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.