Keel
-
2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“Ken Mürk / ERR / ScanpixHennoste keeletegu
Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“
5 minutit -
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.Külli PrillopÕnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.
10 minutit -
Wanradti ja Koelli katekismuse katke.TÜ vana kirjakeele korpusEestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese…4 minutit -
Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0„Taat, istu! Tsitaat!“
Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.
4 minutit -
Tehisaru kujutlus keeleloomest. Eestikeelses tõlkes eelistab tehisaru omasõnadele võõrsõnu.DeepAITehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?
4 minutit -
Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.Keit MõisavaldMuutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“
5 minutit -
„Keelesaate“ arhiivKuvatõmmisKas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.
4 minutit -
Mati EreltIn memoriam Mati Erelt
12. III 1941 – 12. X 2024
3 minutit -
Siiri Ombler „Prima vista“ laadal. Töö jätkub: üsna pea ilmub Ilmamaa kirjastuse sarjas „Avatud Eesti raamat“ Siiri Ombleri kaastoimetamisel Friedrich Nietzsche „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“.ErakoguMärgatava töö tegija ei jää märkamata
Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirjapilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“
3 minutit
