Üks roll
Ilmselt suureneb jaatavate vastuste osakaal võrdeliselt vastajate vanusega, sest paljud meist ikka oskavad nooruspõlves teha otsuseid, mille kasu selgub alles poole sajandi pärast.
Ausalt öeldes olen ma juba pikemat aega arvanud, et kui mitte minu, siis…
NO99 põlenud ihud – kollektiivi uuestisünd
Tegevust lõpetava teatri laval polnud keegi hetkekski üksinda otsimas ega ennast leidmas, vaid otsiti koos ja üksteisest.
Nähtav ja nähtamatu kultuur
Jorma Sarv: „Kümme aastat tagasi valitsenud ootus, et ettevõtetele baasoskuste pakkumise järel on järgmine samm kohe nende selline kasv, et nad saavad rahaliselt iseseisvaks, pole kinnitust saanud.“
Kust king pigistab?
Kõigepealt tuleb sõnastada kunstielu kitsaskohad ja pakilised probleemid, siis saab lahendusi pakkuda.
Eesti keele erakond. Keelesoovid 2019. aastaks
EKI suured teod – „ÕS 100“
Ikka veel kestvad 1990ndad
Kumu 1990ndate kunsti näitusel tuleb esile, et tollased uued suundumused ei sobitunud alati kunsti ja ühiskonna uue identiteedi loomise püüdlustega.
Lõvi sööb meid ära
Garrett Hardini „Ühisvara tragöödia“ilmumisest (1968) saadik on rahvastik suurenenud üle kahe korra, energiakasutus ajahetkes ligi kolm korda
Hüvasti, postkommunistlik Eesti!
Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.
Kommentaar
Ilu ja satelliidid
Ilu uurimine arhitektuuribiennaalil on selgelt provotseeriv, eriti ajal, mil kõik justkui kompavad ilu, aga erialaselt tundub selle käsitlemine absurdne.
Avastusretk Revalisse
Meistrite töid sajandite tagant aitas avastada sel aastal esimest korda peetud varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“.
Eredana on meelde jäänud Michel Sittowi näituse külastamine tänavu augusti lõpupäevil Kumus: umbes 500 aasta tagused haruldased meistritööd olid pärlitena seintel, nende eksponeerimine ja fookustatult valgustamine oli…
Pärandikirju VII – Pärandiaasta on lõppenud, pärand elab
Ulmajulgus surmavarju orus
Mehis Heinsaarel on meeldivalt pisike poeetiline jalajälg – umbes 25 kirjutamisaasta kohta alles teine luulekogu.
Müstiline mana
Raho Aadla on teinud lavastusega „Voomavoos“ kerge kannapöörde ja häälestunud raskesti tabatava müstika, kohati isegi esoteerika lainele.
Kes kardab multitalenti?
Jäi mulje, et iseenesest huvitavad kõlaleiud ei sulandunud Bruckneri sümfoonias ühtsesse tervikusse, vaid olid pigem väärtus omaette.
Oodi – elutuba keset Helsingit
Mitmekülgne raamatukogu, ennekõike ju avalik ruum, tundub spordiplatside, anticafé’de või jõlkudes süvahängimise kõrval tõsiseltvõetava alternatiivina.
100aastane ÕS kolis veebi1
Poliitilised olud olid Eestis…
Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125
Öpiku teadustööd iseloomustab andmete ja teadmiste süntees ning ebatraditsiooniliste meetodite rakendamine.
Rõõm raamatu üle
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2018
Mulle on raamatud kohutavalt olulised. Muidugi pean tunnistama, et lugemine on eskapistlik, natuke privilegeeritud tegevus, mis vajaduse korral on aidanud elust põgeneda.
Heinrich Rosenthal on juba 1877. aastal kirjutanud, et „Eesti kirjavara hakkab uuemal ajal kaunis upsakalt kasvama, trükitud raamatute hulk läheb iga…
Mõistatuslik Jochmann
Mees, kelle kinnisideeks oli läbipaistva, mõjusa ning mõistetava avaliku keelekasutuse areng
Kas kaitsepositsioon ja/või katsepolügoon?
Paide teatri „Kaitsealas“ laotakse vaatajate ette teatrifunktsioonide popurrii, kuhu on mahtunud nii publiku erisuguseid ootusi kui ka teatripraktikute ideid.
Carl Gustav Jochmann – isiksus ja ilmavaade
Esimese…
Inetu ilu
Arhitektuuribiennaali visioonivõistluse statuudis on hiilitud poliitilistest ja majanduslikest küsimustest mööda ning jäädud moraliseerima pelgalt maitsekategooriate tasemele.
Uue teatri vajalik idealism
Seda, kui suurt rolli mängib ruum „Koletise“ unenäoloogika ja kriipiva õuduse tekkes, on raske üle hinnata.
Uue teatri sünd on maagiline. See pole midagi eriti harukordset ega ka mõistetamatut…
Kui vesi jääb seisma, siis kasvab ta kinni
Kullaterakesed 2018
Koos Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinnaga sõeluti välja ka tänavused kullaterakesed. Tegu on meeldejäävaimate tekstikohtade mittemateriaalse äramärkimisega. Sel aastal jäi sõelale kolm kuldsuud.
„Erik Tohvri („Sõbrad ja hallikirju koerake“) ja Mart Kadastiku („Luikede järv“) romaane ei suutnud ma kuidagi hankida (kuigi olin neil raamatukogudes vahel üsna jälil!), nad on kindlad…
Pilguheit säravasse südamesse
Shoplifters of the…
Aimar Ventsel
on Tartu ülikooli etnoloog, kes on viinud läbi välitöid Venemaal, Gruusias, Kasahstanis, Ukrainas, Saksamaal ja Eestis. Ta oli pikemat aega ajalehe Keskus muusikatoimetaja ja tegi Raadio 2 maailmamuusika saadet „Etnokonservid“.
Milline on Eesti…
Eesti artistid Nõukogude Liidu kultuuritööstuses
Eesti artistide loomingut tuntakse endise Nõukogude Liidu avarustes päris hästi, näiteks Venemaal käiab seda enamik retromuusika raadiojaamu.
