Üks roll
Eelmisel nädalal pakkus (ühis)meedias palju lõbu ühe ema palve oma lapse kooli juhtkonnale, et lugemikust eemaldataks „Uinuva kaunitari“ muinasjutt, sest stseen, kus prints suudleb sajaks aastaks unne suikunud printsessi, õhutavat vääritult käituma. Eks igaüks tea paremini, kui tundlik on tema moraalikompassi…
Inimlikkuse tee „Igiteel“
Soome mängufilm „Igitee“ on…
Mis saab siis, kui halastus on lõppenud?
Sirpa Kähkönen ja Antti Tuuri jutustavad inimestest, keda juhib halastus ja tahtmine maailma paremaks teha, aga kes satuvad sinna, kus halastus on otsa saanud.
Üks sisevaade Soome arhitektuurile
Soome vabariigi saja aasta juubel ja Eesti arhitektuurimuuseumis avatud näitus inspireerivad heitma pilku Soome arhitektuurile laiemalt.
Mannerheim
Aristokraat sõdurisinelis ehk Vene kindral, kes päästis Soome
Maksupatriotism kui elunorm
Uus tulumaksuskeem on ideoloogiline samm lääneliku demokraatia filosoofiliste aluste, commonwealthi ehk ühise rikkuse poole.
Euroopal on lootust
Jörn Donner: „Euroopa vähemalt püüab edasi areneda – erinevalt Venemaast, aga ka Ameerika Ühendriikidest.“
Tants inimlikest vajadustest
Oma universaalsuses ja lihtsuses ei ole „Vajadustest“ õnneks plakatlik, küll aga oodanuks iseenesestmõistetavusest enamat.
Pesuehtne mittekohtumine
Riikka Pelo romaan „Meie igapäevane elu“ on oma loomult reekviem Marina Tsvetajeva mälestuseks: lugu luhtunud lootustest, enesepettusest ja hingepiinast.
Aktiivsed unenäod Kumu galeriides
Suure unistajana on Lauri-Dag Tüüri eesmärk viia kuulaja endaga kaasa teistesse reaalsustesse ning see õnnestus ka seekord igati.
Elav muusika on ammu kolinud väljapoole traditsioonilisi ruume ning kunstisaal tundub olevat kontsertide korraldamiseks üks meelispaiku. Tallinnas saab sellise formaadiga üritusi regulaarselt…
Lihtsa elu hiiundus
Hoolida olevikust, aga ka minevikust ja tulevikust
Sünnipäevalapsed on Fine 5 ja Goltsman Ballet.
Üksikvangistusest välja murda!
Ingomar Vihmari „Orpheus allilmas“ on komponeeritud sujuvalt, lugu jookseb selgelt, mingit venitamist pole ja peategelaste heitlemised lähevad hinge.
Soome on eestlastele tundmatu maa
Nii naljakas, kui see ka ei ole, ei saa soomlased ja eestlased üksteisest peaaegu üldse aru, kusjuures mõlemad arvavad, et saavad.
Üks asi, milles soomlased on ületamatud ja mis eestlastel peaaegu täiesti puudub, on kokkuhoidmine.…
Neoliberalism tüdrukute nimesid ei tea
Dorota Gawęda ja Eglė Kulbokaitė: „Nooremana me ei osanud vastu hakata koolisüsteemis vohavale misogüüniale ja mõista oma positsiooni.“
Eesti arhitektid ja 1990ndate Soome
Soome meelitas Eesti üleminekuajal paljud meie arhitektid sinna õppima, kuidas teha tööd kapitalistlikus ühiskonnas.
Empaatiaküllane modernism
Aeg ei ole midagi reaalset, eksisteerib vaid meie mõtlemises ning on seejuures paratamatult piiratud ressurss.
Mõned muusika aspektid on kergemini, teised raskemini lahatavad. Üks keerulisemaid tunnuseid on tämber.…
Kirjanik, kes ei ole oma raamatutesse armunud
Mika Keränen: „Soome ja eesti keel on mulle nagu jalgpallurile parem ja vasak jalg. Tugevam on mul parem jalg, aga skoorinud olen rohkem vasaku jalaga.“
Kinkis end koorilaineile
Koor ei pea püsima omas nišis. Väikesed katsetused ja teiste distsipliinidega suhtlemine hoiab kollektiivi elus.
Pealelend – Priit Pedajas, Eesti Draamateatri peanäitejuht
Kui päevateest saab igavik
Nostraatika on võrdlevas keeleteaduses veendumus, et indoeuroopa keeltel on oma lähimate naabritega sedavõrd olulisi ühisjooni, et on põhjust käsitleda neid keeli kokkukuuluvatena.
Kuidas ja mille nimel kunstis võisteldakse?
Üks tõeliselt kasulik asi on Ars Fennica puhul kandidaatide ühisnäitus, kus pakutakse enamasti head ja aktuaalset kunsti.
Olen olnud kakskümmend aastat põhikohaga kunstikriitik ja jälginud kunstielu iga päev. Minu…
Lindgreniaana
„Päev nagu elu“ on professionaalne ohtra fotomaterjaliga varustatud elulugu, kuid üldpilt sellest on paraku lahja.
Eesti-Soome suhete madalseisus sündinud identiteedileping
Rahvusülikool ja XXI sajandi innovatiivne ülikool
Volli Kalm: „Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk.“
Abiks katlakütja külastajale
Kirill Tulini kuraatoriprojektist ja Priit Pääsukese filmist jääb õhku küsimus: kas ja kuidas saab tootlikkuse tsüklist mõttekalt välja astuda?
„Eesti laulult“ Eurovisioni lauluvõistlusele
Kas järgmise aasta võistluslaulu loomise peaks usaldama hoopistükkis robothelilooja hooleks?
