Üks roll
Sellest on möödas juba üle kahekümne aasta, kui Los Angelese linnaliinibussi igapäevane reisija Annie Porter pidi ületama isiklikud hirmud ja võtma vastutuse terve bussitäie eest. Ta istus haavata saanud bussijuhi asemel rooli eesmärgiga mitte lasta spidomeetri näidul langeda alla 80 km/h. Kui see juhtunuks,…
Maailm sita eituseta
Mõni kogemus ei küpseta, vaid söövitab. Sellest ei saa õppida, sellest saab tunnistust anda.

Pealispinna all
Kas filmi asjaosaliste kriminaalne käitumine peaks mõjutama filmi retseptsiooni või mitte?

Tehisintellekt neljas vaatuses
Tehisintellekt võib muutusi tuua peaaegu üleöö, seetõttu on igaühel otstarbekas end selle arenguga kurssi viia.
Argitraagika VIII – Oma peaga mõtlemisest

Paradokside aeg
Tiiu Kuurme: „Kui ühiskonnas ongi käputäis neid, kes suudavad toimuvat süvitsi näha ja mõtestada, aga peavool tõrjub nad eemale, siis loovad peavoolu teistsuguste ambitsioonide ja väärtustega inimesed.“

Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja
Meie riigist on paljuski tänu Savisaare äraspidisele mõjule saanud stabiilne ja kindlalt läände ankurdatud demokraatia.
Helsingi arhitektuur ehk
Hea, halb ja inetu
Pealelend – Antti Hietala, lavastaja ja dramaturg, Helsingi Q-teatri kunstiline juht
Kauge aeg, mis voolab lähedalt mööda
Jidi Majia on sündinud 1961. aastal Edela-Hiinas Sichuani provintsis väikese yi rahva liikmena. Praegu Pekingis elav luuletaja on Hiina kirjanike liidu aseesimees ja Hiina rahvusvähemuste kirjanike liidu president. Eestlasele võib mõte…

Kodu, heidutav kodu
2005. aasta näitusel „Kodu, kallis kodu“ tõstatatud kodu mõiste aspektid on päevakorral ka praegustes kunstiprojektides.
1930. aastate puitfunktsionalism
Puitfunktsionalismi pole põhjalikumalt uuritud. Eestis on kaitse all vaid üks puitfunkmaja ning suured ühiskondlikud hooned on hävinud.
Jaan Ruus 23. XI 1938 – 30. I 2017
Jaan Ruus oli üks Eesti erudeeritumaid ja silmapaistvamaid filmikriitikuid viimasel poolel sajandil ning tema lahkumisega jääb meie filmiajakirjandusse korvamatu tühemik. Ruus oli oma erialal professionaal: teeneka ja värvika karjääri tunnustusena pälvis ta muu hulgas Eesti Kultuurkapitali (2005) ja PÖFFi elutööpreemia (2009) ning Valgetähe V klassi…
Nelikümmend – ühes või üheta?
Lõplike olenditena kõnnime me üürikese miski ja üüratu eimiski demarkatsioonijoonel.
Kaliningradi kultuur Venemaa ja Euroopa vahel

Don Juan ülistab kirge
Giorgio Madia äärmiselt vaimukas, peene stiilitundega, tantsudramaturgiliselt peentöödeldud „Don Juan“ on kahtlemata väärt teatri meistriklass.

Kuidas saab vana olla (jälle) uus?
Kuidas on Henrik Ødegaard suutnud gregooriuse koraali kasutamisele vaatamata vältida oma kompositsioonide muutumist stilisatsiooniks või polüstilistiliseks eksperimendiks?
Fuugahetked pausidega

Harjumuspärase sisemine ilu
Taiwani arhitektuur ei ole eksootiline, pigem harilik, isegi tavaline. Kuid selline habituaalne arhitektuur tuletab meile meelde ammu unustatud tõde, et mõnikord on peaaegu nähtamatu tegu kõige kaunim.
Valgusfestival kui uus rahvakunstiliik
Valgusfestivalid teevad valguskultuuri edendamiseks hindamatut tööd, kaasavad ja harivad vaatajaskonda, innustavad rahvast ja mõjutavad omavalitsusi.
Jaanuari alguses toimus juba üheksandat korda „Lux Helsinki“ valgusfestival, millega õnnestus taas luua Helsingi kesklinna kordumatu meeleolu. Rekordarv inimesi tuli imetlema valguskunsti, mis laotus vaatajate ees laiali idüllilises Kruununhakas.…
Tänuavaldus
Ja sind ei näe selle takka,
kuid sammude käik on jäänd –
me olemine ei lakka.
Pessoa-Kaalep-Viiding-Tormis, „Tornikell minu külas“
Veljo Tormise äsjasele lahkumisele järgnenud järelehüüete ja kaastundeavalduste hulk oli ettearvamatult suur. Sugulased ja sõbrad, lähemad kolleegid ja muusikud Eestist ning välismaalt, omakandi rahvas Kuusalu mailt, ammused kaasteelised, kellega kurb sündmus taas ühendas . . . . Laulukoorid, laulupeo tegijad; riiklikud, ühiskondlikud…
Ootus ja ootamatus lavalaual
Jaanuarikuu avas kontserdiaasta eriliste ja märgiliste muusikasündmustega, mida jääme mäletama veel aastakümnete möödudes.
Pianisti autoportree
Kristjan Randalu ei lähe lavale lihtsalt selleks, et vaadata, mis juhtub, ega naudi olukorda, kus miski ei ole ettearvatav.
Tung Kristjan Randalu soolokontserdile oli suur. Arvestades, et Randalu ei ole siinmail juba aastaid sellises formaadis üles astunud, ei saa seda imeks panna. Soolokontsert võib olla…
Pealelend – Andra Orn, Tallinna kunstinädala organisaator
Pealelend – Triinu Aron, „Première’i“ produtsent
Esimene „Première“ korraldati 2009. aastal.…
Meister Tarassov ja tema Margaritad
Tarassov pakub vaatajale-kuulajale maksimaalse kogemuse äärmiselt minimalistlike, kuid semantiliselt erakordselt laetud vahenditega.
Kohtusin Vladimir Tarassoviga esimest korda 2013. aastal Kumu helikunstinäituse avamise ajal. Tookord ei andnud Tarassov kontserti, vaid pidas loengu…
Kunstnik nägemuse ja tegelikkuse piirilt
Delvaux’ maalide ilu sümboliks kehastunud helendavad naised valgustavad paratamatult välja meie teadvustamatuse sopid.
Kui Paul Delvaux’lt (1897–1994) küsiti, miks ta maalib nii palju naisi, olevat ta vastanud: sest nad on…

Mõttekirjanduse tõlkijail oma auhind
Märt Väljataga: „Hea auhind peaks andma ühtaegu midagi pärjatule ja aitama kaasa suuremale üritusele, suundumusele, ideele.“
Rooma taas nüüdiskunsti keskuseks
ehk Kuidas tuua kunstinädala formaadi abil nüüdiskunst rahvani?
Kommentaar – Pronksreha

Euroopaliku kõndimise isepära
Kõikvõimas klassikaline muusika
Nagu kujutavas kunstis ei pea selgitama Kandinsky, Chagalli või Warholi olemust, kõlasid ka TKO kontserdil ennast muusikaloos kehtestanud šedöövrid.
Ahto Nurk 6. IX 1931 – 29. I 2017
Ahto Nurk lõpetas 1956. aastal praeguse Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise eriala. Ta andis aktiivselt kontserte ja tegeles heliloominguga, samuti töötas orkestriga ning juhtis koori- ja lauluklubi. 1953. aastast oli Ahto Nurk Tallinna harrastuskooride ja vokaal-instrumentaalansamblite dirigent ning lauluõpetaja. 1963. aastal asutas ta…
Jaan Ruus. Kriitik. Toimetaja. Ajakirjanik.
Suure Asja eest võitlev (sobivalt suurte žestidega). Lugusid vestev.…
Hüpnoos kui esmaabivahend
Antti Hietala näidendite tegelased on kõike muud kui kenad inimesed ning meelelaadiltki pigem raskemeelsed, hingepaine all maadligi surutud.
Üks suundumusi, mida soome nüüdisdraamas viljeldakse eestimaisega võrreldes tunduvalt edukamalt,…
Liberalismi hukk ja tulevikulugu
Algoritmid võivad inimese soovidest ja käitumisest olla teadlikumad kui inimene ise.
