2016-44 (3614)

Üks roll

Ameerika paha poiss, isekas hiiglane, dokumentalisti maski taha varjuv karikaturist Michael Moore üritab taas sekkuda Ameerika presidendi­valimistesse ja on endaga koos kapist välja tirinud ka kõik poolt- ja vastuargumendid, mida temaga on seostatud. Rahvale meeldib Moore’i kaasasõit valimiskarussellil suuresti samal põhjusel, mis Donald Trumpi oma – meele­lahutus ja emotsionaalsed reaktsioonid on garanteeritud. 2004. aastal ei õnnestunud Moore’il siiski George…

Valge mehe allakäik

Isegi kui Trumpi erandlik tähelend vajub unustusse, ei ole oodata trumpismi taandumist.

Teisipäeval toimuvad USA presidendivalimised – või jõuavad oma lõpu algusse. Need on nimelt kestnud juba poolteist aastat ning – arvestades ühe kandidaadi mõistaandmisi, et ta ei pruugi kaotust aktsepteerida – lõpptulemuse kinnitamine võib võtta aega. Tänavune kampaania on jõudnud kummutada mõned politoloogia käibearvamused. 2008. aastal pälvis suurt…
Ojakääru rasked veosed
Valter Ojakäär töötoas klaveri taga.
Kalju Suur

Ojakääru rasked veosed

Iga ajastu vajab oma grand old man’i.

In memoriam: Valter Ojakäär

Valter Ojakäär
10. III 1923 – 27. X 2016
Kui lõpeb kontsert ja vaikib muusika, jääb publiku südamesse emotsioon ja tunne, et ollakse rikkam ja õnnelikum.
Valter Ojakääru elu oli kui kontsert, millest said osa väga paljud inimesed ja mis haris ja õpetas mitut põlvkonda. Oma mitmekülgse muusikuelu jooksul jõudis ta hinnatud saksofonistina mängida nii koos Raimond Valgre…
Kriitikast, subjektiivselt
Made Luiga: „Olen algusest peale eksinud kriitika heade tavade vastu, järjekindlat rõhutanud oma mina, see on aga ju nii ebaviisakas! “
Krõõt Tarkmeel

Kriitikast, subjektiivselt

Ei oleks midagi lahti, kui asendada „kriitika“ lõplikult sõnaga „retseptsioon“ ehk „vastuvõtt“.

Art-is-ho(c)k

Loodetavasti tõdevad Artishoki biennaali kunstnikud ja kirjutajad kunagi, et see biennaal tegi neist kunstniku või kriitiku selle praegusaegses tähenduses.

V Artishoki biennaal NO99 kammersaalis 6. – 15. X. Kuraator Evelyn Raudsepp, kunstnikud Eike Eplik, Flo Kasearu, Andres Lõo, Sven Parker, Kristel Saan, Elis Saareväli, Sten Saarits, Skatka, Taavi Suisalu ja Sigrid Viir ning kriitikud Liisi…

2016. aasta füüsika Nobel

Kosterlitzi-Thoulessi faasiüleminek, Haldane’i pilu, topoloogilised isolaatorid ja ülijuhid – auhinnast ja selle võitjatest

Selle aasta Nobeli füüsikaauhind määrati tahkiseteoreetikute teadustööle, eelkõige töödele topoloogilistest faasiüleminekutest ja aine topoloogilistest olekutest – nähtustest, mis on aluseks sellistele mateeria eksootilistele olekutele nagu ülijuhid, ülivoolavad vedelikud, õhukesed magnetkiled ja -ahelad. Auhinnatute teadustöö on selgitanud aine käitumist madalatel temperatuuridel…

Pealelend – Tiina Mölder, Zuga koreograaf-tantsija

Zuga ühendatud tantsijad on tegutsenud ligi 20 aastat. Kuidas hakkasite tegema teatrit noorele publikule?
Kõik Zuga lastele suunatud lavastused pärinevad ajast, kui meil olid endal juba lapsed ning algul tegimegi lavastusi neile mõeldes. Lastele luues saab liikumisfantaasiat hästi rakendada, nad pole kinni tavaarusaamades tantsust ja liikumisest.
Katrin Nielsen on öelnud, et pole…

Modigliani on endiselt moes*

Selle suure rahvusvahelise näitusega pole rõhutatud uusi aspekte Modigliani kunsti uurimises ja hindamises, vaid mille ja kelle mõjusfääris sai Modiglianist see, kellena teda tunneme.

Amedeo Modigliani (1884–1920) näitus Helsingi Ateneumis kuni 5. II 2017. Enne Helsingit oli näitus väljas Budapesti rahvusgaleriis ja Lille’i moodsa kunsti muuseumis. Kuraatorid Anna Zsófia Kovács (Ungari rahvusgalerii ja…
Vaese teatri poole
Tartu Üliõpilasteatri lavastusest „Ümberringi võimalik on jumal“ õhkus olemise absurdsust tähenduse kaotanud maailmas.
Pressifoto

Vaese teatri poole

Tartu Üliõpilasteatri A-festival 13. – 16. X Genialistide klubis ja Tartu Üliõpilasmajas. Osalejaid oli Eestist, Venemaalt, Soomest, Leedust, Poolast, Itaaliast ja Belgiast.
Raske öelda, kas Kalev Kudu eestvedamisel viiendat korda toimunud ja absurditeatrile keskendatud A-festivali põhjal saab…

Uhke ja hubane Artishok

Seekordse biennaali tekstidest paistab eriti selgelt välja kobarkirjutamise taju ning teiste võimalike vaatenurkadega arvestamine.

V Artishoki biennaal NO99 kammersaalis 6. – 15. X. Kuraator Evelyn Raudsepp.
„Mu märkmed on kuhugi kadunud. Telefonis on ainult üks foto säilinud, aga sellelt pole midagi näha. Vajutasin midagi valesti – näha on vaid üks suur valge laik selle koha peal,…

Eklektiline ja sünergiata

Mart Siimeri ja Eduard Tubina loomingut oli mõeldud ühendama rahvapärimus.

Sarja „Heli ja keel“ 2016/2017. aasta hooaeg pealkirjaga „Kaduvad keeled“. Kontsert „The Lost Word“ ehk „Kadunud sõna“ 29. X teatris NO99. Kavas Mart Siimeri ja Eduard Tubina muusika, Värske Rõhu autorite luule. Muusika esitajad: Arvo Leibur (viiul), Harry Traksmann (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Kristi…

Tagurpidivägi

Tartu Uue teatri „Vägi“ on justkui katse lennata tulevikku ja sealt tagasi vaadata, kuid iga tuleviku- ja minevikukonstruktsioon on ikka oleviku nägu.

Tartu Uue Teatri ja Eesti Rahva Muuseumi „Vägi“, autor ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Maarja Mitt, Maarja Jakobson, Helgur Rosenthal ja Silver Sepp. Esietendus 15. X ERMi teatrisaalis.
Lavastaja ja kunstniku tandemil…

Üle hea uue heli

„Heale uue heli“ sarnaselt toob ka „Üle heli“ esile uuenduslikku ja omanäolist muusikat, kuid ei ole enam ainult platvorm noortele annetele või upitamist ootavatele artistidele.

Festival „Üle heli“ 28. – 30. X Tallinnas.
Kui Aivar Tõnso 2001. aastal festivali „Hea uus heli“ algatas, tuli ta siin, piltlikult öeldes, tühjale kohale. Ühtegi samalaadset ülevaatekontserti ei toimunud, Tallinn…

Nüüdisaegse nüansiga klassitsistlik Lydia

Hotell Lydia Tartus. Autorid Tarmo Teedumäe, Indrek Tiigi, Paco Ulman ja Tõnis Savi (Allianss Arhitektid). Tellija Toomemäe Kinnisvara. Arhitektuurivõistlus toimus 2012. aastal, maja avati 2016. aastal.
Aadressil Ülikooli tänav 14 asuv Lydia hotell on idee sünnihetkest avamiseni olnud tartlaste tähelepanu keskpunktis. Hoone käivitas laialdased arutelud juba lootestaadiumis: paljud leidsid, et kavandatav on järjekordne…

Saladuse puudumise saladus

Toomas Hussari mängufilm „Luuraja ja luuletaja“ viitab luureringkondade eksistentsi mõttetusele.

Sel ajal kui Toomas Hussar ja Ivo Felt lihvisid võtteplatsil „Luurajat ja luuletajat“1 stsenaariumist filmiks, ei võinud nad aimatagi, et nende omaga paralleelselt rullub Toompeal lahti tegevus, mis võinuks ideaalselt sobida nende kunstitöösse kõrvalliinina. Seal luges kõrgem võim Ilmar Raagi memorandumit ja hakkas tasapisi valmistuma kõige…

Detailitäpne Mudlum

Mudlum hakkas tekste tegema ZA/UMi blogisse ja avastas, et kirjutamine läheb tal hästi ja liikus arvamusveergude juurest ilukirjandusse.* Arvamuste kirjutamise krunt on paljudes tema laastudes või novellettides praegugi sees. Ma ei teagi, kuidas neid nimetada. Kui novellimõõtu tekst on pigem arutlus kui lugu, kas ta on siis novell või essee, mida pikitakse pisilugude ja täpsete detilidega…

Mahler on hea lakmuspaber

Oktoobriga algas Mahleri ettekannete tipphooaeg ja andis interpreetide võimekusest kaunis hea pildi.

Oktoobris kippus kontsertidel korduma sama muster: elamust ja jutuainest pakkusid hoopis teised teosed ja esinejad, kui publikule tutvustustes esile oli toodud. Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontserdil, mis avas ühtlasi sarja „Peadirigendid“, tõi Kaspars Putniņš esiettekandele Galina Grigorjeva teose „The Dark Night of…

Pealelend – Taavi Kerikmäe, ansambli U: liige

Ansambel U: pälvis hiljuti Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia sisukate rännakute eest nüüdismuusika maastikul. Selgub, et U: muusikute rännakud on olnud sisukad ja tihedad ka täitsa tavalises maailmas.
Kuuldavasti käis ansambel U: hiljuti Brasiilias ja palju ei ole möödas ka sellest, kui osalesite Veneetsia muusika­biennaalil. Kuidas teil need reisid läksid?
Ansambel U:-le oli oktoober…

Kolm küsimust doktoriõppe süsteemi kohta

Kõigi küsitletute arvates peab doktorandi sissetulek peab suurenema, kuid kõik ei sõltu finantseerimisest, vaid hulk tööd seisab ülikoolide ees arusaamise, väärtuste, vastuvõtu ja õppeprotsessi ümberkujundamisel.

Kas doktorantuur on õppimine või töötamine? Kas stipendiumi maksmine on õigustatud või oleks paslikum doktorandile palka maksta?
Tartu ülikooli teadusprorektor dr…

Appi, ma vajan armastust!

Müürileht levib noorte seas aina rohkem, sest tal on tugev veeb, mille levikut juhib eraldi kommunikatsiooniinimene.

Konverents „Nalja ei saagi või?“ rahvusraamatukogus 27. X. Korraldatud koostöös Müürilehega rahvusraamatukogu kultuurinädala raames.
Kultuuriajakirjandus on nagu keskmine Vennaskonna kuulaja. Ta oli noor ja huvitav 1990ndatel. Ta pole ikka veel suureks saanud. Ta usub anarhiasse. Ta igatseb tulesid öös.…

Mis on nüüdismuusikas oluline?

Muusika moodustab keskkonna, kus helidel ei ole enam selgelt piiritletud instrumendist sõltuvat tämbrilis-tähenduslikku identiteeti.

Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 19. – 26. X Tartus ja Tallinnas. Festivali heliloojad Georg Friedrich Haas ja Toivo Tulev (esiettekanne), esiettekandel veel Malin Bång, Liisa Hirsch, Asta Hyvärinen, Kristjan Kõrver, Lauri Jõeleht, Elo Masing, Monika Mattiesen, Rei…

Filoloogi(line) kujundimõnu

Sattudes sõnale „kajalood“, ei kangastu kirjandusest läbi imbunutele esimese hooga mitte navigatsiooniseade, vaid hoopistükkis üks teine tekst – Jaan Krossi 1980. aastal ilmunud samanimeline novellikogumik. Kui Kross loodib oma novellides murrangulist ajajärku Eesti ajaloos, siis viljaka kirjandusuurija ja -kriitiku Arno Oja artiklite ja arvustuste kogu pakub läbilõike muutuste- ja teisenemisrohkest perioodist eesti kirjanduses.
Veerandsadat aastat hõlmav kogumik on jaotatud viide…

Pool sajandit kirjandusmerel

Arno Oja: „Luulekeel tuleb minu juurde, kujundid hõlma all. Trükki ma noid tekste siiski ei paku. “

Hiljuti esitles artiklikogumikku „Kajaloodi vari“ ajakirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning kirjandusloolane Arno Oja, kes oli lahkelt nõus kõnelema oma logiraamatust ja eesti kirjandusmerest.
Kogumikus „Kajaloodi vari“ näib varaseim kirjatöö olevat aastaülevaade „Uite ja seoseid eesti luules 1988“, mis ilmus…

Improteater on lollakas. Parimas mõttes

„Tilt“ mõjub tugevalt kogukondliku festivalina. Publikust suure osa moodustasid teised esinejad, mis omakorda tähendas, et kaasaelamise ja -tulemisega muret ei olnud.

IV rahvusvaheline improteatrite festival „Tilt“ 20. – 22. X Tallinna kinos Sõprus.
Teadagi, teater on kaduv kunst. Ta kaob kohe ära. Rakvere teater teadis seda juba aastaid tagasi, teatakse muidu…

Tee maailmatasemel tippspetsialistiks

Eesti doktorantuuri kui süsteemi muutmise või akadeemilise taseme tõstmise järele puudub tarvidus, kuid parandamist vajavaid kitsaskohti jätkub.

Aeg-ajalt kerkivad meedias üles diskussioonid Eesti doktoriõppe korralduslikust efektiivsusest. Mõni nõuab kapitaalseid ümberkorraldusi (vt Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja doktor Siret Rutiku käsitlust „Eesti vajab doktoriõppe reformi“1) mõni viitab materiaalsele aspektile…

Meeleline tunnike Zuga seltsis

Ei ole just kerge köita energiast pulbitsevaid lapsi ja leida teemasid, mis neid tõesti puudutavad. Ometi Zuga suutis seda.

Zuga ühendatud tantsijate „meeleKolu“, autorid ja esitajad Helen Reitsnik, Kärt Tõnisson, Tiina Mölder, Triin Lilleorg, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson, helikujundaja Kalle Tikas, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Esietendus 15. X Sõltumatu…
Sirp