Pärnu Linnaorkester – meie aja muusika esitaja
Pärnu Linnaorkester ja dirigent Kaspar Mänd lõpetasid järjekordse eduka hooaja uudisteose ettekandega ning kuulduste kohaselt jätkavad missiooni juba sügisel.
Juudi sõda
Moskvas on ettevalmistus siseriiklikuks genotsiidiks juba alanud.
Töö pole kogu elu
Pole ka ime, et paljudel…
Sellest saab meie tuvi
Türgil on põhjust Venemaad mitte usaldada
Mitat Çelikpala: „Türgis on isegi islamistid läänlased ega taha itta kuuluda. Paljudele puudustele vaatamata on Türgi siiski läänelik liberaaldemokraatlik riik.“
Ajalooga toimetulekust Saksamaal
Postkoloniaalsus ja/või -traumaatilisus ei muuda lugu veel ajalootõeks, ehkki erinevalt anonüümsest rahvajutust võetakse ellujäänute tunnistust sageli viimase instantsi tõena.
„Kultuurikompass“ kannustab keskkonnahoidlikkust
Foorum pakkus lootust, et kui inimene, teadus, loodus ja poliitika teevad koostööd, siis jääb inimkultuur kestma.
Kontrastid, vastuolud ja ühtsus
Eestisse sattus aprillis märkimisväärselt palju muusikuid, keda oli siia juba kaua oodatud, ning kõlas palju eesti heliloojate teoste esiettekandeid.
Katkendlik aruanne meeldivalt terviklikust festivalist
Enne pandeemiat jõudsalt pooleteise nädala peale laotunud festival oli nüüd pisut lühem ja mahtus pealinnas kaheksa päeva sisse.
Kui midagi ette ei võeta, siis sureb XXI sajandi lõpuks välja 1500 ehk veerand maailma keeltest
Algas ÜRO põliskeelte kümnend.
Anarhistlik vegangeograafia
Richard J. White: „Sotsiaalne õiglus on ruumiline, see puudutab alati kedagi, kes paikneb mingis ajas ja mingis kohas.“
Venelase iseäralik poliitsõnum
Võid lõikavalt targutada, aga kui oled emotsionaalselt tasakaalutu jm rahuldamata, paistab see välja ning maailma lisandub pigem mürgisust kui rõõmu.
Kontrapunktita „Amadeus“
Mait Malmsteni rollis muutub adutavaks, et Jumal räägib Salieriga samade sõnade ja sama häälega nagu Salieri. Salieri ei võitle Jumala, vaid iseendaga.
Otsus tunnistada ja tunnustada
Promoda ainult seda, milles ollakse ise veendunud. Teha seda väsimatult ja õigel ajal. Tark turundus ja ka kunsti(kultuuri)diplomaatia on raske töö.
Maal on tervik
Tõnis Saadoja: „Mulle meeldib hüljatus, mis kehtestab tunde, et aeg seisab: midagi ei juhtu, midagi ei kao ära, kõik lihtsalt püsib. Ja see on hea tunne.“
Otsus armastada
Miks peljata kriitikut või oodata tema tunnustust, kui võib maalida ja anda vaatajale võimalus maaliga suhestuda, seda mõista või mitte mõista?
Hea maja on väärt poolt kuningriiki
Mies van der Rohe arhitektuuriauhind näitas taas, et arhitektuur seisab keeruliste probleemide ees, alates ehitamise negatiivsest keskkonnamõjust kuni ebaõiglase eluasemeturuni.
Elurõõm igal juhul
Lana Gogoberidze: „Mis ka ei juhtuks, tuleb edasi minna ja olla igal juhul võimeline armastama. See on mu elufilosoofia essents.“
Kodune ja eksootiline – nagu maranta
Birutė Jonuškaitė on romaanis „Maranta“ jäädvustanud suure armastusloo taustal Poola leedulaste „väikese kodumaa“, nende mentaliteedi ja saatuse XX sajandil.
Suitsu nurk XV – Mirjam Parve „jahtuvas saunas“
2 vana musta sooja lae all
3 kuivava iisopi lõhnas
4 sirutan end välja ei teagi
5 kas laudsil käsi holbeinilikult
6 üle lavaääre ripakil või
7 ootan…
Olulised asjad. Lugudesse kätketud asjad
Värvide rõõm ja arhitektuuri muusika
„Abstract City“ toob vaatajani arhitektuuri vormi ja ilu, pihta on saadud tundele, mis paneb arhitektuuriloolase maja kallistama.
Pealelend – Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava tegev- ja loominguline juht
Ühte laulu
Hea koori tunnus on see, et ta laulab alati ühte laulu, ühte ainukest. Noodid ja sõnad võivad ju teoseti erineda, aga laul peab olema alati üks ja seesama. Tartu ülikooli kammerkoor on oma laulu leidnud.
Sõjaraputus ja sisekaemus
Wiesbadeni filmifestivalil „GoEast“ tekitas programmi kõrval huvitavaid pingevälju Ukraina sõda, mis sundis nii korraldajaid kui ka vaatajaskonda Ida-Euroopa kogemust ümber hindama.
Poeetiline ajastu- ja perepilt
Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ on ilmselgelt meistriteos ja Balti assamblee kirjandusauhinna täie auga välja teeninud viimse sõnani.
Kui raketid maanduvad õiges kohas
Inimese maandumisest Kuul on saanud poole sajandi kaugune ajalugu. Aastakümnetetagused unistused kosmose koloniseerimisest ei ole realiseerunud. Kas SpaceX suudab viia inimkonna tagasi tulevikku?
