Veri põlvini
Pühapäevane massitulistamine Orlandos, kus tapeti 49 inimest, oli selle nädala kõige olulisem uudis. Ka Eesti kontekstis. Meediast küll sellist muljet ei jää: sündmusele ei järgnenud hukkamõistukoori või arvamuslugude laviini, vaid mõned poliitikute säutsud ja keskpärased tõlkelood.
Ilmselt võib siiski heameelt tunda, et vähemalt Eestis ei püütud Orlando tulistamisest poliitilist profiiti lõigata, nagu tegi seda USA presidendikandidaat Donald Trump või…
Ilmselt võib siiski heameelt tunda, et vähemalt Eestis ei püütud Orlando tulistamisest poliitilist profiiti lõigata, nagu tegi seda USA presidendikandidaat Donald Trump või…
1 minut
Sageli on uuritud klassikaliste, s.t maismaaelustikule loodud, teoreetiliste mudelite paikapidavust merekeskkonnas ning jõutud tõdemuseni, et need ei suuda isegi suures plaanis kirjeldada meres toimuvat.
Põhjakooslus Küdema lahes, põisadru ja lest.
Jonne Kotta
Inimkonna ja mere ajas muutuvad suhted
Mereteadlastel on kohustus vastavalt teadmistepagasile esitada poliitikakujundajatele ja otsustajatele võimalikke tulevikustsenaariume.
7 minutit
Sinivetikad Läänemeres
Väike, aga võimas. Tähelepandamatu, aga möödapääsmatult vajalik
Planktoni arvele langeb ligi pool biosfääri fotosünteesist ja hapniku toodangust.
8 minutit
Rahvusvaheliselt nähakse mereala ruumilist planeerimist avaliku protsessina, mille käigus püütakse leida tasakaal ühiskonna ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide vahel.
Merle Karro-Kalberg
Lepime mere kasutamise osas kokku
Kuigi tundub, et merd on küllalt, läheb konkurents muutuvas maailmas mere kasutamisel aina tihedamaks.
4 minutit
Kiirkatamaraan „Merilin“ alustab reisi Patareisadamast.
Kiirlaevalaineid ei tee enam kiirlaevad
Veel üsna hiljaaegu võis ajalehtedest lugeda kiirlaevalainetest, mis pidid purjelaudureid rõõmustama ja väikelaevnikke hirmutama. Võiks arvata, et ime küll, sest juba kaheksa aastat pole Eestis ühtki kiirparvlaeva, mis…
4 minutit
Jaan Elken. Kajakas. Õli, lõuend, 1982. Eesti Kunstimuuseum.
Läänemeri kui Idameri
Kõik, kes on mereteed mööda Soome või Rootsi poolt Tallinnasse sõitnud, teavad, kuidas merest kerkib Euroopa rannik, sest jah, sealtpoolt tulles on see tõepoolest mandri-Euroopa rannik.
Koos rannikuga kerkib merest linn. Mitte…
Koos rannikuga kerkib merest linn. Mitte…
3 minutit
Merest üldiselt, subjektiivselt ja eklektiliselt
Võiks küsida: mis on meri? Ja püüda sellele hõlmamatule nähtumusele tükati vastata, mõnes piisas vahest isegi suutes puutuda mere olemust. Õigem on siiski küsida: kes on meri? Nii küsimiseks annab mulle aluse pikaajaline ja mitmekesine suhe merega, mõni kummaliselt kirgastav mõistmine ning toimetaja lubatud litsents luuletada. Kuidagi naljakalt kalk oleks ju…
5 minutit
Alternatiiv teatritööle: viis pedagoogi, kaks müügimeest ja juuksur
Üks küsimus oli kõigile vestlusringis osalejaile ette antud – isikupära esiletoomise eesmärgil.
Millise elukutsega peale teatritöö suudaksid veel toime tulla?
Otsar: Mulle on alati meeldinud tegeleda lastega, minus on mingil määral pedagoogi geeni. Nii et usun end hakkama saavat näiteks huvijuhi tööga. See hõlmab…
Otsar: Mulle on alati meeldinud tegeleda lastega, minus on mingil määral pedagoogi geeni. Nii et usun end hakkama saavat näiteks huvijuhi tööga. See hõlmab…
3 minutit
Püha tõde – Mere tühjaksjoomisest
Üsna sageli juhtub, et mõnigi oluline näitus jääb nägemata. Mitte ainult kaugemates maanurkades, vaid ka kodulinnas Tallinnas. Tegutsedes kunstiväljal, kirjutades, aeg-ajalt ka nii-öelda eksperthinnanguid andes peaks nagu kõigega kursis olema. Mind haaravad süümepiinad, kui avastan, et mõni näitus, mida oleks tahtnud vaadata, on juba jälle kinni pandud.
Need süümepiinad on puhtakujuliselt tingitud sotsiaalsest survest.…
Need süümepiinad on puhtakujuliselt tingitud sotsiaalsest survest.…
2 minutit
Ükskõik millisesse sotsiaalsesse või vanusegruppi kuuluva inimese liikumist soodustav ja toetav linnaruum aitab ennetada haigestumist ja seeläbi vähendada liikumisvõimetute ülalpidamise kulusid.
Piia Ruber
Kõndides rääkijaks
Jalakäijasõbralike tänavate rajamisega toetame tervislikke eluviise ja tagame eakatele väärika vanaduspõlve.
4 minutit
Tehisreaalsus ja pärisromantika
Muusika on ehe ja päris ning seeläbi tekib lavastusse uus ideetasand.
Teatri NO99 „Pööriöö uni“ (koostöös ERSO ja Eesti Kontserdiga). Autor William Shakespeare, helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy, tõlkijad Georg Meri ja Anu Lamp, stsenaristid, lavastajad ja kujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent-muusikajuht Olari Elts, valguskunstnik Pietu Pietiäinen, animatsiooni autorid Heta Jäälinoja…
3 minutit
Seitse kuningat ajaloo ja mütoloogia vahel
Titus Liviuse (64/59 eKr – 17 pKr) ajalooteos Ab urbe condita, mille eestindus hiljuti ilmavalgust nägi, võiks olla paeluv ja hariv lugemine kõigile, keda huvitab Euroopa kultuur. On ju lood, mida siin jutustatakse, ühest küljest sama hästi tuntud kui piiblilood pattulangemisest või suurest veeuputusest. Kindlasti on nii mõnigi turistina Itaalias kultuurireisil käinu…
6 minutit
Eesti muusikud maailmas, juuni
1. – 12. VI laulab Lauri Vasar Pariisi Rahvusooperis Glosteri krahvi osa Aribert Reimanni ooperis „Lear“ (neli etendust: 1., 6., 9. ja 12. VI), Calixto Bieito uuslavastust dirigeerib Fabio Luisi.
2. VI esineb Põhjamaade festivalil (Nordic Historical Keyboard Festival) Kuopios (toimub 5. korda) klavessiiniduo Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess. Kontserdil Kuopio muusikakeskuse kammersaalis kantakse…
2. VI esineb Põhjamaade festivalil (Nordic Historical Keyboard Festival) Kuopios (toimub 5. korda) klavessiiniduo Imbi Tarum ja Julia Agejeva Hess. Kontserdil Kuopio muusikakeskuse kammersaalis kantakse…
10 minutit
Graafiline disain kui kaasaegne kunst
Graafilise disaini näitusel esitatu võiks vabalt olla ükskõik millise teise kunstieriala lõputööde kogum.
EKA graafilise disaini eriala lõputööde näitus „GD’16 Show“ EKA galeriis kuni 22. VI.
Kuna osakonna lõpetamiseks peavad üliõpilased tegema kaks erineva suunitlusega projekti: üks on personaalne ja teine praktilise, konkreetse tellijaga töö. Praktilised tööd on enamasti…
Kuna osakonna lõpetamiseks peavad üliõpilased tegema kaks erineva suunitlusega projekti: üks on personaalne ja teine praktilise, konkreetse tellijaga töö. Praktilised tööd on enamasti…
3 minutit
Ajaloopitseriga suveteater
Jerry Bocki muusikal „Viiuldaja katusel“ 5. VI rahvusooperis Estonia. Lavastaja Georg Malvius, dirigent Kaspar Mänd, kunstnik Ellen Cairns, valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf Adrienne Åbjörn. Osades Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Helgi Sallo, René Soom, Kadri Kipper, Anett Schneider, Kaia Oidekivi, Norman Salumäe, Reigo Tamm, Karl-Erik-Tamme, Georg Gurjev jt.
Ütlen kohe ausalt, et ma ei ole hull muusikalide järele, pigem väldin neid.…
Ütlen kohe ausalt, et ma ei ole hull muusikalide järele, pigem väldin neid.…
4 minutit
Kumb on kummale rohkem nuhtlusisend?
Piia Ruber
Lendas üle kaevanduse
Eestis ega tegelikult üheski maailma riigis pole välja kujunenud selget ja mõtestatud looduspoliitikat, mis korrastaks inimese ja muu elusa suhteid.
4 minutit
Tartu kunstilugu voolab kunstiõpetuse sängis
Paralleelsete arendusliinide ja kõrvalepõigete tõttu on Tiiu Talvistu kuraatorimõtte jälil püsimine haarav ülesanne.
Näitus „Jõgi voolab siit läbi. Peatükke Tartu kunstiloost“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. X. Näituse koostanud Tiiu Talvistu, kujundanud Mari Kurismaa ja graafiliselt kujundanud Mari Kaljuste.
Juba definitsiooni järgi ei vaja klassikaks tunnistatu oma olemasolu õigustamist. Seda…
Juba definitsiooni järgi ei vaja klassikaks tunnistatu oma olemasolu õigustamist. Seda…
5 minutit
Animalindude lennuvõime(tus)
Täispikk animafilm „Kurjad linnud“ („Angry Birds“, USA-Soome 2016, 97 min), režissöörid Clay Kaytis ja Fergal Reilly, stsenaristid John Cohe, Mikael Hed, Mikko Pöllä ja Jon Vitti, põhineb samanimelisel mängurakendusel.
Sõnapaar „kurjad linnud“ seostub mu mälus otseteed kuulsa õudusfilmiga, kus Hitchcocki pilgu läbi muudeti linnud filmiajaloo jubedaimateks õudustegelasteks. Sügavalt freudistlike motiividega linateos kujunes lapsepõlves mu üheks…
Sõnapaar „kurjad linnud“ seostub mu mälus otseteed kuulsa õudusfilmiga, kus Hitchcocki pilgu läbi muudeti linnud filmiajaloo jubedaimateks õudustegelasteks. Sügavalt freudistlike motiividega linateos kujunes lapsepõlves mu üheks…
4 minutit
Klähvib, ei pure – Puhka rahus, Rock Café
Tegelikult oli mul juba kolm aastat tagasi, kui klubi tollastest majandusraskustest (ja rokiklubi majandamisest meil üldse) loo kirjutasin, keelel küsimus, et millal siis pauk ära tuleb. Omandisuhete ahel ning käive ja kulud ei lasknud seda ettevõtmist kuidagi tasuvaks muuta. Ehkki, oh pardoksi, seda mõõtu ja tüüpi kontserdiklubi järele on siiski vajadus…
3 minutit
Uhkus või eelarve?
EMTA lavakunstikooli lõpetavat XXVII lendu on ikka iseloomustanud isetegemise tahe ja ettevõtlikkus – kogu aeg on proovitud teha oma projekte.
22. juunil lõpetab EMTA lavakunstikooli XXVII lend: üksteist noort näitlejat ja kolm dramaturgi. Mida nad koolist kaasa saavad ja mida edaspidisest loodavad? Kõnelesid Laura Kalle, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara…
10 minutit
Rahakoll ei jää kummitama
Mängufilm „Rahamaailm“ („Money Monster“, USA 2016, 98 min), režissöör Jodie Foster, stsenaristid Jamie Linden, Alan DiFiore ja Jim Kouf, operaator Matthew Libatique, helilooja Dominic Lewis. Osades George Clooney, Julia Roberts, Jack O’Connell, Dominic West, Giancarclo Esposito jt.
Jodie Fosteri „Rahamaailm“ on küll korralikult vormistatud linateos, kuid selles puudub see miski, mis paneks tegelastele kaasa elama või filmi üle pikemalt…
Jodie Fosteri „Rahamaailm“ on küll korralikult vormistatud linateos, kuid selles puudub see miski, mis paneks tegelastele kaasa elama või filmi üle pikemalt…
3 minutit
In memoriam Andres Laasik
Andres Laasik 11. IV 1960 – 11. VI 2016
Lahkunud on teatri- ja filmikriitik Andres Laasik. Meiega jääb tema hea sõna. Jah, kogu mitmetähenduslikkuses, mida see ütlus sisaldab. Andres valdas kirjutajana sõna, olgu pikemas või lühivormis, uurimuslikus monograafias või kiirarvustuses, stsenaristina või ajakirjanikuna. Ja tihti oli just tema natuke naerukil öeldud hea sõna see, mis arutelusid…
Lahkunud on teatri- ja filmikriitik Andres Laasik. Meiega jääb tema hea sõna. Jah, kogu mitmetähenduslikkuses, mida see ütlus sisaldab. Andres valdas kirjutajana sõna, olgu pikemas või lühivormis, uurimuslikus monograafias või kiirarvustuses, stsenaristina või ajakirjanikuna. Ja tihti oli just tema natuke naerukil öeldud hea sõna see, mis arutelusid…
2 minutit
Võimsad inimtekkelised maastikuvormid moodustavad Rummus täiusliku mängulava.
Wikimedia Commons / Ivar Leidus
Mäng Rummus ja Rummuga
Mis on mäng? Kui paljud meist mängivad? Millal ollakse mängus? Kui palju erinevad mäng ja elu? Kus mängitakse? Miks mängitakse? Kas professionaalne jalgpallur teeb tööd või mängib? Sellised küsimused kerkivad mängimise…
4 minutit
Eesti luulel on Soomes pidu
Eesti luulet ilmub soome keeles palju rohkem kui soome luulet eesti keeles.
„Väikekirjastaja annab välja Eesti parimat luulet soome keeles.“ Nõnda on pealkirjastanud oma arvustuse ajalehe Helsingin Sanomat kirjanduskriitik Jukka Koskelainen, pidades silmas kolme möödunud aastal ilmunud teost ja kaht kirjastust.1 Kirjastus Savukeidas, kes tegutseb ühtaegu Eestis ja Soomes, andis välja Kätlin Kaldmaa „Armastuse tähestiku“…
5 minutit
Muusikaelu regionaalsest vaatepunktist
Türi X kevadfestival 3. – 5. VI, kunstiline juht Irén Lill, patroon Fred Jüssi.
Küllap ei ole Eestis inimest, kes ei oskaks rääkida regionaalpoliitika valupunktidest. Kui võtta ette (muusika)festivalid, siis on mõnigi regioon ja pealinna vaatevinklist ka nurgatagune kontserdipaik kenasti kaardil, osa neist on isegi ümmarguse tähtpäevani jõudnud. Teisal tärkavad uued ettevõtmised, mille üheks näiteks oli…
Küllap ei ole Eestis inimest, kes ei oskaks rääkida regionaalpoliitika valupunktidest. Kui võtta ette (muusika)festivalid, siis on mõnigi regioon ja pealinna vaatevinklist ka nurgatagune kontserdipaik kenasti kaardil, osa neist on isegi ümmarguse tähtpäevani jõudnud. Teisal tärkavad uued ettevõtmised, mille üheks näiteks oli…
3 minutit
Looduse õnnistavad seaduspärad Spinoza „Eetikas“
Baruch Spinoza ladinakeelse „Eetika“ täieliku tõlke ilmumine on oluline teetähis klassikalise filosoofilise kirjanduse eesti keelde jõudmisel. Tegu on uusaja filosoofia kanoonilise autoriga, teos on ratsionalistliku filosofeerimise stiili eredamaid näiteid. Koos René Descartes’i alustekstide tõlgetega saab eesti keeles nüüd mõningal määral jälgida uusaja ratsionalistliku tunnetusteooria ja metafüüsika kujunemislugu, sest Spinoza „Eetikat“…
10 minutit
Karolin Poska lavastuses „Ligament“ tekitas kumminööride leidlik kasutus olukorra, kus näha võis nii inimesele kui ka objektidele loodud koreograafiat.
Carmen Seljamaa
Ärevus, sidemed, subkultuurid ja aja subjektiivsus
Noorte koreograafide loodud lavastuste ühisjoon oli kehalise väljenduse ja ekspressiivsuse suur osa nii vormiplaanis, sisuloomes kui ka tähendusedastuses.
5 minutit
Läbipaistev ilu
Klaasitööstus on hävitatud, kuid klaasikunst elab aktiivsemalt kui kunagi varem ning Tarbeklaasi toodangust on saamas ilusama elu poole püüdlemise sümbol.
Klaasinäitus „Kohalik ilu“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 25. IX. Koostanud Triin Jerlei, Kai Lobjakas ja Kristi Paap, kujundanud Maria Pukk ja Ivar Lubjak arhitektuuribüroost Oaas, graafiliselt kujundanud Mikk Heinsoo büroost StuudioStuudio.
Klaasikunstnike ühenduse aastanäitus „Tsivilisatsioon 2.…
Klaasikunstnike ühenduse aastanäitus „Tsivilisatsioon 2.…
5 minutit
Pärast rünnakuintsidenti on asjasse segatud ka politsei (Vlad Ivanov, keskel), kes mässib end samuti kiiresti valede võrku.
Kaader filmist
Meelehea õppetunnid
Mängufilm „Lõpetamine“ („Bacalaureat“, Rumeenia 2016, 128 min), režissöör-stsenarist Cristian Mungiu, operaator Tudor Vladimir Panduru. Osades Adrian Titieni, Maria Dragus, Vlad Ivanov, Lia Bugnar, Malina Manovici jt.
Tänavune Cannes’i filmifestival on jõudnud vaevu lõppeda,…
Tänavune Cannes’i filmifestival on jõudnud vaevu lõppeda,…
4 minutit
In memoriam Valli Lember-Bogatkina
Valli Lember-Bogatkina 30. X 1921 – 14. VI 2016
On lahkunud eesti akvarellikunsti grand old lady, aga ka dekoratiiv-monumentaalmaali silmapaistvamaid viljelejaid.
Valli Lember-Bogatkina sündis Tartus, ent juba 1922. aastal kolis perekond Tallinna Nõmmele. 1935. aastal hakkas ta õppima Pallases, läks aga 1936. aastal üle Riigi Kunsttööstuskooli. Tema diplomitööks oli mosaiik „Sügisannid“. Õpinguid jätkas ta 1941. aastal…
On lahkunud eesti akvarellikunsti grand old lady, aga ka dekoratiiv-monumentaalmaali silmapaistvamaid viljelejaid.
Valli Lember-Bogatkina sündis Tartus, ent juba 1922. aastal kolis perekond Tallinna Nõmmele. 1935. aastal hakkas ta õppima Pallases, läks aga 1936. aastal üle Riigi Kunsttööstuskooli. Tema diplomitööks oli mosaiik „Sügisannid“. Õpinguid jätkas ta 1941. aastal…
1 minut
Katkestuse kultuurist jätkuvuse kultuuriks
Praegu on parim aeg anda prosaistidele aega loominguga tegeleda. Suured lood on tulemas.
See lugu saab alguse ühest tugevast äratundmisest teisel pool maakera täiesti ootamatus paigas, Kariibi mere rannal, kus värvid on tugevad ja selged – sinine, sinine, kollane, kollane, roheline, roheline. Olin just sealsamas Nicaraguas lugenud Sirpa Kähköneni romaani „Graniitmees“ („Graniittimies“ 2014,…
6 minutit
Nõrkade kaitseks
Meie valitsejad tulevad vastu riigialamate palavale soovile võidelda veelgi halastamatumalt kurikaeltega, olgu need pedofiilid, roolijoodikud, alimentide maksmisest kõrvalehoidjad, korruptandid.
Elu siinmail on viimastel aegadel vägagi võitluslik, täpsemalt öeldes olelusvõitluslik. Kõikjal, kuhu ka ei vaata, käärib vägevalt. Olgu need siis erakonnad, ülikoolid, (riigi)ettevõtted, valitsuskoalitsioon, kohalikud omavalitsused jne, igal pool avastatakse ootamatult, et nii enam edasi minna…
4 minutit
Veel kord puidust ja selle kasutamisest ehituskonstruktsioonides
Teatavasti kasutati puitu (ka pinnast, kivimaterjali jpm) ehitusmaterjalina juba varasel kiviajal (10 000 eKr), umbes II sajandist pKr osati ehitada aga keerukaid sillakonstruktsioone. XVI sajandist peale on puidust kui hõlpsasti kättesaadavast ja kergesti töödeldavast materjalist ehitatud elu-, loomakasvatus-, ametiruumide ning avarate ruumidega hoonete ja sildade konstruktsioone, seda kuni…
4 minutit
Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.
Piia Ruber
Soome sild
1.
Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis:…
Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis:…
8 minutit
Eesti muusika- ja teatriakadeemia promoveeris oma audoktoriks plaadifirma ECM asutaja ja produtsendi Manfred Eicheri kõrgetasemelise loomingulise koostöö eest eesti muusikutega. EMTA rektor Peep Lassmann andis audoktori nimetuse Eicherile üle Nargeni festivali avakontserdil, millega tähistati helilooja Tõnu Kõrvitsa esimese autoriplaadi „Mirror“ ilmumist plaadifirmalt ECM.
Facebook
Esitusliku silla ehitamine
Nargeni festivali avakontserdid: plaadiesitluskontsert „Mirror“ (Tõnu Kõrvitsa autoriplaat ECMilt) 6. VI Kultuurikatlas ja Beethoveni „Missa solemnis“ 9. VI Tallinna Jaani kirikus. Dirigent festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste, esitajad esimesel Anja…
5 minutit
Kolm aastaraamatut, üks mitte
Vajame mitte aastaraamatuid, vaid analüüse ja prognoose. Need peavad olema algupärased, mitte spikerdatud.
Aastaraamatuteks on järgnevas pehmekaanelised vihikud pealkirjadega „Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2015“, teabeameti „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016“ ja Eesti kaitseväe „2015. Aastaraamat“. Neist teabeameti aastaraamat ei ole seda. See on voldik paksusega 44 lehekülge või -küljetust. Võrreldamatult allpool Faehlmanni luiskelugu „Tühi jutt“…
4 minutit
Aap Tepperi ruumiinstallatsioon „Fotofiltri restauratiivne nostalgia“, 2016. Fragment.
Nostalgia lõhn
Kolm kõige enam meelde jäänud tööd
3 minutit
Masendusolukord kogu riigis
Cristian Mungiu: „Püüan ärgitada oma filmidega poleemikat.“
„Leidsin end lavastajana pärast filmi „4 nädalat, 3 kuud ja 2 päeva“.1 See on mu teine film ja esimene kord, kui sain teadlikuks kõigist vahenditest, mis mul režissöörina kasutada on,“ rääkis rumeenlane Cristian Mungiu Cannes’is vaid mõni päev enne seda, kui talle sai osaks parima režissööri auhind…
6 minutit
Lavastuses „Pööriöö uni“ on peaaegu kõik noorte vahel toimuv taandatud sfäärilisele ekraanile, mis mõjub omamoodi maailmamudelina.
Tiit Ojasoo
Pööriöö une virtuaalne inimnäolisus
Mõju, mida ei oleks ehk suutnud tekitada Mendelssohni muusika üksi või noorte armastajate ekraanile suunatud suhtlus, saavutas vertikaalse mõõtme just nende koostoimes.
4 minutit
Inimhäälest ja selle varjundirohkusest ehk Millest sünnib lavastus?
Selline mõttelõng hakkas kerima EMTA ooperistuudios lavale toodud Francis Poulenci Jean Cocteau’ näidendi ainelise lüürilise tragöödia „Inimhääl“ 31. mai etendusel (esitajaiks olid sopran Gèraldine Kuusik-Casanova ja Piia Paemurru klaveril, lavastaja Auri Jürna; sopranile oli lavastus osa doktori-, lavastajale magistritööst). Samale teemale juhtis mõtted juba 26. mail Lennuki tänava poollagunenud…
4 minutit
Hulgakesi nirvaanasse
Triin Soometsa tekstid on mind varemgi raputanud. Kuigi sisimas teadsin juba ette, et nõnda juhtub ka tema uue luulekoguga „Hulgakesed“, ei osanud ma arvata, et kogen midagi nii võimast. Ei saa öelda, et „Hulgakesed“ oleks Soometsal midagi kategooriliselt teistsugust. Antud kogust võib autori kergelt ära tunda, kas või tema hääle järgi, mis selgesti läbi sõnahulga kostub.…
3 minutit
Miks usaldatakse alternatiivmeditsiini?
Inimese evolutsioonilises minevikus on ravi seisnenud eelkõige kaaslaste tähelepanus ja hoolitsuses, puudutustes ja paitustes.
Alternatiivmeditsiin, teaduslikult tõendamata toimega ravimeetodite kasutamine on äärmiselt populaarne. Homöopaadid, loodusravitsejad, bioenergeetikud, Hiina meditsiini harrastajad, nõiad ja posijad (loetelu võiks veel pikalt jätkata) on ära teeninud patsientide usalduse niisugusel tasemel, milleni teaduslik meditsiin küündida ei suuda. Inimesed…
10 minutit
Kunstniku koht on nõrgemate kõrval
Näitus „Poliitiline kleit“ kunstiruumis Kraam (Ülase 16 / Madara 22) kuni 30. VI. Kunstnikud Zahra Akbari, Britta Benno, Liisi Eelmaa, Gluklja (Natalja Peršina-Jakimanskaja), Minna Hint, Niina-Anneli Kaarnamo, Anna Knappe ja Killu Sukmit.
Kraam asub Kultuuritehases Polymer, kus rühmituste Non Grata ja Kunstikonteiner tegevusega loodi oluline kunstiruum, ja jätkab sõltumatu artist-run-space’i traditsiooni. Peamiselt Minna Hindi ja Killu Sukmiti sotsiaalprojekt Kraam…
Kraam asub Kultuuritehases Polymer, kus rühmituste Non Grata ja Kunstikonteiner tegevusega loodi oluline kunstiruum, ja jätkab sõltumatu artist-run-space’i traditsiooni. Peamiselt Minna Hindi ja Killu Sukmiti sotsiaalprojekt Kraam…
2 minutit
