2015-02 (3522)

Kitsi rahvas

Mart Kivastiku näidendi „Kits viiuli ja õngega“ (2006) peategelane, kunstnik Elmar Kits kurdab üha, et tal on „vaid kaheksateist kopikat“. Sellest ei jagu endalegi, saati siis sõpradele või lausa võõrastele.
Sel nädalal avaldatud Eurobaromeetri uuring „Kodanike vaated Euroopa arenguaastale“ kinnitas, et enamik rahvuskaaslasi jagab Kitse arusaamu: vaid 19% vastanutest leiab, et nad saavad üksikisikuna võidelda vaesuse vastu arengumaadel, ning…
Ehitada teistmoodi linna
Île de Nantes’i sõidu- ja kõnniteid eraldab enamasti puiestee, pinnakatet jälgides võib märgata tänava metakudet: tänava eri kihtide kokkusaamiskohad on projekteeritud ja ehitatud filigraanselt.
2 x Liina Soosaar

Ehitada teistmoodi linna

Vee ja maa piirile on ikka linnu tekkinud. Linnade kasvades ning transpordisõlmede muutudes on saanud sellest piirkonnast aga problemaatiline ala, millele tuleb hakata uut identiteeti otsima ja leiutama. Või vähemasti nii…
Päästeaktsioon ehk Kangelanna teekond nr 1
Fideelia-Signe Roots. Amatsoonid Maria ja Fideelia. 2014, digitaaltrükk kangal.

Päästeaktsioon ehk Kangelanna teekond nr 1

Fideelia-Signe Rootsi näitus „Kangelanna teekond“ EKA galeriis kuni 21. I.
Fideelia-Signe Rootsi EKA galerii teekonna numeratsiooni üle võib vaielda. Tema doktoritöö raames esitatavate väljapanekute reas on see esimene,…
Kompositsiooni kui praktika teoreetiline mõtestamine
Paul Beaudoin keskendus kompositsiooni kui loomise ja vastuvõtmise fenomenile n-ö muusikalistes piirsituatsioonides.
Gerhard Lock

Kompositsiooni kui praktika teoreetiline mõtestamine

PNP sümpoosionil käsitleti kompositsiooni nii ideoloogilis-filosoofilisest (ökoloogia) kui ka pedagoogilisest vaatepunktist.

E-residentsus ja Eesti virtuaalne kultuuriruum

Tundub, et Eesti e-residentsuse programm on suurepäraselt käivitunud. See unikaalne idee on leidnud laialdast positiivset vastukaja nii välis- kui kodumeedias ning ühisvõrgustikes. Detsembris oli eelregistreerunud e-residente kogunenud üle 13 000. PÖFFil kurtis üks Soome stsenarist, kes veedab põhilise aja mööda maailma reisides, et bürokraatia ja paberipõhine asjaajamine on ta elust põrgu…

Unejutt

Marilyn Monroe arvates on magamine ilusaim asi, sest siis ta saab „ulmetada“. Saan aru, et niisugune tõlge ei meeldi, aga viimase sõna eestindamisel ilmneb probleem. Marilyni sõnad olid: „The nicest thing for me is sleep, then at least I can dream.“ Ilmselt pidas ta silmas „unenägu“. See on meil nimisõna. Õnneks leiab sünonüümi „ulm“, siit siis näitlejanna mõtte tõlkeks…
Uus aasta, uus ansambel
Facebook

Uus aasta, uus ansambel

Festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ uue aasta tervituskontsert: Estonian Cello Ensemble koosseisus Johannes Välja, Andreas Lend, Marius Järvi, Theodor Sink, Villu Vihermäe ja Maarit Kangron 3. I Mustpeade majas.
„Jõuluks koju“ võib ju olla…

Võrru kilomeeter skulptuuri

Möödunud suvel Rakveres alustanud avaliku ruumi festival „Kilomeeter skulptuuri“ tuleb sellel aastal Võrus. Üritus on planeeritud 4. – 26. juulini, 28. veebruariks oodatakse kõikvõimalikes meediumides töötavatelt kunstnikelt (aga olen veendunud, et ka mittekunstnike nutikad ideed kiidetakse heaks) ettepanekuid, et siis žürii (Maria Kjær Themsen Taanist, Kirke Kangro, Maarin Ektermann ja Siim Preiman) saaks teha valiku.…
Asi on asi, mitte see, mida selle asja kohta öeldakse
Lisaks muudele muredele hakkab Rigganit (Michael Keaton) kummitama ta kunagine alter ego Lindmees, kes veenab teda teatrist lahkuma ja naasma Hollywoodi kassahittide juurde.
Kaader filmist

Asi on asi, mitte see, mida selle asja kohta öeldakse

Mängufilm „Lindmees ehk Võhiklikkuse ootamatu voorus” („Birdman, or Unexpected Virtue of Ignorance”, USA 2014, 119 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu, Nicolás…
Kuldaastad vaikimise ja nälgimise vahel

Kuldaastad vaikimise ja nälgimise vahel

Karikaturist ja poliitik Heinz Valk on oma kuulsuse tipul. Mõne aasta jooksul on valminud temast film („Heinz Valk“, režissöör Kristjan Svirgsden), tal on ilmunud mitu raamatut (nt…

Pealelend: Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Novembri lõpus tekitas laia pahameelt ja hämmingut Eesti Rahvusraamatukogu otsus sulgeda Austria, Saksa ja Šveitsi lugemissaal ja koondada nende kolm töötajat, et panna edaspidi rohkem rõhku digiteerimisele ja meelelahutusele. 9. detsembril teatasite, et koostöölepet Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonna ning Goethe instituudiga siiski uuendatakse ning kogud jäävad oma…
Üksindus pappkastis
Lavastuses „lonely lonely“ on ühendatud nüüdistantsuteater ja objektiteater, mänguvahendina kasutatakse lavapõrandale tõmmatud valgeid jooni ja kahte pappkasti.
Stefan Reiterer

Üksindus pappkastis

Duo Sööt/Zeyringer lavastus „lonely lonely“ („nii üksi, nii üksi“) 16. – 21. XII 2014 Berliini rahvusvahelisel festivalil Tanzen vor Weihnachten.
Eesti-austria duo Tiina Sööt ja Doro­thea Zeyringer esitles Berliini festivalil „Tanzen vor…
Eneseohverduse bioloogia
Emane punaselg-ämblik püütud sisalikuga.
Wikimedia

Eneseohverduse bioloogia

Silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt.

Klaasikunstnike pärisaeg
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas

Klaasikunstnike pärisaeg

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6.…

Muusika voolas, haaras ja üllatas

Sarja „Impro-tuli“ kontsert 10. I Kloostri Aidas: Jaak Sikk (klaver) ja Fredrik Brandstorp Olsen (saksofon, Norra).
Pianist ja improvisaator Jaak Sikk algatas mullu kontserdisarja „Impro-tuli“, mille idee on lasta kord kuus „improtules põleda” eesti improviseerijatel koos ühe või mitme improviseerijaga välismaalt. Sarja kolmandal kontserdil 10. jaanuaril olid publiku ees selle kunstiline juht Jaak Sikk…

Põlevkivilõks

Mõni päev enne seda, kui Euroopa parlament otsustas hääletusel siiski Kanada naftaliivalobistide, Euroopa komisjoni ja valitsuste tahtele alla vanduda ning nn mittetraditsiooniliste vedelkütuste osas erandeid sallida, läks riigikogust Euroopa parlamenti teele veidra sisuga kiri. Ka meie kohalikud poliitikud tõmbasid oma töösturite ees saba jalge vahele ja Kalle Pallingu allkirja kandvas kirjas hoiatati europarlamendi juhatust 8. detsembril nii:…
Efektne lavastus
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas

Efektne lavastus

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6. I. 2015,…
Kas arveteklaarimine Poeedirahuga?

Kas arveteklaarimine Poeedirahuga?

Oma teise romaaniga on Andrus Kasemaa jõudnud tõsise miljöömuutuseni: lugejad, kes tema varasema loominguga, kolme luulekogu („Poeedirahu“, 2008, „Lagunemine“, 2009, „Kustutamatud õhtud“, 2012) ja romaaniga „Leskede kadunud maailm“ (2012)…
Uudsed kõlailmad Nigulistes
Erakogu

Uudsed kõlailmad Nigulistes

Teatavasti on Eestis palju oreleid (muidugi kõikvõimalikus mängukorras), kuid küsimus, milline on nende kõlamaailm ja mis tüüpi pillid need on, toob tihti kaasa asjatundjategi õlakehituse. Millise ajastu muusika millise oreliga…

Eesti kirjandus on suurem kui paistab

Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart Velsker oma doktoritöös…
Inspireerib ka paar kuud hiljem
Pratum Integrum – barokkorkester selle sõna kõige paremas mõttes.
Pressifoto

Inspireerib ka paar kuud hiljem

„Friedrich Suure õukonna muusika. Carl Philipp Emanuel Bach 300“: barokkorkester Pratum Integrum (Moskva) 24. XI 2014 Estonia kontserdisaalis.
Eelmise aasta 24. novembril astus Estonia kontserdisaalis üles Moskva barokk­orkester Pratum Integrum, kavas oli kahe…
Kogu maailm on lava
Riggani (Michael Keaton) stseenid Edward Nortoniga (kes iial alanduse ees tagasi ei põrka) on nii intensiivsed, et panevad ootama kujundlikku vere ärapühkimist näolt, kui stseen ükskord läbi saab.
Kaader filmist

Kogu maailm on lava

Mängufilm „Lindmees ehk Võhiklikkuse ootamatu voorus” („Birdman, or Unexpected Virtue of Ignorance”, USA 2014, 119 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu, Nicolás Giacobone, Alexander Dinelaris ja Armando Bo, operaator…
Keemiapilved ja muud vandenõud
Tšitšikov (Priit Võigemast) pole niivõrd manipulaator ja Süsteemi haldaja, kui selle ohver, täpsemalt oma tegude tagajärjel süümepiinade käes kannatav põgenik.
Siim Vahur

Keemiapilved ja muud vandenõud

Hendrik Toompere „Surnud hinged“ jääb kontseptuaalselt harali, sisaldades huvitavaid lähtepunkte, kuid need on jäetud veenvaks tervikuks sidumata.

Suur väikeraamat
Kaader Kaljo Kiisa filmist „Tuuline rand“ (1971).

Suur väikeraamat

Märkusi pildialbumi „Laps Eesti filmis“ kohta

Eestlus ja saksa keel
Eestil on kindlasti vaja arvestatavat kriitilist hulka inimesi, kes valdab heal tasemel saksa keelt.
Internet

Eestlus ja saksa keel

Eesti kultuur võrdub saksakeelse kultuuriga või vähemalt on kasvanud välja (kas või vastandudes) väga suures osas just saksa keelest ja kultuurist.

Õnnestunud teemavalik
Tartu Kunstimaja klaasikunstinäituse lavastuse viimane akord oli Sofi Aršase erilises tuhmilt säravas pâté de verre’i (klaasipurusulatuse) tehnikas installatsioon „Situatsioonid“.
Sofi Aršas

Õnnestunud teemavalik

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Päris/tehis“ Rakvere Pika tänava galeriis kuni 7. II 2015, Tartu Kunstimajas 28. XI – 14. XII 2014 ja Tallinna Vabaduse galeriis 12. XII 2014 – 6. I.…

Klassikatähed Tartus

„Klassikatähed 2014“ võitja auhinnakontsert 6. I Vanemuise kontserdimajas: Katariina Maria Kits (viiul), kaastegevad Sten Heinoja (klaver) ja Marcel Johannes Kits (tšello).
Eesti Kontsert koostöös Eesti TVga on algatanud ühe igati tänuväärse asja, korraldades kahel viimasel aastal telekonkursi „Klassikatähed“. Korjame neid maitsvaid vilju veel tükk aega, eriti tänu sellele, et lai telepublik sai teadjaks, kui palju on meil…

Märgid tuletahvlil

Ükskord mitte väga ammu, üsna hiljuti, aga nii, et päris kõik ei mäleta, tuli vanajumalal mõte, et ta laseb inimesel veel üks kord kogu maailma üles kirjutada. Selletaolisi kirjutisi oli varemgi sündinud, ikka tema suunamise toel, aga enam vanamees ei viitsinud ja mõtles, et laseb inimesel omapäi kogu töö ära teha. Selleks andis jumal inimesele tuletahvli, üsna…

Interdistsiplinaarne algusest peale

Stephen Stich: „Erinevus meeste ja naiste filosoofiliste intuitsioonide vahel võib olla üks põhjus, miks on naised filosoofias alaesindatud. “

Kuidas sai teist filosoof?
Minust sai filosoof mitmeski mõttes juhuslikult. Kuulasin üliõpilasena 1960ndate algupoolel arvukalt filosoofiakursusi ning olin filosoofiast mõningal määral huvitatud. Selleks ajaks, kui hakkasin lõpetama, oli Vietnami sõda hoogu sisse saamas. Ühendriikides…
Ülikooli 14 juhtum
Ajaloomälestis Ülikooli 14 on hävinud, kuid muinsuskaitseameti arvates on tegu selle restaureerimisega.
Lea Stroh

Ülikooli 14 juhtum

Petitsioon Tartusse Ülikooli tänavale ehitatava hotelli asjus polnud protest vaid vanalinna sobimatu tänapäevase kastarhitektuuri vastu.*

Lõpuks ometi!

Esimese maailmasõja uurimine jäi Ida-Euroopas pikaks ajaks sõja ajal või pärast seda toimunud revolutsioonide, riigirajamiste ning iseseisvus- ja kodusõdade varju. Lääne-Euroopas uuriti seda seevastu vägagi põhjalikult ja sellest sai rahvusliku mälukultuuri üks keskne memoriaal. Enamikus Prantsusmaa, Briti ja Saksa väikelinnades ja isegi paljudes külades seisab mälestusmärk selles ilmasõjas langenutele. See tohutut kahju tekitanud sõda ei olnud ainult omariikluse…
Kurat täiendusõppel
Isa (Eero Spriit) oli ja jäi läbinisti paheliseks, võikaks ja haletsusväärseks.
Daisy Lappard / Naised / Scanpix

Kurat täiendusõppel

„Väävelmagnooliates“ näeb võigast, kuid usutavat realismi, millele Eero Spriidi osatäitmine lisab ebamaiselt põrguliku mõõtme.

Näiliku demokraatia pidupäev

Erakonnad on käimasolevate riigikogu valimiste kampaanias keskendunud kiire edu nimel eelkõige lubadustele ja turundusele. Toimijad ise vahepeal käidud teed ei analüüsi. Selle perioodi juhtmotiiviks sobivad praeguse kaitseministri Sven Mikseri poolteist aastat pärast eelmisi valimisi öeldud sõnad: „Neljast erakonnast koosnev riigikogu ja selle enamuse poolt ametisse nimetatud valitsus on muutnud Eesti poliitilise juhtimise suletud klanniliseks…

See lihtsalt ei toimi

Euroopa teatrite rahastamine on suunatud institutsioonidele või publikule, mitte aga kunstnikele. See teeb mugavaks, kriitilisus uinub.

Astun tuppa. Panen ukse kinni ja libistan hotellikaardi pilusse. Vannitoas süttivad tuled, need peegelduvad hiigelsuurtest peeglitest ka esikusse, ning hakkab kostma vaikne, kuid kangekaelselt õnnelik klassikaline muusika. Viiulid ja klaver voogavad ühtlase voona, ilma et neid katkestaksid löökpillide või…
Boreaalne road movie viib Eestist Tšukotkale
Priit Tender otsimas „Ussinuumaja“ jälgi maa alt ja maa pealt, sõprade ning vaenlaste hulgast. Kaader filmist
Kaader filmist

Boreaalne road movie viib Eestist Tšukotkale

Dokumentaalfilm „Teekond ussinuumajani” (Eesti 2014, 68 min), režissöörid Liivo Niglas ja Priit Tender, operaator Liivo Niglas, helilooja Pastacas. Film linastub koos Priit Tenderi animafilmiga „Ussinuumaja” kinodes…

Bach kui ajastute lakmuspaber

IV Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival 1. – 7. I Tallinna Niguliste ja Jaani kirikus ning Estonia kontserdisaalis, kunstiline juht Andres Uibo, produtsent Denis Kasparovitš.
Saksa kirjandusteadlane ja esseist Silvia Bovenscher on oma töödes käsitlenud sõpruse kui nähtuse muundumist Euroopa kultuuriloo kontekstis. Ühes hiljutises intervjuus ajakirjale Spiegel läheneb ta sõprussuhetele kui eri ajastute ja tõekspidamiste lakmuspaberile ning räägib,…

Aini-Merike Remmel 7. XII 1938 – 3. I 2015

Aini-Merike Remmel oli mitmekülgsete annetega inimene. Ta võinuks olla nii muusik kui ka sõnameister, kuid valis leivateenimiseks arhitekti ameti. Remmel sündis Tartus. Keskkoolis õppimise kõrvalt lõpetas ta laste muusikakooli klaveri erialal ja spordikooli tennise alal. Pärast keskkooli läks ta õppima kunstipedagoogika eriala Tartu Kujutava Kunsti Kooli, kus õppis ühe aasta. See…
Sirp