Kui Peeter Olesk peaks olema osakenegi Tartu vaimust, siis peaks sel vaimul olema
Tartu ülikooli peahoone ja Pallase hotelli ehk Big Beni vahel ühtpidi ning lahtise turu ja ajaloolise Sitamäe vahel olema ka oma kodu.
Piia Ruber
Vaimude regionaalpoliitika
Kõrgemate loomade keskel on iga suhe, olgu või vaimuga, ennekõike isiklik. Ma ei ole erand, küll, võib olla, haruldane. Sündinud Tallinnas Nõmmel, olen ma üles kasvanud sealsamas Männikul ja teisiti…
12 minutit
Hea mõte
Järgmisel nädalal on tartlastel teist korda võimalus mõjutada linna eelarve kujunemist, sest hääletamisele läheb 25 linlaste algatatud ideed.
Kaasava eelarve kontseptsioon on juba veerand sajandit vana ja kasutusel tuhandetes omavalitsustes üle maailma, kuid Tartu läheb ajalukku kui omavalitsus, kes võttis selle esimesena kasutusele Eestis. Kui eelmisel aastal, mil enim hääli sai kultuurikvartali esitlustehnika investeeringuprojekt, osales hääletusel vaid 3,3% hääleõiguslikest tartlastest…
Kaasava eelarve kontseptsioon on juba veerand sajandit vana ja kasutusel tuhandetes omavalitsustes üle maailma, kuid Tartu läheb ajalukku kui omavalitsus, kes võttis selle esimesena kasutusele Eestis. Kui eelmisel aastal, mil enim hääli sai kultuurikvartali esitlustehnika investeeringuprojekt, osales hääletusel vaid 3,3% hääleõiguslikest tartlastest…
1 minut
Rektor Kalm ülikooli avaaktusel.
Margus Ansu / Scanpix
Tartu on ülikool. Ülikool on Tartu
Volli Kalm: „Igasuguse hariduse, sealhulgas ülikoolihariduse peamiseks ülesandeks on anda lähtepunkt, selleks et end hiljem pidevalt täiendada.”
9 minutit
Mart Kivastik oma harjumuspärases keskkonnas galeriis Promenaadiviis.
Piia Ruber
Tartu elab, olgugi peahoone tühi ja Vanemuine suletud
Mart Kivastik: „Me oleme ka veidi venelastesse. Vaata soomlasi ja sakslasi. Nad on ausad, see on minu arust Euroopa mõte. Inimesed ei valeta ja oskavad käituda ja vabandavad, kui on mingi jama.”
8 minutit
Vanemuine, teater, mille sees on mitu teatrit
Draamajuht Tiit Palu: „Ma ei näe Vanemuise draamaharul teist teed kui ansambliteater.”
Vanemuise draamajuhil Tiit Palul sai täis esimene aasta uues ametis. 1996. aastal kõrgema lavakunstikooli XVII lennu lavastajana lõpetanud Palu töötas pärast kooli viis aastat Vanemuises näitleja ja lavastajana. 2001. aastal siirdus ta Pärnu Endlasse, kus temast kolm aastat…
5 minutit
Loomemajandus peab saama uue majanduse pärisosaks
Sel sügisel tähistavad mitmed loomemajanduse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid viiendat sünnipäeva. Kuigi loomemajandusest hakati Eestis rääkima juba kümme aastat tagasi, tekkisid esimesed riiklikud toetused alles 2009. aastal. Selle aja jooksul on loomemajandus kasvuraskused seljatanud ja nooruse identiteedikriisist kenasti välja tulnud. Nüüdseks on ilmselt mõistetud, et loomemajandusel on täita oma loomulik roll…
3 minutit
Rael Artel: „Muuseum ei saa olla pop-up-place, kuhu inimesed korraks tulevad.”
Piia Ruber
Muuseum on elav institutsioon
Oled pidanud üsna tugeva avalikkuse turmtule all töötama. Mis on muuseumis praegu hästi?
Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor: Tegelikult päris mitmed asjad, näiteks meil hakkab näituste osakond tööle saama. Seal on…
Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor: Tegelikult päris mitmed asjad, näiteks meil hakkab näituste osakond tööle saama. Seal on…
5 minutit
Mihkel Martna, sotsialist, publitsist ja Eesti patrioot
Tänapäeval näib olevat populaarne arusaam, et Eesti omariikluse eest võlgneme tänu esmajoones sellistele kodanlikele isiksustele nagu Konstantin Päts, Jaan Poska, Jaan Tõnisson ja Johan Laidoner. Sealjuures unustatakse meelsasti vasakpoolsete poliitiliste jõudude, mitmete sotsialistlike voolude oluline osa, kuigi neil oli mõnda aega suurema osa Eesti rahva toetus. Sotsialistide üks võtmefiguure…
3 minutit
Oi, kas nii on ikka sobilik öelda? ehk Setud või setod?
Aili Künstler: Sotsiaalpoliitilise tagapõhjaga sõnavaraga ringikäimine on küllalt keeruline asi: rassi, rahvuse ja murdetaustaga seonduv allub parasjagu puhuvatele tuultele kui pilliroog, Euroopa Komisjoniski. Alles see nõukogude ajal oli, kui tõlkekirjanduses väljendas ingliskeelne lihtrahvas end alati murdekeeles. Oli tollal neidki, kes seda lahendust õigeks ei pidanud, kuid ju siis polnud…
4 minutit
Nostalgilise uuenduslikkuse „Kangelaslood”
Design Flandersi kureeritud flaami disaini näitus „Kangelaslood” Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis (Pärnu mnt 6). Suur osa 35st eksponaadist on kas käsitööna või tööstuslikult toodetud väikeseeria tooted, millest arhitekt Pieter Boons on koostanud kolmemõõtmelise elava pildi, kus igal eksponaadil on oma roll. Avatud kuni 10. X.
Kuigi nostalgia ja innovatsioon peaksid esmapilgul olema…
Kuigi nostalgia ja innovatsioon peaksid esmapilgul olema…
2 minutit
Iisraeli Filharmoonia Orkester ja Zubin Mehta Tallinnas
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert 20. IX Estonia kontserdisaalis: Iisraeli Filharmoonia Orkester, dirigent Zubin Mehta, kavas Tšaikovski VI sümfoonia ja Richard Straussi sümfooniline poeem „Kangelase elu” („Ein Heldenleben”).
Selle loo pealkiri nõuab kahtluseta hüüumärki, ehk isegi mitut. Israel Philharmonic Orchestra (IPO) on tänapäeva üks enim gastroleerivaid sümfooniaorkestreid, mis on oodatud külaline…
Selle loo pealkiri nõuab kahtluseta hüüumärki, ehk isegi mitut. Israel Philharmonic Orchestra (IPO) on tänapäeva üks enim gastroleerivaid sümfooniaorkestreid, mis on oodatud külaline…
3 minutit
Mäletab, ei mäleta …
Madis Kõivu mällusukeldumist ei oska ma millegi/kellegi muuga võrrelda, see saab olla ainult madiskõivulik ja seesugusena ei tohiks „Koolipoisid ja füüsikud” mind (meid?) üllatada. See on mälestusteraamat mäletamisest (ja mittemäletamisest) endast.…
5 minutit
Kadri Leivategija Elleri kooli vastavatud Tubina saalis.
Lauri Kulpsoo
Minu elu on siin
15. septembril avati ametlikult Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli uus õppehoone. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel ehitatud juurdeehituses on avar fuajee, liikumisstuudio, 12 helikindlat ja hea akustikaga õppeklassi, helisalvestusstuudio ning koori- ja orkestristuudio…
5 minutit
Evi Tihemets. Ema lapsega. 1963, lito.
Teet Malsroos
Nagu väikese linnu lend
Evi Tihemetsa näitus ei olnud niivõrd mõeldud tervikliku ülevaate, kuivõrd probleemiasetusena, sammumisena ühest perioodist teise.
3 minutit
In memoriam: Madis Kõiv
Madis Kõiv
5. XII 1929 – 24. IX 2014
Lahkunud on Madis Kõiv, üks eesti suurvaime. See määratlus kõlaks Kõivu enda kõrvus ilmselt ülipiinlikult ülepaisutatuna, tema tagasihoidlikkus oli nii suur, et praegune järelehüüegi peaks tema soove arvestades õieti olemata olema. Nii mõnegi tema teksti või vestlustes pillatud lause järgi võiks oletada, et ta eelistanuks kaduda ilma…
5. XII 1929 – 24. IX 2014
Lahkunud on Madis Kõiv, üks eesti suurvaime. See määratlus kõlaks Kõivu enda kõrvus ilmselt ülipiinlikult ülepaisutatuna, tema tagasihoidlikkus oli nii suur, et praegune järelehüüegi peaks tema soove arvestades õieti olemata olema. Nii mõnegi tema teksti või vestlustes pillatud lause järgi võiks oletada, et ta eelistanuks kaduda ilma…
3 minutit
Muutunud nägemise aeg
17. septembril lahkus meie seast legendaarne soome filmikriitik ja režissöör Peter von Bagh.
Ma olin just esimest korda norsatanud, kui selline argine ese nagu teetass hakkas imelikult käituma. See sarnanes ühtäkki tennisepalliga. Viskasin selle muruplatsile, nagu tehakse Antonioni filmis „Blowup” (1966), kus pall muutub lõpuks nähtamatuks ja kuulda on ainult selle põrkamist.
See pall tõi meelde ka Kubricku…
Ma olin just esimest korda norsatanud, kui selline argine ese nagu teetass hakkas imelikult käituma. See sarnanes ühtäkki tennisepalliga. Viskasin selle muruplatsile, nagu tehakse Antonioni filmis „Blowup” (1966), kus pall muutub lõpuks nähtamatuks ja kuulda on ainult selle põrkamist.
See pall tõi meelde ka Kubricku…
4 minutit
Käsmu kullas
Möödunud nädalavahetusel sündis uus luulefestival „Käsmu sügis”. Festivalile andis elu MTÜ Neli Tuult Rein Raua eestvedamisel.
Korraldaja selgitas, et püüdis festivali üles ehitada teisiti kui tavalist festivali, kus esinetakse laiadele hulkadele ja minnakse pärast laiali. Uus festival „koosneb kahesugustest üritustest: vähese ja püsiva publikuga, vormiliselt vabamad ja omavahelist suhtlemist võimaldav luuleline tegevus ning üks avalik suurem esinemine”. Festivali formaat…
Korraldaja selgitas, et püüdis festivali üles ehitada teisiti kui tavalist festivali, kus esinetakse laiadele hulkadele ja minnakse pärast laiali. Uus festival „koosneb kahesugustest üritustest: vähese ja püsiva publikuga, vormiliselt vabamad ja omavahelist suhtlemist võimaldav luuleline tegevus ning üks avalik suurem esinemine”. Festivali formaat…
2 minutit
Kuula!
Kui siinmail hakati rahvusvahelist muusikapäeva 1. oktoobril ulatuslikumalt tähistama, siis oli üks eesmärke, et muusikainimesed saaksid vaba koosolemise päeva. Nii nagu teatripäeval enamasti teatrite uksed on kinni . . . . Aga läks teisiti. Eesti Muusikanõukogu eesvedamisel sai üleeilsest päevast tõeline muusika pillerkaar: 162 (tasuta!) lühikontserti 37 linnas ja asulas Kihnust Narvani ja Tallinnast Võruni, muusikat kokku 93 tundi ja esinemas üle…
2 minutit
Mihkel Masso elektrikeris Huum Drop.
Disainiöö
„Disainiöös” on asju
Kokku kandideeris Bruno disainiauhinnale (mõlema kategooria preemia on 4500 eurot) üle 140 toote. Välja valitud paremikuga saab tutvuda NO99 teatris näitusel „Disainiauhinnad 2014” teatris kuni 7. X.
Väljapanekul näeb tootedisaini auhinna…
Väljapanekul näeb tootedisaini auhinna…
7 minutit
Ig Noir jättis meile oma loomingu ja läks ise ära
Läinud nädalal kaotas meie kunsti- ja muusikaväli ühe mitte küll väga tuntud, kuid andeka tegija. Remo Randver, kunstnikunimega Ig Noir, lahkus meie seast 24. septembril. Ta jõudis veidi enam kui kümne aasta jooksul tegeleda performance’i, maali, graafika, video ja installatsiooniga. Temast jäi maha hulk muusikat, mille võiks liigitada kusagile autorilaulu,…
2 minutit
Improvisatsioon etteantud teemadel
Taavi Kerikmäe jõuab ikka ja jälle bluusi juurde tagasi.
Üleeilsel rahvusvahelisel muusikapäeval auhinnaga pärjatud mitmekülgse pianisti, improviseerija ja elektronmuusiku, pedagoogi ja helilooja Taavi Kerikmäe uueks huvialaks on purjetamine.
Taavi Kerikmäe: Minu tähelepanu kinnitub paljudele asjadele mu ümber, need ei pruugi alati muusikaga seotud olla. Näiteks olen heas mõttes merehaigeks jäänud. Olen selles…
Taavi Kerikmäe: Minu tähelepanu kinnitub paljudele asjadele mu ümber, need ei pruugi alati muusikaga seotud olla. Näiteks olen heas mõttes merehaigeks jäänud. Olen selles…
5 minutit
Mees, kes käis kõrbes kosmonautidega kalal
Meisterlaulja on lahkunud. Pärast tema surma on kuulda olnud arvamusi, et temaga lõppes üks epohh. Ehk oleks õigem arvata, et temaga hoopiski algas see – tulid ju tema kiiluvees kuuekümnendatel Linna, Mägi, Graps ja paljud teised. Ka „üleliidulisele estraadile sillutas neile tee” paljuski Joala.
Jaak Joalal oli erakordne muusikaline anne, vaist ja maitse.…
Jaak Joalal oli erakordne muusikaline anne, vaist ja maitse.…
2 minutit
In memoriam: Jaak Joala
Jaak Joala
26. VI 1950 – 25. IX 2014
Teatame suure kurbusega, et 25. septembril lahkus 64 aasta vanuselt meie seast igavikku viimase sajandi andekamaid Eesti muusikuid Jaak Joala.
Jaak Joala sündis Viljandis 26. juunil 1950. aastal. Lapsepõlves põhiliselt tehnikaspordi vastu huvi tundnud noormees alustas muusikateadlasest ema Helgi Ridamäe ja muusikust isa Arno Joala soovil flöödiõpinguid, kuid…
26. VI 1950 – 25. IX 2014
Teatame suure kurbusega, et 25. septembril lahkus 64 aasta vanuselt meie seast igavikku viimase sajandi andekamaid Eesti muusikuid Jaak Joala.
Jaak Joala sündis Viljandis 26. juunil 1950. aastal. Lapsepõlves põhiliselt tehnikaspordi vastu huvi tundnud noormees alustas muusikateadlasest ema Helgi Ridamäe ja muusikust isa Arno Joala soovil flöödiõpinguid, kuid…
2 minutit
Eluvõimeline kinokultuur Elektriteatri näitel
Eesti esimene paikkino „Elektri theater Illusion” („Elektrisches Theater Illusion”) avati Tartus 1908. aasta kevadel. Elektriteatriteks kutsuti XX sajandi alguses filmikunsti toonaseid saavutusi demonstreerivaid asutusi.
Näitamaks tänapäevast filmikunsti, tekkis Tartusse 2012. aasta kevadtalvel repertuaarikino Elektriteater, mis saab tänavuseks Pimedate Ööde filmifestivaliks endale ka täielikult digitaliseeritud projektsioonitehnika. See on saavutus, mille poole on Laial…
Näitamaks tänapäevast filmikunsti, tekkis Tartusse 2012. aasta kevadtalvel repertuaarikino Elektriteater, mis saab tänavuseks Pimedate Ööde filmifestivaliks endale ka täielikult digitaliseeritud projektsioonitehnika. See on saavutus, mille poole on Laial…
4 minutit
Aus ja riskantne autorifilm
Tiina Savi: „Autorifilmi programm on emotsioonide jagamise soovist sündinud projekt.”
Selle aasta algusest toob kino Sõprus iga kuu üheks seansiks vaataja ette mõne autorifilmi klassikateose. Kino programmijuht ja filmivaliku koostaja Tiina Savi räägib, milliseid filme ja miks ta vaatajatele näidata tahab.
Kommertsfilme, mida näidatakse kobarkinodes, vastandatakse tihti autori- ja väärtfilmidega. On tegelikult tegemist žanrite või…
Kommertsfilme, mida näidatakse kobarkinodes, vastandatakse tihti autori- ja väärtfilmidega. On tegelikult tegemist žanrite või…
5 minutit
Vallo Nuust, Peeter Linnap ja Jaanus Eensalu (tagaplaanil).
Piia Ruber
Väike, paindlik ja mobiilne
Tartu Kõrgema Kunstikooli töötajad on väga rahul.
9 minutit
Balti Assamblee auhind Peeter Sauterile
Möödunud nädalal määras Balti Assamblee auhindade žürii autobiograafiliste sugemetega romaani „Ära jäta mind rahule. A love story” (2012) eest Peeter Sauterile kirjanduspreemia.
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule . . . .” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri…
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule . . . .” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri…
1 minut
Veneetsia päevik XIII
Hiina kultuuriruum on eripalgeline ja nii leiame Veneetsia arhitektuuribiennaalil kuus paviljoni, mis esindavad n-ö sinosfääri: Hiina Rahvavabariigi paviljoni „Mäed mägede taga” („Mountains beyond Mountains”), erihalduspiirkondade Hongkongi „Olemuslikult Hongkong. Delta Neli 1984–2044” („Fundamentally Hong Kong. Delta Four 1984–2044”) ja Macao „Õnne eesõu” („Happiness Forecourt”), Pekingi „Läbi Hiina linnade” („Across Chinese cities”) ja vähem piirkonnaspetsiifilise näituse „Kohanemine” („Adaptation”),…
3 minutit
Vaiksed väärtused
Kui 24. septembril edastati ajakirjanduses teade Eesti ühe suurvaimu, kirjaniku, füüsiku ja filosoofi Madis Kõivu surmast, siis imestas üks internetikommentaator, et ta pole sellenimelisest inimesest kunagi kuulnud. Sellele kommentaatorile ei saagi väga pahaks panna, sest Madis Kõiv ei hoolinud põrmugi avalikust tähelepanust ja sestap jäi ta paljudele ka märkamatuks. Kuid küllap on Kõivu nimi paljudele võõras ka…
5 minutit
Vaatenurk hobuse ja piibuga
Eugen Kask on isenäolisemaid ja stiiliajatumaid, vaba käe ja sügava pilguga meister.
Eugen Kase maalid ja joonistused aastaist 1945–1984 Tartu linnamuuseumis kuni 22. X.
Juhtusin hiljaaegu rahvusringhäälingust kuulama uue sarja „Tõlkes leitud” esimest annet. Lootustandvalt hariv saade, mida suunas Peeter Helme ning kus soome kirjandusest ja selle vahendamisest kõneles Piret Saluri, targalt ja…
Juhtusin hiljaaegu rahvusringhäälingust kuulama uue sarja „Tõlkes leitud” esimest annet. Lootustandvalt hariv saade, mida suunas Peeter Helme ning kus soome kirjandusest ja selle vahendamisest kõneles Piret Saluri, targalt ja…
4 minutit
Võru eesti kirjanduse pealinnaks?
Võru on valmis saama Mihhailovskoje Eesti analoogiks.
Ühe kuulsa kõne tõttu on juurdunud komme rääkida üllastest visioonidest ilusa lause toel „mul on üks unistus”. Seoses meie kultuurilise situatsiooniga ütleksin niimoodi: „Mul on üks unistus: Võru linnast ja maakonnast peab saama ühel päeval eesti kirjanduse pealinn!” Jah, mulle meeldiks, kui Võru linnast ja maakonnast…
4 minutit
Teatrikunstnikus tasub otsida maalijat
Eesti Draamateatri jalutussaalide seinapinnad on loogiline keskkond Maimu Vannase loomingu väljapanekuks.
Maimu Vannas 100. Näituse koostajad ja kujundajad Kustav-Agu Püüman ja Maret Kukkur. Näitus sai teoks koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Eesti Draamateatris kuni 13. X.
Karakteri ja iseloomu, inimese ja inimlikkuse otsingud ja peegeldused iseloomustavad nii lavastuskunstnik Maimu Vannase teatrikavandeid kui ka…
Karakteri ja iseloomu, inimese ja inimlikkuse otsingud ja peegeldused iseloomustavad nii lavastuskunstnik Maimu Vannase teatrikavandeid kui ka…
3 minutit
Süüdimatu lõkerdaja manifest
Psaiko luulekogu käsikirjast kuulsin juba ammu. Nagu ka tema paljudest muudest vägitegudest, millega ta end Tartu boheemkonna ühismällu on jäädvustanud. Mõned lood leiduvad ka selle raamatu lõpus ja need…
3 minutit
Tubli täiendus teadliku kodaniku lugemislauale
Mõnikord tundub, et paadi saamine Rootsist oli kui takso tellimine.
Postmodernistlikus ajalookirjutuses võinuks Indrek Paavle näiteks kirjutada, mida ta Otto Tiefi elulugu kirja pannes sõi, unes nägi ja kuidas Tiefi saatus meenutab mõnda mängufilmi. Õnneks pole Paavle seda kõike teinud, vaid on kirjutanud Tiefi eluloo klassikalise ajalookirjutuse reeglite kohaselt. Võib-olla…
2 minutit
Tuhat aastat Tartu vaimsust ja tilgake naisuurimust
Vahel juhtub, et mõni väärt raamat jääb hoopis märkamata. Malle Salupere teosega „Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel”, ei ole küll nii läinud selle ilmumine on pälvinud artikli Tartu Postimehes (29. XI 2012), asjaliku arvustuse Keeles ja Kirjanduses (2013 nr 10) ja mitte nii asjaliku Eesti Ekspressis (13. I 2013). Õigupoolest on…
3 minutit
Võtnud raamiks Lepo Sumera loomingu, hakkas Teet Kask (pildil mustas) „uurima”, milline on iga tantsija selle muusika mõjuväljas. Esiplaanil Brandon Alexander.
Vanemuise arhiiv
Sumera muusika – mõtteline tantsija
Teet Kase valmiv ballett mängib iidset mängu Sumera helide ja Kawabata „haikude” väljas.
5 minutit
Suremise häbi
Usuleige eestlase surmakultuur on rusuvalt poliitiline, rahvuslik, (aja)looline, sellel puudub üldinimlik, eksistentsiaalne sügavus.
Teatri NO99 „Tõde, mida ma olen igatsenud”, autor Mats Traat, lavastaja ja kunstnik Vladislavs Nastavševs. Mängivad Marika Vaarik, Rea Lest, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Juhan Ulfsak. Esietendus 13. IX teatri suures saalis.
Viimatise „Draama” ja selle kõrvalprogrammi „Teatro poetico” vastukajast jäi…
Viimatise „Draama” ja selle kõrvalprogrammi „Teatro poetico” vastukajast jäi…
3 minutit
Naermisest väsinud
Lavakunstikooli XXVII lend tõstab oma püstijalakomöödiaga publiku püsti.
EMTA lavakunstikooli XXVII lennu „Puhkamisest väsinud”, lavastaja Mehis Pihla.
Mängivad Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Laura Kalle, Karl Laumets, Karmo Nigula, Lauli Otsar, Christopher Rajaveer ja Liisa Saaremäel. Esietendus 8. VIII Lottemaal.
Teatrilaval naljategemine on alati natuke riskantne ettevõtmine. Kas publik naerab või mitte? Kui naerdakse, siis mille…
Mängivad Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Laura Kalle, Karl Laumets, Karmo Nigula, Lauli Otsar, Christopher Rajaveer ja Liisa Saaremäel. Esietendus 8. VIII Lottemaal.
Teatrilaval naljategemine on alati natuke riskantne ettevõtmine. Kas publik naerab või mitte? Kui naerdakse, siis mille…
3 minutit
Avakontsert eesti ja tšehhi muusikaga
Tallinna Filharmoonia hooaja avakontsert 21. IX Mustpeade majas: Riivo Kallasmaa (oboe) ja Tallinna Kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel, kavas Jaan Räätsa „Kontsert kammerorkestrile” op. 16, Bohuslav Martinů oboekontsert, Lepo Sumera „Come cercando” ja Antonín Dvořáki „Serenaad” keelpilliorkestrile op. 22.
21. septembril Mustpeade majas kuuldu järgi otsustades tõotab Tallinna Kammerorkestri alanud hooaeg kujuneda eelmisega samaväärselt õnnestunuks.…
21. septembril Mustpeade majas kuuldu järgi otsustades tõotab Tallinna Kammerorkestri alanud hooaeg kujuneda eelmisega samaväärselt õnnestunuks.…
3 minutit
Kompaktne Tartu versus hajus ülikool
Neli aastat tagasi, oktoobris 2010, võttis Tartu ülikooli nõukogu vastu ülikooli ruumilise arengu põhimõtted aastani 2015. Neist lähtub, et ülikooli teeb koostööd Tartu linnaga ja arvestab linna huve ning arengusuundi. Kui vaadata, kuidas Tartu end rahvusvahelises plaanis „turundab” – turistidele end tutvustab –, siis on kultuurirohke hansalinn Tartu suuruselt teine linn Eestis, suure…
4 minutit
Corelli Music alustab juubelihooaega
Kontserdiagentuur Corelli Music jätkab uuel, 2014/2015 hooajal oma 10. tegevusaasta tähistamist. Hooaja avavad muusikalised tervitused Viinist: pikaajalise muusikute vahetusprojekti jätkuks toob ansambel Concilium Musicum Wien 14. oktoobril Tartu Linnamuuseumi ja 15. oktoobril Tallinna Õpetajate maja saalis kuulajaile pärleid Viini muusika kullafondist (kontserdid saavad teoks koostöös Austria Suursaatkonnaga). 1.-2. novembril tähistab agentuur nii hingedeaega…
2 minutit
