Maarjamaised madallennud
Nägemustel-visioonidel on Eesti avalikus mõttevahetuses olnud juba pikka aega nii kindel koht, et mõne kaugustesse vaadanu ja vaataja võiks lausa emeriitvisionääriks kuulutada. Tulevikku vaadatakse aga vankumatu kindlusega lahus poliitilisest debatist, kuskil…
3 minutit
Kas linnriik Eesti?
Eestis oleks viimane aeg nii võimu kui majanduse detsentraliseerimiseks.
8 minutit
Ajaloo tõlgendamine peegeldab ennekõike tõlgendaja kaasaega
Vestlusringis Maydelli raamatu autorid.
Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost” („Fünfzig Bilder aus der Geschichte der Deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands”) on esimene Baltimaade ajaloo teemaline pildialbum. Algselt viieosalisena kavandatud teosest jõudis ilmuda kaks vihikut (1839, 1842), mõlemas kümme pilti ja saatetekst. Uues väljaandes avaldatakse esmakordselt…
Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost” („Fünfzig Bilder aus der Geschichte der Deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands”) on esimene Baltimaade ajaloo teemaline pildialbum. Algselt viieosalisena kavandatud teosest jõudis ilmuda kaks vihikut (1839, 1842), mõlemas kümme pilti ja saatetekst. Uues väljaandes avaldatakse esmakordselt…
8 minutit
Kunst kunsti pärast! Kas ainult?
J. G. Ballard, Crash. Tõlkinud Olavi Teppan. Kujundanud Andres Tali, küljendanud Lauri Haljamaa. Koolibri, 2012. 187 lk.
Üle muljutud tselluloosi nirisev veri oli potentsem vedelik kui munandites jahtuv sperma.
J. G. Ballard, „Crash”
Üle muljutud tselluloosi nirisev veri oli potentsem vedelik kui munandites jahtuv sperma.
J. G. Ballard, „Crash”
7 minutit
Maagilised ruumid Tartus
Oluline on, et „Draama” mitte ainult ei toimu, vaid ka toimib.
Teatrifestival „Draama” 2. – 8. IX Tartus.
Teatrifestival „Draama” 2. – 8. IX Tartus.
6 minutit
Jäädvustamatu järjekindel jäädvustaja
Teatrikriitik ja -vaatleja Pille-Riin Purje on kogunud raamatusse oma lemmiklavastused ja -näitlejad.
Pille-Riin Purje, Lemmikute raamat. Toimetanud Maie Mägi. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 523 lk.
Pille-Riin Purje, Lemmikute raamat. Toimetanud Maie Mägi. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 523 lk.
5 minutit
Buldooseriga kultuuri kallal
Mihkel Kunnus, Minu eugeenika saladus. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik. Kirjastus JI, 2012. 266 lk.
5 minutit
Ruumi(looja) suletud avatus
Eesti stsenograafide looming pakiti Tartus konteineritesse.
Pop-up-näitus „27” festivali „Draama” raames 2. – 8. IX Tartu kesklinnas Küüni tänaval ja Raekoja platsil, kuraator Maret Kukkur.
Pop-up-näitus „27” festivali „Draama” raames 2. – 8. IX Tartu kesklinnas Küüni tänaval ja Raekoja platsil, kuraator Maret Kukkur.
4 minutit
Sada protsenti Krafinna ja tark loom Leo Luks
Krafinna, Tark loom. Ji 41. Koostanud (:) kivisildnik. Kujundanud Matthias Sildnik. Jumalikud Ilmutused, 2013. 100 lk.
Leo Luks, 100% Leo Luks. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik, illustratsioonid Allah Pugatšova. Jumalikud Ilmutused, 2013. 70 lk.
Leo Luks, 100% Leo Luks. Toimetanud Triin Marjapuu. Kujundanud Matthias Sildnik, illustratsioonid Allah Pugatšova. Jumalikud Ilmutused, 2013. 70 lk.
5 minutit
Rahvusvahelisel tasemel biokunst Soomes
Erich Berger: „Kunstnike ja teadlaste koostöö teeb meie maailmapildi huvitavamaks.”
Erich Berger on mitmekülgne uusmeedia kunstnik. Ta on tegutsenud õige mitmetes valdkondades, tema projekte on näidatud rahvusvahelistel meediakunstifestivalidel ja -näitustel. Tuntumad neist on „Südamekoja
orkester” („The Heart Chamber Orchestra”, 2002) ning „Kesköine päike” („Midnight Sun”, 2009). Ta on Soome Biokunsti Ühingu esimees.
Erich Berger on mitmekülgne uusmeedia kunstnik. Ta on tegutsenud õige mitmetes valdkondades, tema projekte on näidatud rahvusvahelistel meediakunstifestivalidel ja -näitustel. Tuntumad neist on „Südamekoja
orkester” („The Heart Chamber Orchestra”, 2002) ning „Kesköine päike” („Midnight Sun”, 2009). Ta on Soome Biokunsti Ühingu esimees.
4 minutit
Esmaspäev algab laupäeval
Bergeni assamblee esimene näitus.
Bergeni assamblee näitusepaigad on Bergeni Kunstihoone, Kjøtt, Entrée, Stiftelsen 3,14, Knipsu, Kode 4, Kode 1, Rom8, Visningsrommet USF, Østre ja Koolimuuseum, 31. VIII – 27. X, kuraatorid Jekaterina Degot ja David Riff. Vt http://en.bergenassembly.no
Bergeni assamblee näitusepaigad on Bergeni Kunstihoone, Kjøtt, Entrée, Stiftelsen 3,14, Knipsu, Kode 4, Kode 1, Rom8, Visningsrommet USF, Østre ja Koolimuuseum, 31. VIII – 27. X, kuraatorid Jekaterina Degot ja David Riff. Vt http://en.bergenassembly.no
4 minutit
Kunstiajalooline eksperiment Toompeal
Mõte Toompea lossi valge saali korrastamisel proovida uksepealsetel 1937. aastal valminud August Janseni kentsakaid maale, mida siis ei juletud üles seada, on põnev kunstiajalooline eksperiment. Tore, et see tekitas poliitikaringkondades elevust, sest muidu kiputakse ju kunstist üsna mööda vaatama. Tahaks loota, et selle seiga valguses vaadatakse ka kriitilise pilguga üle praegu arutluse all…
4 minutit
Kunst muudab su kärbseks
Kunstnikud-illusionistid tekitavad hämmingut, viivad minevikku või tulevikku, ei hoia olevikus.
Janno Bergmanni, Hans-Gunter Locki, Taavi Suisalu ja Kilian Ochsi näitus „Äraoleku kohalolek” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 22. IX.
Janno Bergmanni, Hans-Gunter Locki, Taavi Suisalu ja Kilian Ochsi näitus „Äraoleku kohalolek” Tartu Kunstimaja suures saalis kuni 22. IX.
4 minutit
100 aastat üksildust ja ootamatu rambivalgus
Ülevaatenäitus „100 aastat MIMi projekti – Manfred MIMi elu ja looming 1920–2020” Tallinna Kunstihoones kuni 22. IX. MIMi projektis osalevad Taavet Jansen, Maike Lond, Hendrik Kaljujärv,
Raul Keller, Andres Tenusaar, Henri Hütt, Andrus Laansalu, Kristiina Kütt, Andrus Aaslaid ja Kalle Tikas.
Raul Keller, Andres Tenusaar, Henri Hütt, Andrus Laansalu, Kristiina Kütt, Andrus Aaslaid ja Kalle Tikas.
3 minutit
Selge see, et selge keel
Eesti esimene selge keele konverents
Näide Riigi Teatajast: „Subsumeerimise näol ei ole tegemist kaalutlusõiguse kasutamisega ning kuigi kaalutlusnormi ebaõige subsumeerimine võib endaga kaasa tuua ja tõenäoliselt toobki endaga kaasa õigusvastase haldusotsuse, ei ole õige pidada subsumeerimisviga kaalutlusveaks, mis peaks alluma kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli erisustele.”
Selge keele konverents
2013. aasta Euroopa keeltepäeva tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelise selge keele konverentsiga.…
Näide Riigi Teatajast: „Subsumeerimise näol ei ole tegemist kaalutlusõiguse kasutamisega ning kuigi kaalutlusnormi ebaõige subsumeerimine võib endaga kaasa tuua ja tõenäoliselt toobki endaga kaasa õigusvastase haldusotsuse, ei ole õige pidada subsumeerimisviga kaalutlusveaks, mis peaks alluma kaalutlusõiguse kohtuliku kontrolli erisustele.”
Selge keele konverents
2013. aasta Euroopa keeltepäeva tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelise selge keele konverentsiga.…
3 minutit
Pingutus ei jookse kunagi tühja
Selge keele teemal avaldavad mõtteid Euroopa keeltepäeva puhuse konverentsi korraldajad.
9 minutit
On väga oluline, et keel oleks mainekas
Olete kirjutanud eesti keele kohta raamatu „Talupojakeelest riigikeeleni”. Kuhu edasi? Teatavasti soovib uuringute kohaselt Eestis nii osa lapsevanemaid kui lapsi esimesest klassist peale inglise keeles õppima hakata ja Eesti avalik ruum ja meedia on täis inglise keelt. Tsitaatsõnades pole asi, need tulevad ja lähevad, aga eesti kultuurieliidi üritused-näitused, kunsti-, heli- ja muud…
7 minutit
Pühendusteos „Keelemees Raimo Raag 60”
Keelemees Raimo Raag 60 (20.08.2013). Eesti Keele Instituudi toimetised 15. Toimetaja Tiina Söderman. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2013. 180 lk.
2 minutit
Lõimumine ei taha edeneda
Poolteist kuud on jäänud ühe olulise keelelise tähtpäevani Eesti ajaloos: novembris aastal 1988 andis Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keelele tagasi riigikeele staatuse. Senine kompartei käepikenduse meelemuutus andis selge signaali, kuhu tüürib Eesti keelepoliitika. Veerand sajandit hiljem tuleb aga tõdeda, et edu on olnud siiski tagasihoidlik: põlvkond hiljem üritame ikka veel kõrvaldada okupatsiooniajal tekkinud keelelisi puudeid,…
7 minutit
Tartu ülikooli rahvusteadusi tutvustav tasuta loengusari
12. septembril algas Tartu ülikooli Eesti rahvusteaduste loengusari. Osaleda saab 18 põneval eesti keelt, kirjandust, (kunsti)ajalugu, pärimust ning mõttelugu käsitleval loengul Tallinnas ja Tartus.
1 minut
Kurvikad naised säutsuvad Twitteris ja lingivad keelenõuande kodulehte
Eesti Keele Instituudi kodulehte nagu ka keelenõuande oma on keelehuvilisel ikka aeg-ajalt mõtet linkida. Selle aasta lõpus näeb EKIs ilmavalgust neli uut sõnaraamatut või selle järjekordset osa, pool e-raamatuina, pool küll paberil, aga mõne aja pärast ka elektroonilisena.
2 minutit
Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!
Koostanud selge keele konverentsi korraldustoimkonna liikmed.
1 minut
Doktorikraad jäägu teadlastele
Teadlaseks olemine tähendab kutsumust, mitte ametit ja palgatööd.
5 minutit
Evolutsiooniline psühholoogia
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja…
4 minutit
Loomemajandusest ja kultuuripoliitikast
Ajakirjanik Mart Niineste poleemiline seisukohavõtt („Muusikapoliitika – seisuslik kord igavesti” 29. VIII Sirbis) on saanud juba üksjagu tagasisidet, kus muu hulgas on ilmnenud ka jahmatust selles kontekstis ootamatust „kodanluse ja aadli” vastandamisest (nt Evi Arujärve vastus samas lehes). Tuleb paraku tõdeda, et marksistlikud klassivõitluse ideed elavad aina edasi.
3 minutit
Muusikaliselt nauditav, kuid teatrina küsitav
Ääremärkusi Tõnu Kõrvitsa ooperile „Liblikas”.
Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”: Maria Lee Liivaku ja Lauri Kaldoja libreto Andrus Kiviräha samanimelise romaani ainetel, dirigent Vello Pähn, lavastaja Peeter Jalakas,…
Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas”: Maria Lee Liivaku ja Lauri Kaldoja libreto Andrus Kiviräha samanimelise romaani ainetel, dirigent Vello Pähn, lavastaja Peeter Jalakas,…
5 minutit
Mida mõista põlvkondade all?
Festival „Estonia 100” (6. – 20. IX) on pakkunud rikkalikus valikus eri ajastute ja žanride muusika kõrval kõikmõeldavaid üritusi, alates näitusest „Estoonlased kujutavas kunstis” Adamson-Ericu muuseumis kuni teatrilaadani. Igati vääriline austusavaldus neile, kes selle maja rajasid ja kes selles majas õilsat kunsti teeninud aastasaja jooksul.
3 minutit
Pärdi päevad – neli kaleidoskoopilist elamust
Pärdi päevad Tallinna kirikutes: The Hilliard Ensemble 2. IX Kaarli kirikus, Vox Clamantis (kunstiline juht Jaan-Eik Tulve) ja Marco Ambrosini (nyckelharpa ja flööt) 7. IX toomkirikus, Ene Salumäe (orel) 8. IX Niguliste kirikus, Harry Traksmann (viiul), Robert Traksmann (viiul), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Leho Karin (tšello), Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatamisel 11.…
3 minutit
Moodne on olla vanamoodne
Ansambel U: kontsert „URR: 10 aastat vastupanu Rahvusringhäälingus”10. IX Eesti Raadio 1. stuudios.
2 minutit
Portreteerija kaameraga
Luuletaja Hannes Varblane portreteerib Tartu elukunstnike püüdjat Jaan-Jürgen Klausi.
5 minutit
Ceci n’est pas une critique
„Kurb Jasmine” küsib, kui kaugele võib enesepettuses minna.
Mängufilm „Kurb Jasmine” („Blue Jasmine”, USA 2012, 98 min), režissöör ja stsenarist Woody Allen. Osades Cate Blanchett, Alec Baldwin, Sally Hawkins, Peter Sarsgaard, Bobby Cannavale, Andrew Dice Clay, Michael Stuhlbarg jt.Linastub Artises ja kobarkinodes.
Mängufilm „Kurb Jasmine” („Blue Jasmine”, USA 2012, 98 min), režissöör ja stsenarist Woody Allen. Osades Cate Blanchett, Alec Baldwin, Sally Hawkins, Peter Sarsgaard, Bobby Cannavale, Andrew Dice Clay, Michael Stuhlbarg jt.Linastub Artises ja kobarkinodes.
4 minutit
Professionaalse muusikasaate võimalikkusest Eesti Televisioonis
Hooajal 2012-2013 oli ETV eetris 33 saadet sarjas „Mi” – aukartustäratav maht ja meeletu töökoormus. Luua huvitav ja aktiivne sisu kuueteistkümneks ja pooleks tunniks ei ole lihtne ülesanne. Teha 33 tipptasemel saadet hooajal ühe ja sama meeskonnaga ei ole aga reaalne. Nii nagu suures spordis peab ka loominguga…
4 minutit
Mangistatud eesti meedia
Suurel osal eesti meediast puudub igasugune vastutustunne. Peamiselt avaldub see mõttetute või lausa valede lubaduste jagamises. Maaleht 22. VII: „Praegu on kõik hästi, praegu puhake!” soovitab Igor Mang kõigile. Augusti keskpaigast peale läheb astroloogi ennustusel aga kisklemiseks. „Maailmas tervikuna läheb keeruliseks,” ennustab ta: august on teise poolaasta, kui mitte kogu aasta halvim kuu. Häiritud saab paljude…
4 minutit
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus
Tallinna arhitektuuribiennaal (TAB) on Eesti arhitektuurielu suursündmus ning kuraatornäitus välisministeeriumi kuulsas „kilukarbisaalis” biennaali tähtsaim element. Näitus on suurejooneline: välisministeeriumi saal on vaid selleks puhuks kasutusele võetud ning kolast tühjaks tassitud. Teisel korrusel paiknevasse näitusesaali pääsuks on arhitekt Tomomi Hayashi teinud Lauteri tänava poolsele küljele trepi, mis on juba vaatamisväärsus omaette. Näituse…
4 minutit
Väike-Õismäe anamorfoos
2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlusel võitsid tööga „Anamorfosis”* teise koha Merilin Jürimets, Giulia Ragnoli, Antonio Buonsante, Nicola Campri ja Marco Taccagni, kes kõik õpivad Milano polütehnikumis (PoliMi).
3 minutit
Sotsialismi avatarid võbistavad silmalauge
Lugu sellest, kuidas arhitektid-visionäärid kunagisi Tallinna sümboolselt laetud uusehitisi uueks tulid mõtlema.
3 minutit
Disainiöö otsib disaini piire
Disaini tarbijana anname sellele sageli hinnanguid kasutamismugavuse, otstarbekuse, leidlikkuse, ilu jpt näitajate järgi. Kuidas hinnata head disaini? Kus peituvad disaini juured? „Disainiöö” seminarid, töötoad, näitused, võistlused, etendused jt üritused annavad ehk neile küsimustele vastuse. Seekordse festivali kavas leiab viiteid tänavusele Eesti kultuuripärandi aastale.
2 minutit
