Homme taas Sirbimõnu mitmeks tunniks
Miks kaasaegset kunsti valitseb mõõdutu turvatunne, arutlevad Milano õpetlased Marco Scotini ja Andris Brinkmanis.
Põhiküsimus poliitikas on teada ja ühesuunaline dialoog või alata. Tulumaksust emotsioonideta.
Mälestusi eelmise aastatuhande lõpust. Mis jäi meelde Erast Parmastole, Hellar Grabbile ja Endel Priidelile.
Kirjanikud tuuritasid maakonnaraamatukogudes. Seitsmendat korda.
Paul Saare maalide avastamine Tartus.
Kuidas täita kunstiteadlase erialast missiooni väärikalt olukorras, kus haridus-…
Põhiküsimus poliitikas on teada ja ühesuunaline dialoog või alata. Tulumaksust emotsioonideta.
Mälestusi eelmise aastatuhande lõpust. Mis jäi meelde Erast Parmastole, Hellar Grabbile ja Endel Priidelile.
Kirjanikud tuuritasid maakonnaraamatukogudes. Seitsmendat korda.
Paul Saare maalide avastamine Tartus.
Kuidas täita kunstiteadlase erialast missiooni väärikalt olukorras, kus haridus-…
1 minut
Marko Mäetamm Ku galeriis
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et neljapäeval, 11. novembril kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoone galeriis Marko Mäetamme näitus “30 Stories and 4 Cockroaches” ehk siis “30 lugu ja 4 prussakat”. Näitus on lahti 12 . XI – 5. XII 2010.
2 minutit
„Püha Tõnu kiusamise“ edusammud
„Püha Tõnu kiusamine“ on Euroopa filmiakadeemia auhinna nominent filmikunstniku kategoorias. Taavi Eelmaa tunnistati rolli eest „Püha Tõnu kiusamises“ Cottbusi filmifestivalil parimaks näitlejaks.
1 minut
X VANA KIRJAKEELE PÄEV
Reedel, 12. novembril algusega kell 10 toimub Tartu ülikooli nõukogu saalis traditsiooniline, seekord juba X vana kirjakeele päev, kus kohtuvad Soome, Ungari, Rootsi ja Eesti vana kirjakeele uurijad. Konverentsile eelneval päeval, 11. novembril kell 15 tähistatakse Tartu ülikooli peahoones Johannes Voldemar Veski auditooriumis teeneka eesti vanema kirjakeele uurija emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 75. sünnipäeva, mille puhul esitletakse…
1 minut
„Disko ja tuumasõda“ jõuab USA kinolevisse
Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“ hakkab alates 12. novembrist jooksma New Yorgi kinos Cinema Village. 26. novembrist saab filmi näha ka Los Angeleses.
Filmi levitaja USAs on Icarus Film, kellel on plaanis lisaks New Yorgile ja Los Angelesele film kinodesse tuua ka teistes linnades.
Filmi levitaja USAs on Icarus Film, kellel on plaanis lisaks New Yorgile ja Los Angelesele film kinodesse tuua ka teistes linnades.
1 minut
Bellini ooper Romeost ja Juliast esmakordselt eesti publiku ees
Neljapäeval, 11. novembril toob Rahvusooper Estonia esimest korda eesti kuulajateni Vincenzo Bellini ooperi „I Capuleti e i Montecchi“. Estonia kontserdisaalis toimuvat ettekannet juhatab Risto Joost, solistid on Annely Peebo, Irina Dubrovskaja, Priit Volmer, Oliver Kuusik ja Mart Laur.
1 minut
Rain of Down 3/3
Laupäeval, 13. novembril kell 19.00 Tallinna Kunstihoone galeriis Vabaduse väljak 6.
Kätte on jõudnud kolmas ja viimane skriining sarjast “Rain of Down” ning erinevalt eelmistest toimub see seekord tehnilistel põhjustel Kunstihoone galeriis. Valikus on kunstnikud kelle teosed pendeldavad videoperformance`i, kunstniku video ja live performance´ite vahepeal. Projekti on eksponeeritud Helsinkis, Tamperes ja Pärnus. Terve 2010. aasta jooksul on seda…
Kätte on jõudnud kolmas ja viimane skriining sarjast “Rain of Down” ning erinevalt eelmistest toimub see seekord tehnilistel põhjustel Kunstihoone galeriis. Valikus on kunstnikud kelle teosed pendeldavad videoperformance`i, kunstniku video ja live performance´ite vahepeal. Projekti on eksponeeritud Helsinkis, Tamperes ja Pärnus. Terve 2010. aasta jooksul on seda…
1 minut
Kohtumine Tampere stipendiaatkirjaniku Kristiina Harjulaga
Neljapäeval, 11.11.2010 kell 18 toimub Tampere Majas kirjandusõhtu, kus esineb Tampere-Tartu kirjanikevahetuse 2010. aasta stipendiaat Kristiina Harjula. Esinejat küsitleb Tiia Neuvonen.
1 minut
Ene Hioni projektsioon ja järelnopped
Ene Hion, Magushapud heietused. Toimetanud Mari Vaba. Kujundanud Lauri Tibbo. Mardikas, 2010. 357 lk.
Memuaare, päevaraamatuid, ülestähendusi, mälestusi, meenutusi ja muud omaeluloolist võib kirjutada sadat moodi. Igal kirjutajal on oma stiil, isikupära, avatus ja peidetus, väljaütlemine ja mahavaikimine, meeldetulemine ja unustamine, häbenemine ja ekshibitsioon. Kõik mäletavad midagi, mis kunagi juhtus ja oli neile tähtis,…
Memuaare, päevaraamatuid, ülestähendusi, mälestusi, meenutusi ja muud omaeluloolist võib kirjutada sadat moodi. Igal kirjutajal on oma stiil, isikupära, avatus ja peidetus, väljaütlemine ja mahavaikimine, meeldetulemine ja unustamine, häbenemine ja ekshibitsioon. Kõik mäletavad midagi, mis kunagi juhtus ja oli neile tähtis,…
7 minutit
Eesti film perioodideks lõigatult
Mängufilmikonverentsil pidamata jäänud ettekanne.
Sada aastat pole iseenesest teab kui pikk ajalõik, kummatigi pole kurjast seda piskut omakorda perioodideks liigendada. Eesti filmiloo võib jagada formaal-kronoloogiliselt kümnendikeks, periodiseerimine saab aga tugineda ka sisukamatele kriteeriumidele. Perioode võib olla rohkem või vähem, suurema perioodi sees saame omakorda rääkida alaperioodidest.
Eesti filmi senised sadakond aastat jagunevad neljaks suureks perioodiks:…
Sada aastat pole iseenesest teab kui pikk ajalõik, kummatigi pole kurjast seda piskut omakorda perioodideks liigendada. Eesti filmiloo võib jagada formaal-kronoloogiliselt kümnendikeks, periodiseerimine saab aga tugineda ka sisukamatele kriteeriumidele. Perioode võib olla rohkem või vähem, suurema perioodi sees saame omakorda rääkida alaperioodidest.
Eesti filmi senised sadakond aastat jagunevad neljaks suureks perioodiks:…
3 minutit
Positiivse tagasiside saad oma emalt
Ideaalses maailmas annab aus kriitik vaatajale uued silmad ning õpetab teda teistmoodi mõtlema. Sõbramehe-kommentaari ei võta üldjuhul tõsiselt ei ütleja ise ega tagasiside saaja.
Mängufilmikonverentsil sai ilmselgeks, et kui miski on mäda, siis otsi selle tagant . . . . ei, mitte ilmtingimata naist, vaid teist inimest. Sest tihtipeale polegi süüdi süsteem, institutsioon või ajalooline omapära…
Mängufilmikonverentsil sai ilmselgeks, et kui miski on mäda, siis otsi selle tagant . . . . ei, mitte ilmtingimata naist, vaid teist inimest. Sest tihtipeale polegi süüdi süsteem, institutsioon või ajalooline omapära…
4 minutit
Avalik arvamus kodumaisest filmist – tajumoonutus ja faktid
Tavapärane avaliku huvi retoorika ütleb, et iga avalikult rahastatav teenus peab võimalikult hästi vastama avalikkuse huvile. Defineerida seda, mis on täpsemalt see avalik huvi, on samavõrd tulutu kui defineerida ühiskonna huvisid – need on killustunud ja fragmenteerunud. Filmi kohta on olemas mingisugune ebamäärane üldine arvamus, et see justkui…
4 minutit
Rahvusvaheliselt köidetud runopärimus
IV rahvusvaheline köitekunstinäitus „Scripta manent” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 9. I 2011. Näituse korralduskomitee: Sirje Kriisa, Rene Haljasmäe, Lennart Mänd ja Tulvi-Hannely Turo.
Neljas „Scripta manent” jätkab Tallinnas väheste köitekunsti meistrite 1995. aastal algatatud suurnäituste traditsiooni. Eesti köitekunsti ajalugu ei ulatugi ju muude Euroopa kultuurrahvastega võrreldes kuigi kaugele. 1920. aastail alguse saanud ja…
Neljas „Scripta manent” jätkab Tallinnas väheste köitekunsti meistrite 1995. aastal algatatud suurnäituste traditsiooni. Eesti köitekunsti ajalugu ei ulatugi ju muude Euroopa kultuurrahvastega võrreldes kuigi kaugele. 1920. aastail alguse saanud ja…
4 minutit
Filmimaailm
Härra Hulot ’ pärand jõudis animafilmi
Jacques Tati (1908–1982) oli vene päritolu ekstsentriline prantsuse tippkoomik, absurdihuumorit viljelnud filmitegija, kes kuulus justkui varasemasse aega. Aega, mil armastati tsirkust ja osati heasüdamlikult naerda inimeste veidruste üle. Tati esimene „kauamängiv” oli „Pidupäev” (1947), lustakas-melanhoolne jant entusiastlikust külapostiljonist François’st, kes mõtleb Bastille’ vallutamise aastapäeval linnakeses korraldatud pidustuste käigus välja mitmeid teravmeelseid vallatusi.…
Jacques Tati (1908–1982) oli vene päritolu ekstsentriline prantsuse tippkoomik, absurdihuumorit viljelnud filmitegija, kes kuulus justkui varasemasse aega. Aega, mil armastati tsirkust ja osati heasüdamlikult naerda inimeste veidruste üle. Tati esimene „kauamängiv” oli „Pidupäev” (1947), lustakas-melanhoolne jant entusiastlikust külapostiljonist François’st, kes mõtleb Bastille’ vallutamise aastapäeval linnakeses korraldatud pidustuste käigus välja mitmeid teravmeelseid vallatusi.…
2 minutit
Maapealne põrgu ehk Kuidas Berliinis naisi vägistati
Mängufilm „Anonyma – naine Berliinis” („Anonyma – Eine Frau in Berlin”, Saksamaa 2008, 131 minutit), režissöör ja stsenarist Max Färberböck. Osades Nina Hoss, Jevgeni Sidihhin, Juliane Köhler, Jördis Triebel, Sandra Hüller, Irm Hermann, August Diehl jt.
„26. aprillil sulgesid Vene väed piiramisrõnga Berliini ümber.” Nii algab film „Anonyma – naine…
„26. aprillil sulgesid Vene väed piiramisrõnga Berliini ümber.” Nii algab film „Anonyma – naine…
3 minutit
Konrad Mäe medal Lembit Sarapuule
1. novembril anti Kadrioru muuseumis üle tänavune maalikunsti kõrgeim tunnustus, Konrad Mäe medal. Seekord otsustas žürii (Mari Roosvalt, Andres Koort, Piret Lindpere, Hannes Starkopf, Harry Liivrand ja Jaan Elken) anda selle Lembit Sarapuule.
See oli igati tark valik, sest Lembit Sarapuu kunst – selles võis augustis Vaala galeriis tema 80. sünnipäeva puhusel väikesel kokkuvõttel veenduda…
See oli igati tark valik, sest Lembit Sarapuu kunst – selles võis augustis Vaala galeriis tema 80. sünnipäeva puhusel väikesel kokkuvõttel veenduda…
2 minutit
Postmodernism ehk modernism Tartus
Veiko Klemmeri, Martiini ja Urmo Metsa näitus „Objekt/subjekt” Y-galeriis 8. – 23. X; Laura Põllu, Lumi Kylma, Andrus Raagi, Randel Saarma, Maarja Nurga näitus „iOO n/TsIOON ” Tartu lastekunstikooli galeriis ja Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 11. – 29. X.
Y-galeriis oli üle hulga-hulga aja näitus, mis oli igati väljapeetud: stiilipuhas, kompromissitu ja selle juures ka…
Y-galeriis oli üle hulga-hulga aja näitus, mis oli igati väljapeetud: stiilipuhas, kompromissitu ja selle juures ka…
2 minutit
Graafikakunsti esteetilistest ja eetilistest printsiipidest
Sirje Eelma näitus „Palju õnne” Vabaduse galeriis kuni 16. XI.
Sirje Eelma tähtpäevanäitus Vabaduse galeriis ei toimi ainult kunstniku retrospektiivina, ülevaatena tema loomingulistest saavutustest. Autori järjekindel soov kõnetada oma töödega nüüdisgraafikat, selle võimalusi ja eesmärke (kunsti)maailmas, teeb väljapanekust laiema arutluse graafika kui kunstiliigi ja visuaalse väljenduse üle. Kunstnik on esitanud…
Sirje Eelma tähtpäevanäitus Vabaduse galeriis ei toimi ainult kunstniku retrospektiivina, ülevaatena tema loomingulistest saavutustest. Autori järjekindel soov kõnetada oma töödega nüüdisgraafikat, selle võimalusi ja eesmärke (kunsti)maailmas, teeb väljapanekust laiema arutluse graafika kui kunstiliigi ja visuaalse väljenduse üle. Kunstnik on esitanud…
3 minutit
Eesti köitekunstist mažooris ja minooris
Kui otsisin pealkirja oma ettekandele, mõtlesin Veljo Tormisele, tema loomingule ja regilaulule ning sellele, millised võiksid olla muusika ja köitekunsti seosed. Et minoorne on kurvameelne helirida, mažoorne aga rõõmsameelne, siis võiks selle pealkirja alla mahutuda nii meie köitekunsti mured kui ka rõõmud. Aga ei muusikas ega ka köitekunstis pole asjad nii ühesed.
7 minutit
Jalapakkudes püsiväärtuste poole
Kitzbergi konservatiivsus ei seisne küünilises sõnumis, et elu ongi ebaõiglane, mis parata, vaid pigem teadatahtmises, mil kombel iga inimene oma etteantud võimalused lunastusväärseks realiseerib.
Rakvere teatri „Tuulte pöörises”, autor August Kitzberg, lavastaja ja lavakujundaja Andres Noormets (Pärnu Endla), kostüümikunstnik Kristi Leppik. Mängivad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.…
Rakvere teatri „Tuulte pöörises”, autor August Kitzberg, lavastaja ja lavakujundaja Andres Noormets (Pärnu Endla), kostüümikunstnik Kristi Leppik. Mängivad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.…
5 minutit
Klišeedest oled sa võetud ja klišeeks pead sa saama
Rakvere teatri „Kunstveri ja -pisarad”, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Liis Haab, Tiina Mälberg, Mait Joorits, Lauri Kaldoja ja Marko Leht. Esietendus 22. X Rakvere teatri väikeses saalis.
„Ma tahaksin teada, milline on sõnade tegelik dimensioon? Milline on minu tegelik dimensioon?” Witold Gombrowicz, „Laulatus”…
„Ma tahaksin teada, milline on sõnade tegelik dimensioon? Milline on minu tegelik dimensioon?” Witold Gombrowicz, „Laulatus”…
4 minutit
Milleks meile emotsioonid?
Tundub tobe mõeldagi, miks siis õigupoolest on leiutatud teater või kino või maalikunst või arvutimängud või internet või mis tahes muu ägedus. Küsida võib, aga väärikusega jäta siis kohe parem hüvasti. Teater, kino ja muu meelelahutus ja kõik see kunst on loodud selleks, et . . . . tead küll. Nii ei küsita. Kui kunst sind ei puuduta, …
2 minutit
Väike sissejuhatus üksindusse
VAT -teatri „Hikikomori”, autor Holger Schober, lavastaja Margo Teder, kunstnik Kaspar Jancis. Mängivad Meelis Põdersoo, Kadri Adamson ja Anne Veesaar. Esietendus 8. X rahvusraamatukogu tornisaalis.
VAT-teatri „Hikikomori” on nooremale publikule mõeldud tõsisem draamalugu, kust ei puudu ka sobiv diskussioonialge pedagoogidele, rääkimata kahest keskpärasest üllatusest vaatajale.
Kavalehe hoolega läbi lugenud, jään etendusel paratamatult mõtlema, mis on…
VAT-teatri „Hikikomori” on nooremale publikule mõeldud tõsisem draamalugu, kust ei puudu ka sobiv diskussioonialge pedagoogidele, rääkimata kahest keskpärasest üllatusest vaatajale.
Kavalehe hoolega läbi lugenud, jään etendusel paratamatult mõtlema, mis on…
1 minut
Neli vaadet banaanile
Ühes vaadeldakse elubanaani neljast küljest, teises kooritakse see paljaks ja pistetakse nahka.
„Neli vaadet”, lavastaja Maret Mursa, valguskujundaja Airi Eras, kostüümikunstnik Reet Aus. Tantsivad Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik; Anne Türnpu, Citra Krista Joonase, Edward Krimmi ja Jaagup Tormise muusika. Esietendus 15. X teatris NO 99.
Insightout Company „Kaks naist köögis, banaanist rääkimata”. Koreograafidesitajad Kaja Lindal…
„Neli vaadet”, lavastaja Maret Mursa, valguskujundaja Airi Eras, kostüümikunstnik Reet Aus. Tantsivad Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik; Anne Türnpu, Citra Krista Joonase, Edward Krimmi ja Jaagup Tormise muusika. Esietendus 15. X teatris NO 99.
Insightout Company „Kaks naist köögis, banaanist rääkimata”. Koreograafidesitajad Kaja Lindal…
1 minut
Balti ühtsusest muusikateaduses
Balti muusikateadlaste konverentsid on aset leidnud 1967. aastast igal aastal vaheldumisi erinevates Eesti, Leedu ja Läti linnades nagu Jūrmala, Kaunas, Klaipėda, Pärnu, Riia, Šiauliai, Tallinn, Viljandi ja Vilnius. Nõukogude ajal lisandus konverentside teaduslikule mõõtmele püüd uurijate konsolideerimise kaudu avaldada pisutki vastupanu Balti riikide sovetiseerimisele ning edendada sotsialistliku realismi doktriinist sõltumatult eeskätt rahvusliku muusika uurimist.…
2 minutit
Tasub huvi tunda
EMTA SO , solistid Marie-Helen Rannat (viiul) ja Anne Ilves (vioola), dirigent Toomas Kapten 30. X Tallinna Metodisti kirikus.
Eesti muusika esinduskollektiiv ERSO elab praegu keerukas situatsioonis, kuid on kõigele vaatamata läbi aegade parimas tippvormis. Milline on aga meie sümfoonilise kultuuri baas, see paistab välja sealt, kus kasvavad järeltulijad ehk Eesti muusikaakadeemia keelpilli- ja puhkpilliosakondadest, kelle üliõpilased…
Eesti muusika esinduskollektiiv ERSO elab praegu keerukas situatsioonis, kuid on kõigele vaatamata läbi aegade parimas tippvormis. Milline on aga meie sümfoonilise kultuuri baas, see paistab välja sealt, kus kasvavad järeltulijad ehk Eesti muusikaakadeemia keelpilli- ja puhkpilliosakondadest, kelle üliõpilased…
2 minutit
Enamasti ohutu
Loobumine muusikaajaloost kui narratiivist ja selle asendamine muusikaloo kui narratiividega pole vanade hierarhiate lagundamisel olnud alati edukas. On tõsi, et uuemates käsitlustes väärtustatakse muusika(elu) aspekte (kas või näiteks muusikaharrastusega seonduv, institutsioonid jne), mida eelkõige meistriteostele, s.o tippudele keskendatud muusikaajaloos peeti sageli ebaolulisteks. Nimetatud muusika(elu) aspektide aktsepteerimine muusikaloo olulise osana on võimaldamas ka „kultuurilistel ääremaadel” hakata kirjutama meistriteoste osas…
3 minutit
Mõtterännakud muusikamaastikel
Olavi Sild, Mõtterännakud muusikamaastikel: valik artikleid aastatest 1986–2003. Koostanud Eike SildNeeme ja Martin-Kaspar Sild, toimetaja Aili Saks. Kaane kujundanud Ülo Emmus. E. Sild-Neeme, Tallinn 2010. 125 lk.
Täpsemat pealkirja poleks vist saanudki anda raamatule, täpsemalt Olavi Silla (1949–2003) artiklikogumikule, mida esitleti EM TA kammersaalis 14. oktoobril. Kogumikus on 24 artiklit, mille temaatika haarab valdavalt…
Täpsemat pealkirja poleks vist saanudki anda raamatule, täpsemalt Olavi Silla (1949–2003) artiklikogumikule, mida esitleti EM TA kammersaalis 14. oktoobril. Kogumikus on 24 artiklit, mille temaatika haarab valdavalt…
4 minutit
Vastuoluline Raul-Levroit Kivi
Näitus „Minu Tartu. Arhitekt Raul-Levroit Kivi” Tartu Linnamuuseumis 28. X 2010 – 26. II 2011. Näituse on koostanud Eevi Kärdla, kujundanud Tiina Viirelaid.
Eks ole ju raske vaadelda 1950ndate aastate alguse Eesti arhitektuurimõtte muundumisi. Ometi oleme selleks aeg-ajalt sunnitud, käsitledes kas või mõningaid tänaseks juba muinsuskaitselisi aspekte toonastes linnaehituslikes väärtushinnangutes, mis on mõjutanud tänaste…
Eks ole ju raske vaadelda 1950ndate aastate alguse Eesti arhitektuurimõtte muundumisi. Ometi oleme selleks aeg-ajalt sunnitud, käsitledes kas või mõningaid tänaseks juba muinsuskaitselisi aspekte toonastes linnaehituslikes väärtushinnangutes, mis on mõjutanud tänaste…
4 minutit
Elu pärast lapsepõlve ja džässi
CD „Enter Denter”: Kristjan Randalu ja Tallinna Kammerorkester. ERP, 2010. Kristjan Randalu uue plaadi läbiv kontseptsioon on viia kokku džässmuusika vabadus ja klassikalise muusika läbimõeldud orkestratsioon. Samalaadseid taotlusi kumab läbi ka mõnelt tema eelmiselt plaadilt, kuid sedapuhku on mäng vormiga üks albumi keskseid jooni. Lihtsustuste vältimiseks on löökpillid seadest välja jäetud, mis tundub…
2 minutit
ÜKS MAJA : Sõmeru vallamaja
Valminud 2010, arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Kristiina Arusoo, Margit Argus. Tellija Sõmeru vallavalitsus, ehitaja AS Facio
Lääne-Virumaa Sõmeru vallast, mis pole kaugel Rakverest ja jääb Peterburi maantee äärde, ei ole just palju kuulda. Miks peakski olema kõneaineks üks tavaline Eesti maakonna vald, kus igapäevane elu tuksub vaikselt ja vääramatult oma rada; meediatähelepanu…
Lääne-Virumaa Sõmeru vallast, mis pole kaugel Rakverest ja jääb Peterburi maantee äärde, ei ole just palju kuulda. Miks peakski olema kõneaineks üks tavaline Eesti maakonna vald, kus igapäevane elu tuksub vaikselt ja vääramatult oma rada; meediatähelepanu…
2 minutit
„Mowgli” – Interneti-ajastu tantsulavastus
Tauno Aintsi „Mowgli”: muusikajuht ja dirigent Aivo Välja, koreograaflavastaja ja kostüümikunstnik Mare Tommingas, koreograaf Jenny MacNamara (Inglismaa), lavakujundus Vladimir Anšon, valguskujundus Margus Vaigur (Endla), videokujundus Ott Evestus. Esietendus 30. X Vanemuises.
Vanemuises esietendunud tantsulavastus „Mowgli” tõi elevust: anti ju selgelt teada, et Interneti-ajastu on jõudnud ka tantsuteatrisse. Igati päevakohase temaatikaga lavastus…
Vanemuises esietendunud tantsulavastus „Mowgli” tõi elevust: anti ju selgelt teada, et Interneti-ajastu on jõudnud ka tantsuteatrisse. Igati päevakohase temaatikaga lavastus…
2 minutit
Minu perifeeria Sofia arhitektuurinädal
„Perifeeria on seal, kus mind ei ole” kõlas äsjase oktoobrikuise Sofia rahvusvahelise arhitektuurinädala moto. Üritus on üsna uus, seda on korraldatud Bulgaaria pealinnas kolm aastat järjest ja seda täiesti institutsioonivabana: sponsorite, toetuste ja loomulikult entusiasmi abil püsti pandud festivali peakorraldajaks on kakskeelne elustiiliajakiri Εдно/One Magazine. Võib-olla teemapüstituse „perifeeria” tõttu, võib-olla ka seepärast,…
4 minutit
Kahe maailma vahel
Kontsert „Marje Sink 100” 24. X Oleviste kirikus.
Iseenesest mõista ei toimunud helilooja, koorijuhi, laulja, pianisti, organisti, pedagoogi ja kooride asutaja Marje Singi (1910– 1979) heliloomingu niivõrd mahukat ja žanriliselt mitmekülgset esitlust helilooja eluajal ega ole varem korraldatud ka taas iseseisvas Eestis. Miks iseenesest mõista? Aga sellepärast, et esimese naisheliloojana 1938. aastal Tallinna konservatooriumi professor Artur Kapi…
Iseenesest mõista ei toimunud helilooja, koorijuhi, laulja, pianisti, organisti, pedagoogi ja kooride asutaja Marje Singi (1910– 1979) heliloomingu niivõrd mahukat ja žanriliselt mitmekülgset esitlust helilooja eluajal ega ole varem korraldatud ka taas iseseisvas Eestis. Miks iseenesest mõista? Aga sellepärast, et esimese naisheliloojana 1938. aastal Tallinna konservatooriumi professor Artur Kapi…
2 minutit
Mõningatest muinsuskaitse seaduse aspektidest
Kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda suuremate aukudega.
Viimase aja ajakirjandusest on mitmel korral läbi jooksnud muinsuskaitse temaatika. Selleks on põhjust andnud muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis on riigikogu menetluses, ja jõudnud juba läbida ka esimese lugemise. Täpsemalt on riigikogu bürokraatias 806 SE I tähistuse…
Viimase aja ajakirjandusest on mitmel korral läbi jooksnud muinsuskaitse temaatika. Selleks on põhjust andnud muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis on riigikogu menetluses, ja jõudnud juba läbida ka esimese lugemise. Täpsemalt on riigikogu bürokraatias 806 SE I tähistuse…
4 minutit
Suured lood või tasane tuiklemine telepurgi suunas?
Tundub, et põnevike sepistamine on Eestis praegusajal õhus.
Lugevaid inimesi tänase seisuga eestikeelses vaimuruumis jätkub, kirjutavaid ka, leidub isegi tõlkijaid ning mitte vähe. Kõike ilmas ilmuvat ei jõuta ilmaski eestindada, ent algupärased autorid katavad oma loominguga üha suuremat osa pidevalt kirevduvast žanrivikerkaarest. Olemasolevate jõududega ei saavuta eesti kirjasõna ilmselt kunagi…
Lugevaid inimesi tänase seisuga eestikeelses vaimuruumis jätkub, kirjutavaid ka, leidub isegi tõlkijaid ning mitte vähe. Kõike ilmas ilmuvat ei jõuta ilmaski eestindada, ent algupärased autorid katavad oma loominguga üha suuremat osa pidevalt kirevduvast žanrivikerkaarest. Olemasolevate jõududega ei saavuta eesti kirjasõna ilmselt kunagi…
6 minutit
Saksamaal nii ei räägita
30. augustil ilmunud Thilo Sarrazini raamatut, mille pealkirja võiks tõlkida kui „Saksamaa kaotab end ära. Kuidas me oma maa mängu paneme”, oli oktoobri lõpuks trükitud juba 1,1 miljonit eksemplari. Seda on allikaviidetega, nime- ja sisuregistriga ning monograafia ambitsiooniga raamatu kohta väga palju isegi saksa kultuuritraditsioonis. Kuid müügiedu on vaid asja üks külg. Raamatu suhtes võtsid…
9 minutit
Muinaslugu poliitikas
2003. aasta parlamendivalimiste eel küsiti Reformierakonna toonaselt liidrilt Siim Kallaselt, kuhu on jäänud keskmine 9000-kroonine palk. Neli aastat varem lubatu täitmisest oldi toona rohkem kui paari tuhande krooni kaugusel. Kallas vastas talle omase rahuga, et ärgu muretsetagu, küll see palk ükskord tuleb. Tuligi. Aga praegu on käärid neli aastat tagasi lubatu ja tegelikult saavutatu vahel nii…
3 minutit
Valitsusega tuleb suhelda kui silmamoondaja või maagiga
Valimiste eel annavad erakonnad ohtralt lubadusi. Nelja aasta pärast pole neid aga sugugi kerge üles leida. Miks eelmiste riigikogu valimiste lubadustesajust järgmiste valimiste eelõhtul erakondade kodulehelt enam jälge ei leia, rääkimata sellest, et oleks võimalik lubaduste ajalugu detailselt üle vaadata? Kas neli aastat valitsusvastutust kandnud erakond ei peaks oma kodulehel…
2 minutit
2007. aastal üritasid kõik parteid möödasõitu vasakult
Kui Reformierakond lubas Eesti viia viie rikkama riigi hulka, oli Eesti SKP per capita 66% ELi keskmisest. 2009. aastal on see näitaja 63% ehk mahajäämus on veelgi suurem.
2007. aasta riigikogu valimiskampaanias oli erakondadevahelisi konflikte varasemast vähem. On raske üksteisele midagi tõsiselt ette heita, kui majanduskasv on kohati kahekohaline…
2007. aasta riigikogu valimiskampaanias oli erakondadevahelisi konflikte varasemast vähem. On raske üksteisele midagi tõsiselt ette heita, kui majanduskasv on kohati kahekohaline…
4 minutit
Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase
Keel on mõtlemise ja suhtlemise tööriist. Sestap peaks uute kultuuri- ja teadussaavutuste ja üldse progressiga kaasnema keele laienemine, kasvamine ja täpsustumine. Võiks ju eeldada, et inimesed soovivad mõtteid vahetada ning teavet edastada võimalikult täpselt. Paraku näib – vähemalt mitte-keeleteadlasele – areng otse vastupidine: maailm on järjest keerulisem, inimeste keeleline väljendusoskus aga algelisem.
3 minutit
Kirjaoskuskünnis riigikogule
Arutelu poliitilise reklaami võimalikkuse üle rahvusringhäälingu kanalites lähtub vaikimisi eeldusest, et reklaamikeeles suhtlemine on valitava ja valija vahel hädavajalik. Kordadel, kui riigikogus on piike murtud poliitilise välireklaami lubamise-keelamise üle, pole vaidluse sisuks olnud reklaami mõttekuse või mõttetuse küsimus, vaid pelk turu ümberjaotamine. Enne, kui meid tabab järjekordne poliitreklaami hiidlaine, on sobiv poliitilise reklaami otstarve avaliku…
2 minutit
Lõuna-Eesti märgid Bernard Kangro loomingus
Bernard Kangro keel on lõunaliselt pehme ja voolav, jutu mõnu on seal sees, aga mitte enam nii rahvalikult nagu Juhan Jaigil.
Kangro sajas synnipäev oli samas…
Kangro sajas synnipäev oli samas…
12 minutit
