XVII rahvusvaheline aktinäitus “MEES JA NAINE”
XVII rahvusvaheline aktinäitus MEES JA NAINE – “Tugevad tunded, haprad suhted” 05. VI 2010 – 05. IX 2010 Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, Pärnu Avamine 5.juunil kell 17.00.
1 minut
Vanemuise Sümfooniaorkester alustab oma esimese CD salvestustega
Esimest korda orkestri 102-aastase ajaloo jooksul salvestatakse Vanemuise Sümfooniaorkester CD-plaadile. Plaadi annab välja Teater Vanemuine. Salvestustega alustatakse juba sellel nädalal Kambja kirikus ja jätkatakse oktoobris. Varem on küll Eesti Raadio poolt välja antud kogumike, kus on peal Vanemuise orkestri esitatud teoseid, aga eraldi Vanemuise Sümfooniaorkestri CD-plaati pole…
1 minut
Sina ise!
Peaaegu terve juunikuu saab Tallinnas Viru Keskuses uudistada fotorealistlikke söejoonistusi, millel Sally Stuudio kursusel “Autoportree fotorealistlikus stiilis” osalenud kunstihuvilised on kujutanud iseennast. Võttes aluseks meeleolukad näopildid ning keskendudes kunstilise üldistamise protsessis olulisetele vormidele ja ilmekatele detailidele, lõid õpilased kõigest 12 akadeemilise tunniga igati muljetavaldavad autoportreed A1 formaadis (70×100 cm) paberile. Joonistuste autoriteks on Kristel Niine, Tiit Priidel, Oksana Sirkel,…
2 minutit
Eesti Rahva Muuseum sai omakultuuride osakonna
Kultuuriminister kinnitas Eesti Rahva Muuseumi põhimääruse muudatuse, millega loodi maakonnamuuseume koordineeriv omakultuuride osakond.
1 minut
Noorte metallikunstnike näitus “Ferri canes”
1. kuni 30. juunil on avatud Eesti Kunstiakadeemia sepakunsti tudengite näitus “Ferri canes”. Näitus toimub Tallinnas Dominiiklaste kloostris Mauritiuse instituudi ruumides Müürivahe 33. Ekspositsioon avatakse 1. juunil kell 18:00.
1 minut
Tavaline reede, tavaline Sirp
Sirbis nr 22:
* Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast. Kumu ööl üles astuv Valgeir Sigurdsson räägib Sirbile oma muusikast ja oma maast.
* Mart Kivimäe läbib intellektuaalajaloo orienteerumisraja kontrollpunktid Jaspers, Brandes, Lukacs, Kierkegaard ja Nietzsche.
* Mida pakub Indrek Koff eestluse elujõu allikaks: teed või kohvi?
* Maarja Kangro kangelannade eneseteostusest. Kuskil kaugel taevavõlvil hakkas helendama Julius…
* Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast. Kumu ööl üles astuv Valgeir Sigurdsson räägib Sirbile oma muusikast ja oma maast.
* Mart Kivimäe läbib intellektuaalajaloo orienteerumisraja kontrollpunktid Jaspers, Brandes, Lukacs, Kierkegaard ja Nietzsche.
* Mida pakub Indrek Koff eestluse elujõu allikaks: teed või kohvi?
* Maarja Kangro kangelannade eneseteostusest. Kuskil kaugel taevavõlvil hakkas helendama Julius…
1 minut
Odessa пунк
Kunstnikud: Artraiders, Igor Vareškin, Oleg Vladimirski, kuraator Anders Härm. Näituse avamine reedel 4. juunil kell 17.00 (mitte kell 18.00, nagu varem välja kuulutatud) Näitus on Tallinna Linngaleriis avatud 5.-27.juunini.
2 minutit
2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad Turu ja Tallinn esitlevad end Helsingis
2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade Turu ja Tallinna tutvustusüritused moodustavad ühe osa tänavusest Helsingi nädala sündmustest. Linnad täidavad Helsingi Senati väljaku kultuuriüritustega reedel 11. juunil ja pühapäeval 13. juunil.
3 minutit
Muinasaja arhiivi ähvardab häving
Arheoloogiamälestised on muinasaja ainus uurimisallikas
Eesti ajalugu puudutavad arhiivimaterjalid ulatuvad tagasi XV sajandisse. XIII ja XIV sajandi dokumente on õige napilt, varasemast ajast puuduvad need hoopis. Ometi on eestlaste esivanemad elanud siin maal tuhandeid aastaid varem. Kuidas saada midagi teada ka nonde kaugete aastatuhandete kohta, kuigi kirjalikke dokumente pole? Võimalusi toonastest ajaloosündmustest informatsiooni saada…
Eesti ajalugu puudutavad arhiivimaterjalid ulatuvad tagasi XV sajandisse. XIII ja XIV sajandi dokumente on õige napilt, varasemast ajast puuduvad need hoopis. Ometi on eestlaste esivanemad elanud siin maal tuhandeid aastaid varem. Kuidas saada midagi teada ka nonde kaugete aastatuhandete kohta, kuigi kirjalikke dokumente pole? Võimalusi toonastest ajaloosündmustest informatsiooni saada…
6 minutit
Pärnu Muuseum avab suvenäitused
Reedel, 4. juunil kl 16 avatakse Pärnu Muuseumis ( Aia 4) suvenäitused “Hansalinn Pärnu” ( Arheoloogialeiud Pärnu kultuurkihist ) ja “Kangas hansalinnas”.
2 minutit
Kuldne Palmioks läks onukese unenägudele
63. Cannes’i filmifestivali kokkuvõtteks
2010. aasta Cannes’i filmifestival jääb meelde viimaste kümnendite kõige jahedama ilmaga kinopeona. Jahenemine on muidugi mõista toimunud ka filmitootmises, festivali tänavapildis ei ole allkirjutanu kunagi näinud nii vähe filmiplakateid, tühjadelt reklaamipindadelt peegeldub kulude kokkuhoid. Filmiturulgi hakkasid kaupmehed asju kokku pakkima päev varem kui mullu, juba kolmapäeva õhtul. Kui…
2010. aasta Cannes’i filmifestival jääb meelde viimaste kümnendite kõige jahedama ilmaga kinopeona. Jahenemine on muidugi mõista toimunud ka filmitootmises, festivali tänavapildis ei ole allkirjutanu kunagi näinud nii vähe filmiplakateid, tühjadelt reklaamipindadelt peegeldub kulude kokkuhoid. Filmiturulgi hakkasid kaupmehed asju kokku pakkima päev varem kui mullu, juba kolmapäeva õhtul. Kui…
2 minutit
Filmimaailm
Filmiklubinduse noorenduskuur
Prantsusmaa haridusministri Luc Chateli initsiatiivil ellu kutsutud komisjon on viimaks välja nuputanud, kuidas panna teismelised huvituma kõrgkultuurist ja mujal maailmas toimuvast. Vastus olevat imelihtne: uuest õppeaastast käivitub keskkooliõpilastele mõeldud üleriigiline filmiõpe ja iga keskkooli juures hakkab tegutsema oma filmiklubi. Valikprogramm koosneb 200 klassikafilmist, nagu François Truffaut’ „400 lööki”, Orson Wellesi „Kodanik Kane”, Jean Renoir’ „Suur illusioon”…
Prantsusmaa haridusministri Luc Chateli initsiatiivil ellu kutsutud komisjon on viimaks välja nuputanud, kuidas panna teismelised huvituma kõrgkultuurist ja mujal maailmas toimuvast. Vastus olevat imelihtne: uuest õppeaastast käivitub keskkooliõpilastele mõeldud üleriigiline filmiõpe ja iga keskkooli juures hakkab tegutsema oma filmiklubi. Valikprogramm koosneb 200 klassikafilmist, nagu François Truffaut’ „400 lööki”, Orson Wellesi „Kodanik Kane”, Jean Renoir’ „Suur illusioon”…
2 minutit
Neiud samastuvad Kairitiga
Filmiga tõstetakse väärtusena esile perekonda, lapsi, kõike positiivset.
Dokumentaalfilm „Aeg on siin” (Kopli Kinokompanii, 2010, 75 min), režissöör Marje Jurtšenko, operaatorid Mihkel Soe ja Erik Põllumaa, heli Jevgeni Berezovski ja Ivo Felt, muusika Tiit Kikas, monteerija Kersti Miilen, produtsent Anneli Ahven. Esilinastus 11. III kobarkinos Hobujaama 5.
Filmikunstis, olgu mängu-, dokumentaal- või animafilmides, on üks…
Dokumentaalfilm „Aeg on siin” (Kopli Kinokompanii, 2010, 75 min), režissöör Marje Jurtšenko, operaatorid Mihkel Soe ja Erik Põllumaa, heli Jevgeni Berezovski ja Ivo Felt, muusika Tiit Kikas, monteerija Kersti Miilen, produtsent Anneli Ahven. Esilinastus 11. III kobarkinos Hobujaama 5.
Filmikunstis, olgu mängu-, dokumentaal- või animafilmides, on üks…
4 minutit
Lummav tunnike üheksavägiste kütkes
Dokumentaalfilm „Üheksavägised” (Gaviafilm, 2010, 60 min), stsenarist ja režissöör Rein Maran. Operaatorid Rein Maran ja Tõnu Talpsep, muusika Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Tuule Kann, toimetaja ja monteerija Margit Maran, montaaži järeltöötlus Avo Kokman, helimontaaž Tiina Andreas. Produtsent Rein Maran. Esilinastus 20. V kinos Artis.
Nädalapäevad tagasi esilinastus Artise ekraanil Rein Marani uus loodusfilm…
Nädalapäevad tagasi esilinastus Artise ekraanil Rein Marani uus loodusfilm…
5 minutit
Meenutamise magus tantsusaal
Soome koreograafi Jenni Kivelä liikumiskeel on voolav ja kehaloogiline.
Tantsulavastus „Ballroom for Beginners” („Algajate tantsusaal”), koreograaf Jenni Kivelä (Soome), William Ilesi valgus ja Pauli Riikoneni heli. Tantsivad Jaan Ulst, Kaja Lindal, Tiina Mölder ja Rain Saukas. Esietendus 7. VK umu auditooriumis.
See on lugu
. . . . inimesest ja tema siseilmast:
lapsepõlvemälestustest ja nostalgilistest meenutustest
unistustest ja hirmudest
kingitud asjadest, mida ei…
Tantsulavastus „Ballroom for Beginners” („Algajate tantsusaal”), koreograaf Jenni Kivelä (Soome), William Ilesi valgus ja Pauli Riikoneni heli. Tantsivad Jaan Ulst, Kaja Lindal, Tiina Mölder ja Rain Saukas. Esietendus 7. VK umu auditooriumis.
See on lugu
. . . . inimesest ja tema siseilmast:
lapsepõlvemälestustest ja nostalgilistest meenutustest
unistustest ja hirmudest
kingitud asjadest, mida ei…
3 minutit
Sama jõgi?
Olen teatrist kirjutamisest umbes kümme aastat eemal olnud. Olukord teatris on vahepeal muutunud, mitte tingimata selles suunas, mida ma tollal näha tahtsin, aga kindlasti mitte kurvastavas suunas. Mis mind aga üllatab, on see, et teatri muutumisele vaatamata ei paista teatrikriitika keel olevat kuigivõrd teatriga kaasa liikunud ja muutunud. Asi pole selles, et teatrist kirjutamisega oleks otseselt midagi katki…
2 minutit
Maarja imettegev ikoon
Vanemuise „Maetud laps”, autor Sam Shepard, tõlkija Jaak Rähesoo, lavastaja Mladen Kiselov, kunstnik ja valguskunstnik Airi Eras. Mängivad Aivar Tommingas, Külliki Saldre, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Martin Kõiv, Karol Kuntsel ja Raivo Adlas. Esietendus 30. IV Sadamateatris.
Kontekst. Kõik algab tekstist ja kontekstist, vähemalt teatris, vähemalt tavaliselt. Seepärast tahan kohe alguses kõik üles tunnistada. Sam Shepardi…
Kontekst. Kõik algab tekstist ja kontekstist, vähemalt teatris, vähemalt tavaliselt. Seepärast tahan kohe alguses kõik üles tunnistada. Sam Shepardi…
4 minutit
Mälestusteraamat klaveriprofessorist
Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist. Koostanud Maia Lilje, keeletoimetajad Tiina Talts ja Ilona Raidmaa. Kujundanud Marek Vilba. Eesti Klaveriõpetajate Ühing, 2009. 160 lk.
Rõõm eesti klaverimängu kõrgest tasemest on juurtega, mida tasub teadvustada ja mäletada. Tõhusat tuge selles osas pakuvad raamatud meie väljapaistvatest pianistidest-pedagoogidest. Meenutusraamat Bruno Lukist (30. VI 1909 – 31. V…
Rõõm eesti klaverimängu kõrgest tasemest on juurtega, mida tasub teadvustada ja mäletada. Tõhusat tuge selles osas pakuvad raamatud meie väljapaistvatest pianistidest-pedagoogidest. Meenutusraamat Bruno Lukist (30. VI 1909 – 31. V…
3 minutit
„Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga” ärgitab meenutama
Sirje Vihma-Normet. Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Toimetanud Anne Velliste. Kujundanud Päivi Palts. Varrak, 2009. 316 lk.
Tänapäeval võib raamatupoodides leida hulgaliselt kõikvõimalikke elulooraamatuid ja tuntud inimeste päevikuid, kahjuks on muusikute omi nende hulgas vähevõitu. Eesti vanema põlve heliloojate kirju ja päevaraamatuid on viimasel ajal avaldatud „Elaviku” sarjas, mida toimetab…
Tänapäeval võib raamatupoodides leida hulgaliselt kõikvõimalikke elulooraamatuid ja tuntud inimeste päevikuid, kahjuks on muusikute omi nende hulgas vähevõitu. Eesti vanema põlve heliloojate kirju ja päevaraamatuid on viimasel ajal avaldatud „Elaviku” sarjas, mida toimetab…
3 minutit
Kammermuusikat kahelt mandrilt
Keelpillikvartett Pro Arte 12. V New Yorgis Weill Recital Hallis. „Meistrite akadeemia”: Uus Tallinna Trio 22. V Tallinnas Vene kultuurikeskuse väikeses saalis.
Nauditavat leiab nii siin- kui sealpool ookeani. 12. mail oli New Yorgis Carnegie Halli Weill Recital Hallis maailma vist vanima keelpillikvarteti Pro Arte kontsert, mis valmistas ette kvarteti suurejoonelist, läbi kahe hooaja…
Nauditavat leiab nii siin- kui sealpool ookeani. 12. mail oli New Yorgis Carnegie Halli Weill Recital Hallis maailma vist vanima keelpillikvarteti Pro Arte kontsert, mis valmistas ette kvarteti suurejoonelist, läbi kahe hooaja…
3 minutit
Tähemõrsja
Vaike Uibopuu 70. sünnipäeva kontsert 23. V Tallinna lauluväljaku klaassaalis.
Vaike Uibopuu on üks säravamaid interpreete Eesti koorimuusikas ja eriti naiskoorimuusikas. Ta on ka üks legendaarseid Õpetajaid meie laulupeoloos: üle 40 aasta on ta harinud dirigendihakatisi Elleri koolis. Seega pole ime, et kui esimene naine üldlaulupeo dirigendiks tõusis (see juhtus alles 1985. aastal), oli see nimelt Vaike Uibopuu.
Vaike Uibopuu on üks säravamaid interpreete Eesti koorimuusikas ja eriti naiskoorimuusikas. Ta on ka üks legendaarseid Õpetajaid meie laulupeoloos: üle 40 aasta on ta harinud dirigendihakatisi Elleri koolis. Seega pole ime, et kui esimene naine üldlaulupeo dirigendiks tõusis (see juhtus alles 1985. aastal), oli see nimelt Vaike Uibopuu.
2 minutit
Muusikamaailm
Maailma muusikapäevad Sydneys
World New Music Days, ISCMi festival, toimus ühingu 88aastase ajaloo jooksul esmakordselt Sydneys (30. IV – 9. V), programmi oli valitud u 80 teost üle 700 esitatu seast 52 riigist. Tava järgi saavad eelistuse end näidata korraldajad (ja lähinaabrid), võttes see-eest enda õlgadele põhiosa ettekandeist. Maade kaupa: u 40 riigist oli vähe esindatud Kesk- ja Lääne-Euroopa,…
World New Music Days, ISCMi festival, toimus ühingu 88aastase ajaloo jooksul esmakordselt Sydneys (30. IV – 9. V), programmi oli valitud u 80 teost üle 700 esitatu seast 52 riigist. Tava järgi saavad eelistuse end näidata korraldajad (ja lähinaabrid), võttes see-eest enda õlgadele põhiosa ettekandeist. Maade kaupa: u 40 riigist oli vähe esindatud Kesk- ja Lääne-Euroopa,…
4 minutit
Estoonlaste „Nahkhiir” kui legomäng
Kui laps saab uue ja tundmatu legomängu, ootab ta põnevusega selle kokkupanemise resultaati ja küll on pettumus suur, kui mingil põhjusel nii mõnedki osised sinna konstruktsiooni ei sobi – tegijad on midagi sassi ajanud! Sarnaste emotsioonidega võrdleksin ka oma muljeid Johann Straussi „Nahkhiire” kahelt esietenduselt meie rahvusooperis. Jäi mulje, et Viini klassikaline…
3 minutit
Õnnelik olla on loomulik kunst
Üks küsimus juubilarile
Eino Tamberg, oled tihti öelnud, et oled õnnelik inimene. Mis teeb sind õnnelikuks nii elus kui kunstis?
Õnnelikuks on mind teinud eelkõige inimesed. Näiteks ootamatud kohtumised väga toredate inimestega (kusjuures ootamatus annab kohtumisele erilise võlu). Kohtumised ja armumised . . . . armastus. Inimesed on ammendamatu allikas põnevate psühholoogiliste tähelepanekute tegemiseks. Ja see teeb…
Eino Tamberg, oled tihti öelnud, et oled õnnelik inimene. Mis teeb sind õnnelikuks nii elus kui kunstis?
Õnnelikuks on mind teinud eelkõige inimesed. Näiteks ootamatud kohtumised väga toredate inimestega (kusjuures ootamatus annab kohtumisele erilise võlu). Kohtumised ja armumised . . . . armastus. Inimesed on ammendamatu allikas põnevate psühholoogiliste tähelepanekute tegemiseks. Ja see teeb…
3 minutit
Tasakaaluhetk
Mare Saare, Eeva Käsperi ja Tiina Sarapu on viimastel aastatel olnud rahvusvaheliselt ühed tegusamad eesti klaasikunstnikud. Seda, et nende looming on maailma klaasikunsti kontekstis tähelepanu pälvinud, kirjeldab kas või kokkusattumus, et just neist kolmest kirjutas Norbert Kalthoff möödunud aastal rahvusvahelises stuudioklaasi ajakirjas Glashaus/Glasshouse portreelugude seeria. Stuudioklaas, mis algselt tähendas eelkõige väikestes puhumisstuudiotes kunstnike endi materjali viidud loomingut, hõlmab…
3 minutit
Lineaarse kunstiajaloo aeg on otsas
Ungari kunstiteoreetiku ja -ajaloolasega Edit Andrásiga vestleb Reet Varblane
Edit Andrási uurimisvaldkond hõlmab nii Ameerika Ühendriikide kui ka Kesk- ja Ida-E uroopa ning Venemaa nüüdiskunsti ja teooriat, postsotsialistliku regiooni üleminekuaastaid kui ka feminismi, kunstikriitikat ja -teooriat. 2002. aastast peale on ta Ungari Teaduste Akadeemia kunstiajaloo uurimisinstituudi vanemteadur. Ta on töötanud Ungari Teaduste Akadeemia kunstikogu…
Edit Andrási uurimisvaldkond hõlmab nii Ameerika Ühendriikide kui ka Kesk- ja Ida-E uroopa ning Venemaa nüüdiskunsti ja teooriat, postsotsialistliku regiooni üleminekuaastaid kui ka feminismi, kunstikriitikat ja -teooriat. 2002. aastast peale on ta Ungari Teaduste Akadeemia kunstiajaloo uurimisinstituudi vanemteadur. Ta on töötanud Ungari Teaduste Akadeemia kunstikogu…
4 minutit
Kuidas kirjutada kunstiajalugu?
Seminar „Thinking Art History in East-Central Europe” („Arutlusi Kesk- ja Ida-E uroopa kunstiajaloo teemal”) Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis 14. ja 15. mail.
Clark Art Institute asub Ameerika Ühendriikides Williamstownis, see on muuseum, õppe- ja uurimisasutus, mis korraldab muu hulgas mitmekülgset konverentside, seminaride, loengute programmi kunstiajaloo ja visuaalkultuuri teemadel. Üks nende 2010. ja 2011. aasta…
Clark Art Institute asub Ameerika Ühendriikides Williamstownis, see on muuseum, õppe- ja uurimisasutus, mis korraldab muu hulgas mitmekülgset konverentside, seminaride, loengute programmi kunstiajaloo ja visuaalkultuuri teemadel. Üks nende 2010. ja 2011. aasta…
4 minutit
Muutuv maalikunst on valinud protsessuaalsuse
Kumus avatud maalinäitus „Muutuv maalikunst” oma rõhuasetusega maalikunsti baasil genereeritud uutel projektidel lubab sissevaateid mitmetesse maali autoripositsioonidesse meditatiivsest minimalismist anarhilise eklektika ja meediumi spetsiifika üle arutlevate kontseptuaalsete käikudeni. Lisaks pakub näitus ka mitmeid kollektiivseid kunstiprojekte.
3 minutit
Rõõmus kunst
Alessandro Damiano ratsamonumenditeemaline näitus „Varju-uurimus” Tallinna Linnagaleriis kuni 30. V, Tim Daviese „Seeria” 30. IV – 16. V Tallinna Kunstihoone galerii, Aili Vahtrapuu „Naeru võlu” Hobusepeas 12. – 24. V, Piero Steinle „Sinu päevad on loendatud” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 13. VI , Maria-K ristiina Ulase „Kunstniku nahk noore koera seljas” Hausis kuni 18. VI .
Kas eestlane…
Kas eestlane…
5 minutit
Hargnevate skulptuuriruumide aeg
Just praegu on Tallinnas võimalik näha skulptuuriruume, mis esindavad nii XX sajandi lähimineviku, modernismi klassika kuldaja kui just siin ja praegu selles valdkonnas toimuva seisukohti. Kumus areneb järjepidev mõte täita soome arhitekti Pekka Vapavuori terrassidena avarduv sisehoov suviti skulptuuriprojektidega. Leedu kaasaegse klassiku Mindaugas Navakase hiiglaslikele metallskulptuuridele 2009. aasta suvel järgnes äsja Soome modernismiklassiku Eero…
3 minutit
Mõtteid tervisest ja haigusest ning nende kultuurisuunalisest uurimisest
MTÜ Eesti Folkloori Instituut on 2005. aastast peale korraldanud interdistsiplinaarseid kokkusaamisi pealkirja all „Medica”. Viimane selline kokkusaamine oli 9. ja 10. aprillil Tartus, kus said kokku teadlased Venemaalt, Rootsist, Soomest, Jaapanist, Portugalist, Saksamaalt ja loomulikult Eestist. „Medica” konverentsid on osutanud, et erinev teoreetiline lähtekoht ja küsimuseasetus…
6 minutit
Günokraatia langus ehk Kuidas mehed võimule tulid
Romaanikirjanikuna on Robert Ranke Graves eesti lugejale ammugi tuntud, tema ajalooliste romaanide „Mina, Claudius” ning „Jumal Claudius ja tema naine Messalina” eestindused ilmusid esmakordselt rohkem kui kolmekümne aasta eest. Poeedina, kelleks ta ennast nähtavasti kõige andunumalt pidas, teatakse teda võib-olla natuke vähem, ehkki Vikerkaares on tema luuletuste tõlkeid vähehaaval avaldatud.…
4 minutit
Meedia ja pluralism
Meediavabadust mõjutavad üha enam majanduslikud tegurid.
Meediavabadust nähakse Euroopas sageli kui midagi loomuomast ning etteantut. Kuigi kõik Euroopa riigid püüavad garanteerida meediavabadust seaduste abil, mõjutavad meedia iseseisvust majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, ajaloolised ja sotsiaalsed tegurid, mistõttu varieerub Euroopas riigiti nii meediasüsteem kui ka meedia sisu. Läinud aastal ilmunud artiklikogumikus „Press Freedom and Pluralism in Europe” analüüsitakse Euroopa riikide…
Meediavabadust nähakse Euroopas sageli kui midagi loomuomast ning etteantut. Kuigi kõik Euroopa riigid püüavad garanteerida meediavabadust seaduste abil, mõjutavad meedia iseseisvust majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, ajaloolised ja sotsiaalsed tegurid, mistõttu varieerub Euroopas riigiti nii meediasüsteem kui ka meedia sisu. Läinud aastal ilmunud artiklikogumikus „Press Freedom and Pluralism in Europe” analüüsitakse Euroopa riikide…
3 minutit
Vajame uut sotsiaalset õiglust ja võrdsust väärtustavat poliitikat *
Üha süvenevast ebavõrdsusest ja kaaskodanike vaesestumisest on saanud loomulik asi.
On vähe nii tabavaid kirjeldusi 1990. aastate alguses Ida-Euroopas toimunud muutuste kohta kui Karl Marxi kuulus lause, mis ilmus 1848. aastal, Lääne-Euroopa moderniseerumise tipphetkel avaldatud „Kommunistliku partei manifestis”: „Kõik seisuslik ja seisev haihtub, kõik püha kaotab pühaduse”.…
On vähe nii tabavaid kirjeldusi 1990. aastate alguses Ida-Euroopas toimunud muutuste kohta kui Karl Marxi kuulus lause, mis ilmus 1848. aastal, Lääne-Euroopa moderniseerumise tipphetkel avaldatud „Kommunistliku partei manifestis”: „Kõik seisuslik ja seisev haihtub, kõik püha kaotab pühaduse”.…
5 minutit
Eesti poliitikateadvuse leninistlikud kontuurid
Taasiseseisvumisel saatis eestlasi eufooriline lootus saavutada kuulsus ja jõukus targa ja mõjuka sillaseadjana Venemaa ning Lääne vahel. Suhted idanaabriga aga ei laabu, Eesti justkui ei tunnegi Venemaad, probleeme on venelaste integreerimisega kodanikkonda, ei ole suudetud end Läänele mõistetavaks teha. Venemaa võtab ju mõõtu suurriikidega ja arvestab Euroopas eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaaga…
3 minutit
Kolonialismi looritatud vaim
Islamist on saamas sama müütiline rahvavaenlane nagu olid kommunism ja rahvusvaheline imperialism.
Lääne-Euroopas on debatid moslemitraditsiooni riikliku regulatsiooni üle jõudnud uude faasi. Šveitsis hääletati eelmisel aasta lõpus ülekaalukalt mošeedele minarettide ehitamise keelu poolt. 30. aprillil läks Belgia parlamendi alamkojast läbi seadus, millega keelatakse turvakaalutlustel nägu katvate riideesemete kandmine kogu riigis. Samalaadsed seadused on ettevalmistamisel nii Prantsusmaal,…
Lääne-Euroopas on debatid moslemitraditsiooni riikliku regulatsiooni üle jõudnud uude faasi. Šveitsis hääletati eelmisel aasta lõpus ülekaalukalt mošeedele minarettide ehitamise keelu poolt. 30. aprillil läks Belgia parlamendi alamkojast läbi seadus, millega keelatakse turvakaalutlustel nägu katvate riideesemete kandmine kogu riigis. Samalaadsed seadused on ettevalmistamisel nii Prantsusmaal,…
4 minutit
Reisisaatja kui tüng kapitalistile
Sama järjekindlalt kui Charles I pea Dickensi „David Copperfieldis” tõuseb teatud ringkondades ikka ja jälle teemaks reisisaatja kui väärdunud sotsiaalpoliitika sümbol. Sellest ametimehest on saanud avalike teenuste põlastajate süljetops. Kuivõrd tegemist on ka keskerakondliku poliitikaga seostatava nähtusega, ei söanda keegi neid ka eriti kaitsta. Apoliitiliseks erandiks on seni vist vaid hiljutine ratastoolinoorte tunnustus.
2 minutit
Alalhoidlikkusest
Seletav sõnaraamat pakub konservatiivsuse vasteks vanameelsust, uuendusvaenulikkust alalhoidlikkust, visalt muutumatuna püsivat. Mitmel puhul tundub (aga see võib sõltuda ka ainult vaataja silmadest) seletuses pisut negatiivset maikugi olevat. Eluhoiakuna annab konservatiivsus olemisse lisavaeva, sest keskkond, milles elu keeb, ei mõista sugugi sageli muutumatuse väärtust. See muutub pidevalt ja uutes tingimustes osutub vana säilitamine tihti raskeks, kui mitte võimatuks.
2 minutit
Mladen Kiselov võtab eesti teatris juured alla
FOTO: Aldo Luud
Mladen Kiselov (sündinud 1943), saatuse õnneliku keerdkäigu tahtel hiljuti Eestisse elama asunud lavastaja, on igas mõttes rahvusvaheline mees. Alustanud lavastajaõpinguid oma kodumaal Bulgaarias, läks…
6 minutit
