Tähelepanu! Sirp ilmub erakorraliselt juba neljapäeval.
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise…
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid “Jazzkaarele”, “Oriendile”, trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise…
1 minut
Folk Festi võit läks Tartusse
Moostes toimunud X eesti rahvamuusikatöötluste festivalivõistluskontserdipeapreemia läks Tartust pärit ansamblile Vaikuse Koosolek, kes on kavaremMoisekatsi Elohelü nimelisel festivalil osalenud.
1 minut
Nõmme dzässikevad!
1. – 2. Mail valitakse 9. korda Nõmme Kultuurikeskuses parimaid noori jazzartiste.
Unikaalne konkurss, kus iga võistleja loodab pääseda esinema mõnele suurele festivalile, toob Eestisse parimaid lauljaid ja pianiste Lätist, Leedust, Soomest, Norrast, Türgist ja Rumeeniast.
Võistlusest on aastatega kujunenud tõsine mõõduvõtmise koht, sest mitmedki võistlejad, kes lavale astuvad, on juba professionaalsed, tegutsevad artistid. Nii soovitame tulla…
Unikaalne konkurss, kus iga võistleja loodab pääseda esinema mõnele suurele festivalile, toob Eestisse parimaid lauljaid ja pianiste Lätist, Leedust, Soomest, Norrast, Türgist ja Rumeeniast.
Võistlusest on aastatega kujunenud tõsine mõõduvõtmise koht, sest mitmedki võistlejad, kes lavale astuvad, on juba professionaalsed, tegutsevad artistid. Nii soovitame tulla…
1 minut
Näitus „Eesti uhkus. Tehtud Eestis“ rändab Sillamäele
Teisipäeval, 28. aprillil kl 14 avatakse Sillamäe Kultuurikeskuses Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus „Eesti uhkus. Tehtud Eestis.“ Avamisel esinevad Sillamäe Eesti Põhikooli lapsed.
1 minut
A.Human (UK) esineb Rabarockil!
Eelmise aasta üks põnevamaid Suurbritannia uusi bände A.Human esineb Rabarockil! Järvakandis viiendat korda toimuv festival avab muusikasuve 12. ja 13. juunil. Piletid soodushinnaga saadaval Piletilevis!
2 minutit
Jazzkaare juubelihooaja lõpupidu koos RinneRadio ja Kirtana Rasaga
Neljapäeval, 21. mail leiab Lillepaviljonis aset suur rõõmupidu, oma 20. juubeliaastat tähistavad seal nii armastatud Eesti muusikafestival Jazzkaar kui aastaid Eesti publiku lemmikuks olnud RinneRadio. Uue kavaga astub üles Tallinn Music Week festivalil üheks väliskülaliste lemmikuks osutunud Kirtana Rasa.
2 minutit
Narva linnuses toimub seminar ArhitektuuriAasta rändnäituse “Arhitektuur on kohal” raames
15. aprill – 30. aprill 2009 on ArhitektuuriAasta rändnäitus “ARHITEKTUUR ON KOHAL” üleval Narva Hermanni linnuses.
4. mail kell 14.00 toimub näituse seminar, kuhu on oodatud kõik arhitektuurihuvilised. Ettekannetele järgneva workshop’i viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna magistrandid.
4. mail kell 14.00 toimub näituse seminar, kuhu on oodatud kõik arhitektuurihuvilised. Ettekannetele järgneva workshop’i viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonna magistrandid.
1 minut
Móti Ragnarokum galeriis Aatrium
Nation branding on üle maailma levinud äritava, mis peaks aitama riigil tuntust võita. Norra puhul kuuluvad sellesse kuvandisse kindlasti viikingid oma müütidega, karge kaunis lumine loodus, kaljumäed ning päikeses sillerdavad fjordid, looduslähedus ja võrdõiguslikkus. Uuemal ajal on müügipildile paigutatud isegi black metal. Valhalla tütred ehk Monica Winther ja Kjersti Vetterstad heidavad sellele kõigele väljakutse.
1 minut
Vanemuises esietendub Kaunimate Aastate Vennaskonna laululavastus
Vanemuise teatri väikeses majas esietendub neljapäeval, 30. aprillil uhiuus muusikalavastus „Kaunimad hetked Su elus“, esitajaks legendaarne Kaunimate Aastate Vennaskond.
1 minut
Tallinna psühhedeelne biorobotite duo Talbot ula peal!
1 mail Saksamaal Würzburgist algav “Tour de Solara 2009” on Magnus Andrele ja Jarmo Nuutrele, koondnimetusega Talbot, esimene kontsertturnee.
Praeguseks on kinnitatud 14 kontserti, kuid nimekiri ei ole veel lõplik.
Praeguseks on kinnitatud 14 kontserti, kuid nimekiri ei ole veel lõplik.
1 minut
Tartu Uus Teater hakkab I hooaja otsi kokku tõmbama
Jäänud on veel 2 etendust Tartus ja 2 etendust Tallinnas.
1 minut
Kultuuriminister kinnitas tänavused kultuuristipendiumid
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas riiklikud kultuuristipendiumid õpinguteks ja kultuurisündmuste korraldamiseks.
1 minut
Eesti kunstnikud Heidelbergis
Pühapäeval, 26.aprillil avas Heidelbergis asuv Galerie Melnikow 11 eesti kunstniku esindusliku grupinäituse “WIR SIND AUS ESTLAND”.
1 minut
Antikviteetide kollektsioon Eesti Ajaloomuuseumis
Näitus „KADUNUD AEGADE AARDED” Mikkeli muuseumis kuni 31. XII . 23. IV uuendati ekspositsiooni. Väljas on joonistused Briti diplomaadi Sir William Hamiltoni maailmakuulsasse vaasikogusse kuulunud AntiikKreeka vaasidest. Tegemist on harukordse leiuga Eestis asuvast erakogust, milles avaldub Euroopas XVIII sajandi II poolel valitsenud vaimustus antiikse kultuuripärandi uurimise ja tutvustamise vastu. Näituse koostaja…
5 minutit
Ikka sellest Utotškini lennu filmist
Vahel tundub, et kõik on juba selge. Eesti esimesest filmivõttest aprillikuu lõpus Tartus Ülejõel on viimase seitsme aasta jooksul palju kirjutatud, küll seoses selle sündmuse vastukajaga ajakirjanduses, küll seoses Eesti Filmiarhiivis hoiul olnud haruldase filmilõigu ilmutamisega Soomes, misjärel võis olla kindel, et eri ajal ja eri kohas filmile võetud lendamised ei leidnud aset…
5 minutit
Mumbai musketärid
Film on siiras, elujaatav ja humoorikas. Jamali tarkus ei tule koolipingis, vaid elust enesest.
Mängufilm „Rentslimiljonär” („Slumdog Millionaire”, USA -Suurbritannia 2008, 120 min), režissöör Danny Boyle. Osades Dev Patel, Freida Pinto, Anil Kapoor, Irrfan Khan jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
Veebruari lõpus Oscarite jagamisel ilma teinud „Rentslimiljonär” pälvis kaheksa olulisemat kuldmehikest, sealhulgas ka parima filmi ja režissööri…
Mängufilm „Rentslimiljonär” („Slumdog Millionaire”, USA -Suurbritannia 2008, 120 min), režissöör Danny Boyle. Osades Dev Patel, Freida Pinto, Anil Kapoor, Irrfan Khan jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
Veebruari lõpus Oscarite jagamisel ilma teinud „Rentslimiljonär” pälvis kaheksa olulisemat kuldmehikest, sealhulgas ka parima filmi ja režissööri…
5 minutit
„Kevade” uued pungad
Tõupuhtasse rahvuslusse kinnijäämine ei pruugi olla väärtus omaette.
„Kevade”. Helilooja Ardo Ran Varres, lavastaja ja koreograaf Ruslan Stepanov, kunstnik Liisi Eelmaa, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valguskunstnik Airi Eras. Osatäitjad: Takuya Sumitomo, Hayley Blackburn, Guy William Burden, Silas Stubbs, Ilja Mironov, Mantas Daraškevicius, Janek Savolainen, Aivar Kallaste, Alo Kurvits, Rita Dolgihh, Maarja Paugus, Marika Aidla, Janika Suurmets, Steven Melendez,…
„Kevade”. Helilooja Ardo Ran Varres, lavastaja ja koreograaf Ruslan Stepanov, kunstnik Liisi Eelmaa, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valguskunstnik Airi Eras. Osatäitjad: Takuya Sumitomo, Hayley Blackburn, Guy William Burden, Silas Stubbs, Ilja Mironov, Mantas Daraškevicius, Janek Savolainen, Aivar Kallaste, Alo Kurvits, Rita Dolgihh, Maarja Paugus, Marika Aidla, Janika Suurmets, Steven Melendez,…
3 minutit
Teatrireisikiri Lätist
Lätlane näitab. Eestlased vaatavad
Vaid põgusalt teades, mis üritusega tegemist, käisin ka 2006. aasta lõpus Lätis Latvijas Jaunā Teātra Institūts’i poolt 2000 aastast korraldatud Latvian Theatre Showcase’il, mis on eelkõige väliskülalistele mõeldud möödunud teatriaasta paremiku tutvustamine ja mille raames nägi etendusi nii Riias ja kui ka Valmieras. Korraldajad on püüdnud festivali ajastada teatrimehe Eduard Smiļģise (võrreldav Eesti…
Vaid põgusalt teades, mis üritusega tegemist, käisin ka 2006. aasta lõpus Lätis Latvijas Jaunā Teātra Institūts’i poolt 2000 aastast korraldatud Latvian Theatre Showcase’il, mis on eelkõige väliskülalistele mõeldud möödunud teatriaasta paremiku tutvustamine ja mille raames nägi etendusi nii Riias ja kui ka Valmieras. Korraldajad on püüdnud festivali ajastada teatrimehe Eduard Smiļģise (võrreldav Eesti…
5 minutit
Teatriteateid Riiast
Märtsi keskel peeti Riias järjekordne läti uusimat teatrit tutvustav teatrilaat.
Läti teatri värskeim ehk märtsis läti teatri ülevaatefestivalil välisvaatlejaile eksponeeritud saak (valitud lavastused, mis esietendunud 2008-2009 ) ei erine oluliselt oma vormi- või sisurikkuse poolest varasemate aastate (festivalide) omast, kuigi muude riigi näitajate järgi võiks seda arvata. Kuigi raskemad ajad nii Lätis kui Eestis on ilmselt…
Läti teatri värskeim ehk märtsis läti teatri ülevaatefestivalil välisvaatlejaile eksponeeritud saak (valitud lavastused, mis esietendunud 2008-2009 ) ei erine oluliselt oma vormi- või sisurikkuse poolest varasemate aastate (festivalide) omast, kuigi muude riigi näitajate järgi võiks seda arvata. Kuigi raskemad ajad nii Lätis kui Eestis on ilmselt…
3 minutit
Uus keeleseadus tegemisel
1995. aasta keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord põhjalikult muutunud. Nii seda kui ka eelmist, 1989. aasta keeleseadust on avalikkus pidanud muulastele surve avaldamise vahendiks, sest peamiseks ohuks eesti keele püsimajäämisele peeti toona vene keele mõju ja selle valitsevat rolli ühise suhtluskeelena, aga samuti Eestis elavate venekeelsete inimeste viletsat eesti keele oskust. Seda on olnud…
5 minutit
Keel vajab lugupidamist
Kõne Eesti Rahvusraamatukogu VII emakeelepäeval „Kas keelt saab taltsutada?” 12. III 2009
Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.”
Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja on mulle kodumaaks.”
I
Luuletaja, kirjanik ja kirjastaja Hando Runnel defineerib eesti pattu oma raamatus „Väravahingede kriuksumist kuulnud” nii: „Kahjuliku jonni ajamine, sugu salgamine, emakeele põlgamine”. Runnel ütleb seda…
Jossif Brodski (Joseph Brodsky): „Keel on meie saatus.”
Ulrich Wickert, Saksamaal armastatud raadio- ja telekommentaator: „Keel oli ja on mulle kodumaaks.”
I
Luuletaja, kirjanik ja kirjastaja Hando Runnel defineerib eesti pattu oma raamatus „Väravahingede kriuksumist kuulnud” nii: „Kahjuliku jonni ajamine, sugu salgamine, emakeele põlgamine”. Runnel ütleb seda…
10 minutit
Tegijad mäletavad
Siia ei ole ju tulnud noid tolleaegseid tegijaid ja mina tunnen end ka siin nagu valge varesena. Sest eesti asjaga on juba kord niiviisi, et Eesti ajalugu saab kirjutada üksnes kõrvalseisja. Sellepärast oodake kõik Seppo Zetterbergi Eesti ajalugu, see on üks püüdlikult objektiivne ajalugu. Aga keeleseadusega on niimoodi, et inimesed ei taha, tingimata ei taha enam meenutada…
3 minutit
Keeleseadus kui kodanikuühiskonna kasvulava
Võib arvata, et suurt tähelepanu nõudvad majandus- ja eelarveprobleemid tõrjusid aasta alguses poliitikute ja valitsusametnike silmis keeleseaduse, mille 20. aastapäev väärinuks 18. jaanuaril süvitsi meenutamist (olgugi et seaduse sünnihetkel algas selle nimetus sõnadega „Eesti NSV ”). Tagasihoidliku vestlusõhtuga seda tähistati Tallinna Teadlaste Majas, kus eesti keele käekäik, eriti teaduskeele arendamine on olnud…
11 minutit
Tallinn ja Barcelona võtavad täna mõõtu
Spordisõpru tuleb kurvastada: mõõduvõtmine ei toimu mitte jalg- ega korvpallis, vaid saab teoks . . . . keelepoliitikas. Tegemist on võrdleva seirega mitmete keelekorraldusmõõtmete ja valdkondade kaupa. Mõõduvõtu on korraldanud Tallinna ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut ning Ramon Llulli Instituut Katalooniast. Põhjus suursündmuseks on ümmargune 20 aastat Eesti taasiseseisvumisaegse keeleseaduse vastuvõtmisest. See pani mõranema…
3 minutit
Talent, fantaasia ja tegelikkus
„Saatuslik naine”: Jaroslava Kozina, Andres Dvinjaninov ja SaxEst 14. IV Tallinna Vene Kultuurikeskuses. Põneva ja äärmiselt intrigeeriva kooslusega kontserdielamus pakuti 14. aprillil Vene Kultuurikeskuse pompoosses saalis, kus kvartett SaxEst (Ivo Lille,Virgo Veldi, Lauri Sepp ja Sulev Sommer) koos metsosopran Jaroslava Kozina (Prantsusmaa) ja Andres Dvinjaninoviga andis muusikalise etenduse teemal „Saatuslik naine” (muusikaline juht Ave…
2 minutit
Meeldejääv õhtu
„Mati Palm – grimmis ja grimmita” 6. IV Estonia Valges saalis.
Kontserdiga „Mati Palm – grimmis ja grimmita” tähistati Estonia tunnustatud solisti selles teatris tegutsemise 40. aastapäeva. Õhtu oli mitmeti eriline – nii kontrastirohke ja mitmekesise kava kui omapärase kontserdipaiga poolest. Kohe hakkas kõrva Valge saali paindlik akustika ja loomulik kõla. Estonia tutvustas Valget saali kontserdipaigana juba…
Kontserdiga „Mati Palm – grimmis ja grimmita” tähistati Estonia tunnustatud solisti selles teatris tegutsemise 40. aastapäeva. Õhtu oli mitmeti eriline – nii kontrastirohke ja mitmekesise kava kui omapärase kontserdipaiga poolest. Kohe hakkas kõrva Valge saali paindlik akustika ja loomulik kõla. Estonia tutvustas Valget saali kontserdipaigana juba…
2 minutit
Kui sündmused kuhjuvad
„Virtuoosid”: Tallinna Kammerorkester, solist ja dirigent Pietari Inkinen 16. IV Mustpeade majas.
Kalendrist võib alati leida kuupäevi, kuhu (muusika)sündmused justkui kuhjuvad. Üks selliseid oli möödunud nädala neljapäev ehk 16. aprill. Sel päeval kell 16. 30 avati Vabaduse väljakul Eesti muusika päevad (EM P) ja kell 18 oli Estonia talveaias EMPi esimene kontsert, samal tunnil avati Estonia…
Kalendrist võib alati leida kuupäevi, kuhu (muusika)sündmused justkui kuhjuvad. Üks selliseid oli möödunud nädala neljapäev ehk 16. aprill. Sel päeval kell 16. 30 avati Vabaduse väljakul Eesti muusika päevad (EM P) ja kell 18 oli Estonia talveaias EMPi esimene kontsert, samal tunnil avati Estonia…
2 minutit
Galakontserdist ja mitte ainult
Nii nagu korraga puhkevad õitsele mitmed pungad, on kujunemas seaduspärasuseks, et ühele ajale satuvad mitmed olulised üritused. Näiteks sattusid eelmisel reedel ühele ajale Eesti muusika päevade mammutkontsert EM TAs ja Eesti Interpreetide Liidu juubeligalakontsert Mustpeade majas. Nii pidid aktiivsemad kontserdikülastajad paratamatult valima, kus olla. EIL loodi kümme aastat tagasi. Sarnaselt paljude teiste loomeliitudega sai…
4 minutit
Ellerhein tegi ajalugu!
XI rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2009” grand prix’ võitnud tütarlastekoor Ellerhein (dirigent Tiia-Ester Loitme) tegi sellega ajalugu. Mitte omaenda koori CVs – seal leidub grand prix’sid niigi –, ent Tallinna koorifestivali ajaloos küll. Sest paraku on siinse võistluse suurima auhinna enamasti võitnud sega- ja kammerkoorid, erandiks vaid esimene festival 1972. aastal, kui selle võitis Tartu meeskoor Gaudeamus…
4 minutit
Londoni aruanne II
GERHARD RICHTERI näitus National Portrait Gallery’s kuni 31. V.
Näitusel on väljas 35 Gerhard Richteri portreed ja figuurimaali, kusjuures üks neist kolmekümne viiest koosneb erandina 48 fotost. See on 1998. aasta parafraas Richteri 1972. aastal maalitud portreesarjale, mille prototüüpide galerii on omakorda leitud omaaegsetelt entsüklopeediafotodelt. Sooliselt „kallutatud” sarjas ei ole ühtegi muusika, filosoofia, teaduse või kirjandusega kuulsaks saanud…
Näitusel on väljas 35 Gerhard Richteri portreed ja figuurimaali, kusjuures üks neist kolmekümne viiest koosneb erandina 48 fotost. See on 1998. aasta parafraas Richteri 1972. aastal maalitud portreesarjale, mille prototüüpide galerii on omakorda leitud omaaegsetelt entsüklopeediafotodelt. Sooliselt „kallutatud” sarjas ei ole ühtegi muusika, filosoofia, teaduse või kirjandusega kuulsaks saanud…
3 minutit
Meistri kutsumine
Hobusepeas on kuni 27. IV avatud loomingulise ühenduse Johnson ja Johnson näitus „Meistri kutsumine”. 2006. aastast töös Paldiski linnaruumi ja selle elanikke kaasava projekti autorite Taavi Talve (J.) ja Indrek Köstriga (J.) vestles Elena Šmakova.
Miks esinete 2006. aastast ühisnimetaja Johnson ja Johnson all?
J.: Aasta siis oli tegelikult 2005. Detsember. Kui väga täpne olla.
J.: Kunstibändil oli koostegutsemiseks…
Miks esinete 2006. aastast ühisnimetaja Johnson ja Johnson all?
J.: Aasta siis oli tegelikult 2005. Detsember. Kui väga täpne olla.
J.: Kunstibändil oli koostegutsemiseks…
3 minutit
Meenutades Starkopfi
Suhtlemisoskus ja erakordne töödistsipliin tegid Starkopfist ühe populaarsema kunstniku Tartus.
ANTON STARKOPF-REA näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 7. VI.
Anton Starkopf-Rea (1889–1966) omandas kunstihariduse 1911-1912 Münchenis A. Ažbé kunstikoolis ning 1912-1913 Pariisis Académie Russe’is ja Académie de la Grande Chaumière’is (õpetajateks Sergei Bulakovski ja Émile Antoine Bourdelle), kus ta õppis joonistamist ja modelleerimist. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal, läbisõidul…
ANTON STARKOPF-REA näitus Tartu Kunstimuuseumis kuni 7. VI.
Anton Starkopf-Rea (1889–1966) omandas kunstihariduse 1911-1912 Münchenis A. Ažbé kunstikoolis ning 1912-1913 Pariisis Académie Russe’is ja Académie de la Grande Chaumière’is (õpetajateks Sergei Bulakovski ja Émile Antoine Bourdelle), kus ta õppis joonistamist ja modelleerimist. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal, läbisõidul…
6 minutit
Loetud ööd ja hävingumängud
Asko Künnapile istubki pigem mängulisus kui üheplaaniline sotsiaalkriitika või ideoloogiline programm.
Asko Künnapi teatraalselt ilusa ja kergelt hirmuunenäolise väljanägemisega raamat ilmus eelmise aasta hilissügisel. Raamatust on jõudnud kirjutada Mihkel Kaevats (Looming 2009, nr 2) ja Jan Kaus (Postimees 13. XII 2008) ning olen seda ka ise lühidalt käsitlenud Loomingu 2008. aasta luule ülevaates (Looming 2009,…
Asko Künnapi teatraalselt ilusa ja kergelt hirmuunenäolise väljanägemisega raamat ilmus eelmise aasta hilissügisel. Raamatust on jõudnud kirjutada Mihkel Kaevats (Looming 2009, nr 2) ja Jan Kaus (Postimees 13. XII 2008) ning olen seda ka ise lühidalt käsitlenud Loomingu 2008. aasta luule ülevaates (Looming 2009,…
5 minutit
Piinlikud raamatud piinlikel teemadel
Leena Hietanen, Viron kylmä sota. Pamfletti. Werner Söderström Osakeyhtiö, Helsinki 2008;
Johan Bäckman, Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö. Tarbeinfo, Tallinn 2008.
Sündmused, mille vallandas valitsuse otsus teisaldada Tõnismäel asunud monument on põhjustanud Eestis suure ja siiamaani tuntava järellainetuse. Selle jõudmisest ka põhjanaabrite juurde annab tunnistust tõik, et Soomes anti vähem kui aasta jooksul…
Johan Bäckman, Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö. Tarbeinfo, Tallinn 2008.
Sündmused, mille vallandas valitsuse otsus teisaldada Tõnismäel asunud monument on põhjustanud Eestis suure ja siiamaani tuntava järellainetuse. Selle jõudmisest ka põhjanaabrite juurde annab tunnistust tõik, et Soomes anti vähem kui aasta jooksul…
7 minutit
Ohvristaatus positiivset identiteeti korvamas
Kui pole ei konsensust ega mõistlikku sallivust tõsiselt võtvat arutelu, on väljavaade kehv.
Viimastel aastatel oleme lahanud probleemi, mis võiks kuuluda ajalukku. Käibesõnadeks on saanud „ohver”, „vastutus”, „võõraviha”, „sallivus”, „hukkamõist” ja veel mõned. Ühest küljest võib kõige selle käivitavaks jõuks pidada populismi. Rahvuslus on olnud eripalgeliste poliitiliste jõudude käes tulu toov trump…
Viimastel aastatel oleme lahanud probleemi, mis võiks kuuluda ajalukku. Käibesõnadeks on saanud „ohver”, „vastutus”, „võõraviha”, „sallivus”, „hukkamõist” ja veel mõned. Ühest küljest võib kõige selle käivitavaks jõuks pidada populismi. Rahvuslus on olnud eripalgeliste poliitiliste jõudude käes tulu toov trump…
8 minutit
Ehitus – unustatud siseturg
Pean õigeks nii õhukest riiki kui võimalik. Ent ka väike riik peab olema haldussuutlik, et tagada hariduse, tervishoiu, kultuuri, riigikaitse ja muude rahvuse ja riigi säilimiseks vajalike vahendite kogumine ning rahvuse ja riigi kestmine ja arenemine. „Eesti Nokia” ei saa tulla riigist, vaid ettevõttest. Nüüd, kus paljud ettevõtted on kaotanud turu, on neil allesjäämiseks vaid…
6 minutit
Alkeemikud
Iga päev väärib kordamist ja meenutamist Rein Taagepera arvamus läinud laupäeva Postimehe ak-s: „Sotsiaalteadused on läinud valele teele, lootes kõike lahendada statistilise analüüsi teel, mis toob tihtipeale sõnnikut. Selleks, et teada, mida mõõta ja kuidas mõõta, peab olema loogiline pilt, mis on tähtis”. Ja teisal: „Väikese ennustusvõimega sotsiaalteadus ei saa püsima jääda. Ta on karjuvalt sarnane astroloogide ja…
3 minutit
20 aastat keeleseadust
Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa.
Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab endiselt…
Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab endiselt…
1 minut
