Elbert Tuganov 22. II 1920 – 22. III 2007
88. eluaastal suri meie filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja Elbert Tuganov.
3 minutit
Sünteesisaavutuse poolel teel: Mai Murdmaa “Antigone”
Poliitika pole õrnahingelistele, poliitikas pole kohta südametunnistusele.
3 minutit
Teatri aastaauhindade laureaadid 2007
SÕNALAVASTUSE ALAL
Žürii: Reet Mikkel (esinaine), Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch.
Žürii: Reet Mikkel (esinaine), Andres Keil, Madis Kolk, Mari-Liis Küla, Urmas Lennuk, Pille-Riin Purje ja Boris Tuch.
4 minutit
Tervislik eneseohverdus
Seisusteta ühiskonnas ei saa seisus kedagi kogu elu vältel millekski kohustada. Demokraatia üldlevinud mängureeglite ja tavade järgi kohustatakse väärikaid, sünnipärast sõltumata, kindlaks tähtajaks, näiteks üheks või kaheks valimisperioodiks, kolmeks või viieks aastaks. Ja siis hoolitsetakse, et juhikoha täitja ei saaks ka võimu pähelöömise korral end eluaegseks sättida ning teiselt poolt, et ta oleks kaitstud ka laitmatu…
3 minutit
Kultuuri televisioonistamise keeruline kunst
Ma tean alati enne kavandatud või juhuslikku kohtumist ette, mida Eesti Kontserdi juht Aivar Mäe mulle enne tere ütleb. Ta küsib, millal hakkavad olulised teatri- ja muusikasündmused Eesti Televisioonis uudisekünnist ületama. Ja siis, minu vastust ootamata, ütleb ta tere ja asub asja juurde. Selles mõttes pole Eesti Kirjanike Liidu juhi Jan Kausi…
3 minutit
Eerik-Niiles, salapärane riigimees
Eerik-Niiles Kross, Vabaduse väravad. Valik tekste 1988–2006. Ilmamaa, 2007. 423 lk.
6 minutit
Paradoksi kütkes: Kannatuste monopol
Me ju kõik teame, et Interneti-kommentaare ei tohi lugeda. Vähemalt antropoloogid peavad seda siiski tegema, arvestades aga asjaoluga, et kommenteerijate kogum ei ole enamasti representatiivne sotsiaalse hoiaku üldistamiseks. Sellest hoolimata võib kommentaaridest leida kilde ideoloogiatest, mille alusel vähemalt osa kodanikke teeb otsuseid.
2 minutit
Miks Eesti vaimuilm ei laiene?
Hoolimata vastupidistest kinnitustest, ei ole Eesti tegelikult eriti väike maa. Arusaam Eesti väiksusest leiutati koloniaalajastul ja see peegeldab igati tolleaegset suurusehullust. Tänapäeval leidub Euroopas Eestist pindala poolest mitu väiksemat “suurriiki” nagu Holland, Šveits ja Belgia. Eesti rahvaarv on mainitud riikide omast mitu korda väiksem, kuid see on ajutine, osaliselt tingitud meie kohalikust kliimast ja…
3 minutit
Raamatud võiksid olla kättesaadavamad
Kui vaadata raamatute kättesaadavust päeval tööl käiva inimese seisukohalt, siis ei ole tal sugugi kerge meie paremate raamatukogude vaimuvaranduste ligi pääseda. Rahvusraamatukogu ei laenuta võõrkeelseid raamatuid välja, sest neid on tihtipeale üks eksemplar ja on hea, kui need oleksid kogu aeg kättesaadavad. TÜARist antakse kasutajatele raamatuid välja, aga ainult Eesti kõrgkoolide töötajatele, üldhariduskoolide…
1 minut
Euroopa õunad ja Ameerika apelsinid
Öelda, et Rifkin armastab üldistusi, oleks teha ülekohut üldistusele.
5 minutit
Täna valib Eesti Kirjanike Liidu (EKL) suurkogu omale uue esimehe.
Praeguse kursiga kandideerib vaid Karl Martin Sinijärv. Mitmete teiste hulgas (Mati Sirkel, Janika Kronberg, Mihkel Mutt, Piret Viires, Ülo Tuulik, Märt Väljataga) taandasid end ka Maimu Berg ja Olev Remsu, kes võtsid vaevaks vastata Sirbi küsimustele.
8 minutit
Kättesaamatu raamatu arvustamine
Mõni aeg tagasi osutas Kajar Pruul, Vikerkaare osakonnatoimetaja juba nõukogude ajal, kuidas meil ajakirjanduses on jooksev kriitika paigast ära. On tõesti. Kahtlemata leiab “Saaremaa viin” sagedamini tutvustamist kui mis tahes raamat. Ja ühtegi Eesti Vabariigi põhiseaduse arvustust pole ma üldse kohanud.
3 minutit
Elamise kunst – suur ülevaatenäitus
Eesti Kunstnike Liidu suur ülevaatenäitus kannab pealkirja “Elamise kunst”. Ent mis on tegelikult elamise kunst? Vaevalt et ükski teos suurel näitusel otsese vastuse annab. Ehk teeb seda Ulvi Haagenseni autoriraamat “Kuidas elada” või Mare Mikoffi üht ruumi hõlmav installatsioon “Elevandiluust torn”, valges steriilsuses kumav valgustatu(d) eramu.
3 minutit
Guru ja tema parodeerija
Tõnis Vindi ja Ki wa ühisnäitus “Labürint ja igavese tagasituleku teed” Rael Arteli galeriis kuni 7. IV. Kuraator Elnara Taidre.
2 minutit
Kriitiku mõõdust
Linnar Priimägi kirjutas 26. I Sirbis elegantse artikli kunstniku ja tema kunsti mõõdust. Priimäe põhikategooria kunsti mõõdu määratlemisel on suurus ja väiksus. Priimäe kriitikupositsioon on elitaarne, klassikalise kõrgkultuuri nostalgiast kantud. Sarnaselt Rein Veidemanniga esindab ta koolkonda, kes igatsevad suurvormide ja kadunud kuldajastu järele.
2 minutit
Sloveenias on arhitekt Jože Plečniku aasta
Sloveenia arhitektuurimuuseumi Jože Plečniku loomingu näitus Rotermanni soolalao suures saalis kuni 22. IV.
2 minutit
Pealelend: KARIN HALLAS-murula
Sa kirjutasid eelmises Sirbis Lembit Andreseni raamatust “Eesti algkoolid. Ülesvõtted aastatest 1930–1940”. Kuidas on koolimajade projekteerimisega praegu lood? Kas ainult Tallinna erikoolid saavad endale lubada uut hoonet või arhitektuuriliselt silmapaistvat juurdeehitust (nagu on seda inglise kolledži võimla või Tallinna XXI keskkooli juurdeehitus) või on pilt parem?
1 minut
Arhitektuurituul: Ehituskultuur
Paljudes Euroopa riikides mõtestatakse ümber ehitamise valdkonda. Vajadus korrigeerida aastakümneid vanu tõekspidamisi on tekkinud paljudes riikides üheaegselt. Põhjus, miks rääkida ehituskultuurist, on ikka sama: kuidas lõpptulemus ehk valmisehitised oleksid igas mõttes parema kvaliteediga. Ülemaailmne linnastumine on sundinud ka arhitekte aina rohkem rääkima hoone asemel linnaruumist. Laiem ja eri osapoolte jaoks arusaadavam on ehitatud keskkonna…
2 minutit
Küberstuudio: camp ja kadunud sõna
Neli eesti multimeediateost jäid omaette maailma ega loonud lavastuslikku tervikut.
4 minutit
Eesti interpreedid Estonia kontserdisaalis
Tark dirigent võtab kaalutletud riski, kui arvestab eesti interpreetidega – tõstab ERSO parnassil astme võrra kõrgemale.
4 minutit
Eriti kammerlik klaver Kadriorus
Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: MATTI REIMANN (klaver) Kadrioru lossis 24. III, kavas J. S. Bach,
L. van Beethoven, V. Reimann,
L. van Beethoven, V. Reimann,
2 minutit
Kirikulaul, improvisatsioon ja vesi
Sarjas “Diplomaatilised noodid / Kreeka”: IOANNIS KATSOULIS (laul, Kreeka), HELI REIMANN (saksofon, live-elektroonika), TAAVO REMMEL (kontrabass, live-elektroonika), HELI PIISANG (valgus ja video) ning JEVGENI BEREZOVSKI (heli) kontsertetendusel “Taeva all ei ole õrnemat kui vesi” Niguliste kirikus 23. III.
2 minutit
Kui Jan Uuspõld läks Tartusse
Näitlejad mängivad nagu noored kuradid ja stsenaristid-režissöörid jutustavad mõnuga kütkestavaid lugusid.
6 minutit
Pikk teekond Tartusse
Uuspõld väärinuks enamat, tõsisemat näitlejaülesannet.
Võib-olla ei pea filmist otsima seda, mida seal pole. Aga “Jan Uuspõld läheb Tartusse” filmi tegemise ajal ja esilinastuse eel korraldatud promorünnakuga meedias tehti sellele vist karuteene. Ootused pumbati kunstilist õhku täis. Filmist ja Uuspõllust pasundasid kõik meediaväljaanded sedavõrd pikalt-laialt, et kinno vaatama minnes tekkis juba déjà vu tunne. Olen ma…
Võib-olla ei pea filmist otsima seda, mida seal pole. Aga “Jan Uuspõld läheb Tartusse” filmi tegemise ajal ja esilinastuse eel korraldatud promorünnakuga meedias tehti sellele vist karuteene. Ootused pumbati kunstilist õhku täis. Filmist ja Uuspõllust pasundasid kõik meediaväljaanded sedavõrd pikalt-laialt, et kinno vaatama minnes tekkis juba déjà vu tunne. Olen ma…
2 minutit
