Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki
Aet Annist: „Loodan väga, et eestlane pole see viimane, kes on nõus kapitalisti ja kasvumajandust orjama.“
Pikk tee mugavustsooni
Keskmisest kehvema aasta lõpuks võiks dirigeeritud vingumisele siiski punkti panna.
Eesti raamatu aasta 2025
Saak sai priske ja mitmekesine
Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia
Koidikuaegsed asjad ja asjaajamised
David Graeberi ja David Wengrow’ kirglikkus võidelda inimkonna arenguetappide ja Turgot’lt pärineva „evolutsioonilise hullusärgi“ vastu on imetlusväärne.
Turvatunne ja loomevabadus
Elin Kard: „Kunstnikupalgale kandideerijate üha suurenev professionaalsus ja pühendumus loometööle teeb valikud aasta-aastalt keerukamaks.“
Tontide, näkkide ja masinate vahel – kunstiaasta 2024
Mismoodi võiks kunst tagasi tuua selle lummuse, mis maailma ratsionaliseerudes vägisi kipub ära kaduma?
Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult
Teatrite rahastuskorra täpsustamise puhul kehtib loodetavasti ühe kunagise lavastuse pealkiri „Lõpus on kõik õnnelikud, ja kui ei ole, siis pole see lõpp“.
Kokkupuuted soomeugrilastega
Teadmise väljendamise vorm peaks olema kultuuriliselt tundlik, võimaldama siseneda mõistmisviisidesse põliskultuurilise kogemusega kooskõlastatud moel.
Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis
Kogukonnad võivad teha suuri asju, aga ei saa kogu maailmavalu ka nende lahendada jätta.
Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?
Jõelähtme valla Liivamäe küla areng sunnib taas arutama valglinnastumise üle ja mõtlema sellele, kuidas teha nii, et kasvav linn keskkonda ei koormaks.
Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis
Eluaseme hinda on mõjutanud ehitamise kallinemine, intresside tõus, ehitusturu jahtumine ning investeeringuna soetatava kinnisvara kasv.
Naine nagu mina
Päikeseline poetess paljastab oma peidus poole. Kristiina Ehini uue raamatu sõnum kõlab: naised, õppigem ennast väärtustama.
Lilli Luugi meisterlikkuse koetis
Teine maailmasõda ei lõpe enne, kui toona kannatanute järeltulijad oma (perekonna)lugu mõtestavad ning seeläbi muutuvad. Ühe võimaluse pakub selleks kunst.
Jacques Award
Euroopa filmiauhindade kahe viimase aasta valikut vaadates tundub, et Balti riigid on vana Euroopa filmimaade kõrval kohta leidmas. Tänavune suurvõitja oli aga „Emilia Pérez“.
Mineviku varjud, tuleviku tuuled
Tänavu sai sada aastat Eesti esimese täispika mängufilmi esilinastusest: 12. detsembril 1924 hakkas Tallinna kinos Rekord jooksma filmidraama „Mineviku varjud“.
Klubikultuur muutuste veerel
Klubid on osa linna identiteedist, kogukonnatunde kasvatamise paik. Elanikud ja külastajad saavad seal võimaluse loovaks eneseväljenduseks.
Põlvkondade muusikaline mälu ja nostalgia
Minevikku pagemise peapõhjusena joonistus välja info üleküllus. Noored ütlevad, et praegune aeg on liiga kiire.
Kuidas võita endas Leviaatan?
„Leviaatani“ suurus ei seisne pelgalt show mastaapsuses ja sündmusväärtuses, vaid esteetilises plaanis ka selles, kui mitmes katseklaasis seekord paralleelseid reaktsioone korraldati.
Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?
Kogukond, arhitektuur ja ruumiline propaganda
Gilma Teodora Gylytė: „Tagantjärele ma väga imestan, et õpingute ajal ei pööratud nõukogude arhitektuuripärandile ja selle uuendamisele mingit tähelepanu.“
Läti teatri hüvastijätt vene kultuuriga
Läti teatri ülevaatefestival „Skate“ on ennekõike mõeldud Euroopa festivalide produtsentidele, et nood märkaksid Läti lavastusi ja teatritegijaid, aga vaadata võivad kõik.
Aili Vahtrapuu 26. I 1950 – 11. XII 2024
Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse…
Triksterite paraad
Tänavusel „Jõulujazzil“ sai kogeda oskuslikku stiilide sulatamist, aga ka teatraalsust, matkimist ja illusiooni loomist.
Alguses oli siinusheli
Kuraator Maike Lond soovis lühilavastuste õhtul „SAAL3“ anda sõna saalile, mitte nii nagu harilikult teatrit tehakse, võttes sinna kaasa midagi juba olemasolevat.
Luulesalv – Berit Petolai „Talvine pööriaeg“
Talvel oleme teistsugused,
nii on see siin alati olnud.
Mõtleme teistmoodi,
igatseme teistmoodi,
üle õuegi viib teistsugune samm,
teelehtedest rajad asendunud
lumiste üraskikäikudega
kõrgete vallide vahel.
Nagu talvine tardunud mets –
kõik on…
Aime Unt 5. X 1941 – 16. XII 2024
Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu
Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma
Soome valgete-punaste vastuolu on hakanud taanduma alles nüüd, rohkem kui sada aastat pärast kodusõda. Niisugused romaanid nagu „36 urni“ aitavad jõuda mõistmise ja lepituseni.
Kangro tantsuajalugu Kannu kaudu
Põnev tervik moodustub Mart Kangro raamatus „Põhineb tõestisündinud lool. Päriselt-päriselt“ just dialoogidest, mis loodud lavastustele, ja ka sellest, mida keegi Kangro kohta ütleb.
Üheks päevaks, üheks ööks
Päiv Dengo luulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ tekstid tahavad läbitantsimist, kehastamist, väljahääldamist.
Tõnis Laanemaa 4. VI 1937 – 16. XI 2024
Rein Loodus 9. IX 1931 – 9. XII 2024
Loodus sündis Tartus, kus tema isa pidas kondiitriäri. Ta õppis Tartu 1. Keskkoolis (lõpetas 1950)…
Tühi valge ja jääsinine
Taavi Suisalule iseloomulik hoiak kunstnikuna on teaduslik neutraalsus, ta loob tingimused kogemusteks, aga ei sunni neid vaatajale peale.
Ants Haljamaa 8. VII 1941 – 9. XII 2024
Harjumaalt Keavast pärit Ants Haljamaa oli hariduselt eesti filoloog. Lõpetanud 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli, asus ta tööle kirjastuses Valgus, kus pidas aastakümnete jooksul nii korrektori, toimetaja kui ka toimetuse juhataja ametit. 1991. aastal sai temast…
Üks naine lahkus segaduses
Thornton Wilderi „Üle noatera“ tekst on äge: näitlejalt oodatakse rollist sisse-välja jalutamisi ja publikuga suhtlemist, ka rollivahetusi. Ent toimima see lõputu maailmalõpp laval ei hakka.
