2024-40 (4015)

Lusti peab ka olema
Disaini elutööpreemia pälvinud Mait Summataveti teeb murelikuks Eestis puuduv disainistrateegia, mis käsitleks disaini rakendamist tööstuses.       
Piia Ruber

Lusti peab ka olema

Mait Summatavet: „Tegelikult on oluline, kas idees on disainimõte sees või ei ole. Võib-olla seda eset täna tootma ei hakata, aga homme võetakse see ehk eeskujuks.“

Tappev kellavärk
Nagu õige on anda inimesele õng, mitte kala, on õige anda talle ka aeg, mitte kell.      
 Piia Ruber

Tappev kellavärk

Inimestele kannatuste põhjustamisest hoidumine on iga valitsuse võimuses ka halval ajal.

Tervitus sanatooriumist

Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasi­side eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd.
Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga minusuguseid on…

Kultuur ja erakapital

Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolme­kümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik nurgatagused…
Pole maja, pole probleemi
Üks paljudest rehemajadest Muhumaal.      
 Heiki Pärdi

Pole maja, pole probleemi

Kui 18 aastat tagasi oli ehitatud kultuuripärand saanud taas nähtavaks, siis praegu näib, et taluarhitektuuri säilitamine on vaid omaniku mure.

Muutumine murtud Maal

Muutumise entusiaste kohtab kõiksugu radadel, rõhuasetusega kogukondadel, majandusmudelitel, ökoloogial, psühholoogial jne.

Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma…
Ulmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse
Kristina Õllek       
Kert Viiart

Ulmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse

Kristina Õllek: „Eesti on väga väike riik ja seetõttu on oluline teha koostööd rahvusvaheliselt ja näidata oma loomingut ka väljaspool, laiemale publikule.“

Maailma ja kunsti õnneks
Stsenograaf Marius Nekrošius on loonud lohutu pildi humanitaarkatastroofi järgsest maailmast, mille osised loovad võimalusi kõnekateks visuaalseteks metafoorideks.           
 Kristaps Kalns

Maailma ja kunsti õnneks

Riias lavastatud „Gogol. Portree“ tõestab, et maagilise teatri mängulis-visuaalsete kujundite loomises on Juri Butussov endiselt suurmeister.

Kolm kätt
Miks tegi selline pianist nagu Aleksandr Melnikov endale äsja Airbus A320 juhtimise loa, omab kommertslennuliinide piloodi litsentsi ja otsib meeleheitlikult tööd lennunduses?       
Teet Raik

Kolm kätt

Olari Elts ja Aleksandr Melnikov moodustasid sellise tandemi, nagu oleks orkestri ees olnud kahe pea ja nelja käega dirigent, Melnikov vabal ajal vasaku käega õrnalt kaasa viipamas.

Orkester nimega Philharmonia
Ei maksa karta selgelt ja konkreetselt välja öelda: lihtsalt, Marcel Johannes Kits on Eesti kõigi aegade parim tšellist. See ei ole enam maitse küsimus, vaid objektiivne tõsiasi.      
 Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Orkester nimega Philharmonia

Ei meenu, et ükski külalisorkester oleks kunagi Eestisse tulnud meie solistiga. Ja seda tegi selle maailma kõrgeima kategooria Filharmooniaorkester Londonist.

Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
„Keelesaate“ arhiiv
Kuvatõmmis

Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?

Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.

Sul lõigatakse varvas ära? Tantsi!

Sul lõigatakse varvas ära? Tantsi!

„Muusika on ime, mida kommunistid pole märganud veel ära keelata, hahaha. Tulge tantsima, compañeros!“

„Varju“ ei päästa isegi Juhan Liiv
Luuletuste ettekandmise loomulikkus, närvilised žestid ja füüsisesse üle kanduv haavatavus annab aimu Pääru Oja suutlikkusest võtta ette Juhan Liivi elust ka nõudlikumaid episoode.      
Kristjan Mõru

„Varju“ ei päästa isegi Juhan Liiv

„Varju“ stsenaarium, kus pole süvenetud Juhan Liivi eluloosse, ning režii, kus pole osatud tõlgendada tema luulet, ei küüni Pääru Oja rolliloome tasemele.

Dialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia
Trier Hexentanzplatz. 1594.     
 Avalik omand / Wikimedia Commons

Dialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia

Sel suvel ülemaailmsel religioonide alase dialoogi ja koostöö konverentsil Põhja-Makedoonias toimunud avalikud ja neljasilmadialoogid panid mõtlema dialoogilise uurimisviisi ja autoetnograafia üle.

Analoog par excellence 
Iiris Viirpalu
Alina_Birjuk

Analoog par excellence 

Kehataju on keele-eelne kihistus ning kompimine ja propriotseptsioon (oma kehaasendi, keha ruumilise paiknemise ja jäsemete taju) evolutsiooniliselt vanim meel. Nende eest vastutava valgu ja geeni avastasid neuroloogid aga alles XXI sajandil.…

Emakeel on helikeel on kohtumispaik

Kuna just keele kaudu ollakse ühenduses maailmaga, on keel kohtumispaik ning inimene ka emakeele ja helikeele kohtumispaik.

Muusika ja keele seoste üle on läbi ajaloo arutletud üpris palju, näiteks semiootikud, filosoofid ning keele- ja muusikateadlased on praeguseni eri seisukohtadel. Seetõttu ei hakka ma siinses mõtiskluses väitma midagi uut (või vana) selle igikestva arutelu…
Stseene ühest teraapiast
Sigmund (Oddgeir Thune) ja Maria (Helga Guren) proovivad peret pärast seitsmeaastast abielu koos hoida.      
Kaader filmist

Stseene ühest teraapiast

Norra draama „Armastusväärne“ mõjub rohkete suhkruvõõbaga kaetud romantiliste lugude keskel kui sõõm värsket õhku.

Luulesalv – Maarja Pärtna „Äratuskell ja lahkamislaud“ ning teisi luuletusi
Maarja Pärtna on luuletaja, tõlkija ja toimetaja ning Tartu 2024. aasta linnakirjanik.       
Maria Kilk

Luulesalv – Maarja Pärtna „Äratuskell ja lahkamislaud“ ning teisi luuletusi

Äratuskell ja lahkamislaud
Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas
toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel
kehamälu lahkamislaual
heliseb äratuskell
ja ma võpatan ärkvele.
Äratuskell heliseb,
punane kettaga telefon,
mille kõla on kuulda…
Kehad rituaalis, arhitektuuris, seisundis ja ühiskonnas
Naiste iseseisvuse ja vabaduse teema kajas vastu portugali koreograafi Piny lavastuses „G.RITO“.      
Pedro Jafuno

Kehad rituaalis, arhitektuuris, seisundis ja ühiskonnas

Sõltumatu tantsu festivalil sai näha nii vormile keskenduvaid koreograafiamänge, rituaalsust, stiilipuhast seisundilavastust kui ka ühiskondliku lähtekohaga töid.

Südamega plekkmehe seiklused
Üksildasest rebasest Riksist saab robot Rozi teejuht loodusseaduste maailma.       
Kaader filmist

Südamega plekkmehe seiklused

„Pöörane robot“ on peavooluanimatsiooni tagasi toonud anima algse tähenduse – hingestatuse.

Eri anumatesse tilgub sama sõnum
Shion Yokoo ja Keisuke Sugawara ei lasknud ühelgi klaasvaasil kuigi kaua vett täis tilkuda.     
 Kärt Petser

Eri anumatesse tilgub sama sõnum

„Missugused tegurid mõjutavad inimeste kognitiivseid võimeid?“ küsivad performatiivse installatsiooni „Peal kiri peal“ autorid Keisuke Sugawara ja Shion Yokoo.

Hullumeelsete fatamorgaana
Kui Tšulpan Hamatova on väike ja väle, siis tema partner Maksim Suhhanov tõeline Ilja Muromets.     
 Victoria Nazarova

Hullumeelsete fatamorgaana

Tühjajooksnud elud, sumpamine kujutelmades, meeleheitlik püüd hoida sidet reaalsusega, kuigi reaalsustaju kaob – kõik need gogollikud teemad on Dmitri Krõmovi „Hullumeelsete märkmetes“ olemas.

Sisselõige ja traagelniit
Purtsaku teosed tekitavad tunde, et tegelikult oleks vaja sügavamat suhet oma kehavedelike, arm- ja lihaskudede ning siseorganitega.       
 Roman-Sten Tõnissoo

Sisselõige ja traagelniit

Kuigi abjektse kujutamine kunstis peaks vaatajas tekitama kerget vastikust, on anatoomiliste organite ja kudede lihavas segaduses ka oma lumm.

Kui pakutakse rohkem kui peab
Eesti Naislaulu Seltsi 30. aastapäeva puhul esineb Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor Triin Kochi dirigeerimisel.      
 Vahur Lõhmus

Kui pakutakse rohkem kui peab

Kontserdi kunstiliste juhtide Karin Salumäe ja Toomas Volli eesmärk oli näidata üht 30aastast naist: kes ta on ja millega tegeleb ning milline on üldse olnud üks eesti naine läbi aegade.

Helgi Loik 3. V 1950 – 17. X 2024

17. oktoobril lahkus meie seast tõlkija Helgi Loik. Ta sündis 3. mail 1950 Kolga-Jaanis Helgi Pihlakuna. 1973. aastal lõpetas ta saksa filoloogina Tartu Riikliku Ülikooli ja töötas siis kümme aastat korrektorina kirjastuses Eesti Raamat. Seejärel elas ta kutselise tõlkijana Tallinnas ja veetis viimased eluaastad Haapsalus. Paraku varjutasid neid viimaseid aastaid stoiliselt talutud hemodialüüs ja lõpuks…
Sirp