
Lusti peab ka olema
Mait Summatavet: „Tegelikult on oluline, kas idees on disainimõte sees või ei ole. Võib-olla seda eset täna tootma ei hakata, aga homme võetakse see ehk eeskujuks.“

Tappev kellavärk
Inimestele kannatuste põhjustamisest hoidumine on iga valitsuse võimuses ka halval ajal.
Tervitus sanatooriumist
Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga minusuguseid on…
Kultuur ja erakapital

Pole maja, pole probleemi
Kui 18 aastat tagasi oli ehitatud kultuuripärand saanud taas nähtavaks, siis praegu näib, et taluarhitektuuri säilitamine on vaid omaniku mure.

Miks Eestis on rikkad madalalt maksustatud?
Meie maksusüsteem on ammu ajale jalgu jäänud. Eesti ei ole enam teistele riikidele majandusedu eeskuju. Eduka Sloveenia kõrvale on tõusmas Leedu, Tšehhi ja Poola.

Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus
Selle asemel et vaadata Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolisest, moraalsest või õiguslikust vaatenurgast, on see Eestis julgeolekustatud. Sellega on ohtu sattunud demokraatlikud printsiibid.
Muutumine murtud Maal
Muutumise entusiaste kohtab kõiksugu radadel, rõhuasetusega kogukondadel, majandusmudelitel, ökoloogial, psühholoogial jne.

Ulmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse
Kristina Õllek: „Eesti on väga väike riik ja seetõttu on oluline teha koostööd rahvusvaheliselt ja näidata oma loomingut ka väljaspool, laiemale publikule.“

Aeglaselt kuhjuv fotoküllasus
Fotokunstniku teosed ehituvad iseenda loomise protsessile ja on seeläbi fotograafiliselt eneseküllased vormid.

Maailma ja kunsti õnneks
Riias lavastatud „Gogol. Portree“ tõestab, et maagilise teatri mängulis-visuaalsete kujundite loomises on Juri Butussov endiselt suurmeister.

Kolm kätt
Olari Elts ja Aleksandr Melnikov moodustasid sellise tandemi, nagu oleks orkestri ees olnud kahe pea ja nelja käega dirigent, Melnikov vabal ajal vasaku käega õrnalt kaasa viipamas.

Orkester nimega Philharmonia
Ei meenu, et ükski külalisorkester oleks kunagi Eestisse tulnud meie solistiga. Ja seda tegi selle maailma kõrgeima kategooria Filharmooniaorkester Londonist.

Eesti keele ja kultuuri toetusest suurtes keelemudelites
Suured keelemudelid pakuvad võimalust säilitada eesti keelt ja kultuuri käsitlevat infot, neid võib vaadelda kui andmebaasi.

Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.

Kas on vaja?
Mõtteid Ene Mihkelsonile pühendatud konverentsi „Inimene algab sõnast“ kirjanike vestlusringi jälgedes

Sul lõigatakse varvas ära? Tantsi!
„Muusika on ime, mida kommunistid pole märganud veel ära keelata, hahaha. Tulge tantsima, compañeros!“

„Varju“ ei päästa isegi Juhan Liiv
„Varju“ stsenaarium, kus pole süvenetud Juhan Liivi eluloosse, ning režii, kus pole osatud tõlgendada tema luulet, ei küüni Pääru Oja rolliloome tasemele.

Dialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia
Sel suvel ülemaailmsel religioonide alase dialoogi ja koostöö konverentsil Põhja-Makedoonias toimunud avalikud ja neljasilmadialoogid panid mõtlema dialoogilise uurimisviisi ja autoetnograafia üle.

Analoog par excellence
Emakeel on helikeel on kohtumispaik
Kuna just keele kaudu ollakse ühenduses maailmaga, on keel kohtumispaik ning inimene ka emakeele ja helikeele kohtumispaik.

Stseene ühest teraapiast
Norra draama „Armastusväärne“ mõjub rohkete suhkruvõõbaga kaetud romantiliste lugude keskel kui sõõm värsket õhku.

Luulesalv – Maarja Pärtna „Äratuskell ja lahkamislaud“ ning teisi luuletusi
Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas
toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel
kehamälu lahkamislaual
heliseb äratuskell
ja ma võpatan ärkvele.
Äratuskell heliseb,
punane kettaga telefon,
mille kõla on kuulda…

Kehad rituaalis, arhitektuuris, seisundis ja ühiskonnas
Sõltumatu tantsu festivalil sai näha nii vormile keskenduvaid koreograafiamänge, rituaalsust, stiilipuhast seisundilavastust kui ka ühiskondliku lähtekohaga töid.

Marginaali avades
Festival „Üle heli“ tõi helid inimesele lähemale. Tiheda sideme otsimine ja leidmine heli ja publiku vahel näis olevat ka üks „Üle heli“ kandvaid ideid.

Südamega plekkmehe seiklused
„Pöörane robot“ on peavooluanimatsiooni tagasi toonud anima algse tähenduse – hingestatuse.

Eri anumatesse tilgub sama sõnum
„Missugused tegurid mõjutavad inimeste kognitiivseid võimeid?“ küsivad performatiivse installatsiooni „Peal kiri peal“ autorid Keisuke Sugawara ja Shion Yokoo.

Hullumeelsete fatamorgaana
Tühjajooksnud elud, sumpamine kujutelmades, meeleheitlik püüd hoida sidet reaalsusega, kuigi reaalsustaju kaob – kõik need gogollikud teemad on Dmitri Krõmovi „Hullumeelsete märkmetes“ olemas.

Sisselõige ja traagelniit
Kuigi abjektse kujutamine kunstis peaks vaatajas tekitama kerget vastikust, on anatoomiliste organite ja kudede lihavas segaduses ka oma lumm.

Kui pakutakse rohkem kui peab
Kontserdi kunstiliste juhtide Karin Salumäe ja Toomas Volli eesmärk oli näidata üht 30aastast naist: kes ta on ja millega tegeleb ning milline on üldse olnud üks eesti naine läbi aegade.
