
Lõpuks on kõik mõjuvõimu küsimus
Andres Alver: „Arhitektuuri tähenduslikkus asub linnaruumis. See on nii näitelava kui ka kunstiteos. Uus kultuur sünnib linnas.“
Eraraha silmapiiri taga
Mis mõtet on esitada küsimusi, mille vastused on juba ammu teada?
Poolteist auhinda
Siiski läksin…
Ajad muutuvad ja kirjandus koos nendega. Aga auhinnad?
Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori…

Rahvakogu toob välja inimeste headuse
Teele Pehk: „Rahvakogule antakse tasakaalustatud teadmised ja ka aega suhtlemiseks, nii et lõpuks teevad kodanikud palju julgemaid ettepanekuid kui poliitikud.“

Disain ja ettevõtja
Hiljuti valmis kultuuriministeeriumi tellimusel uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“.

Kuidas väetada Eesti muusikaettevõtluse tulevikku
Riigi asi on tagada elementaarne keskkond, et kultuur, sealhulgas meelelahutus ja muusikaettevõtlus, saaks toimida.
Kunsti rahastus on ikka veel kapitaalremondi ootel
Kunstivaldkonnas on toimunud küll mõningaid positiivseid arenguid, kuid need muutused on olnud pigem pisiparandused ning vajadus suurema korrastustöö järele pole kuhugi kadunud.

Arenev Euroopa teaduse eetikakoodeks
Läbiv põhimõte peegeldab akadeemilise vaimu parimat palet: keskenduda mitte karistamisele, vaid sellele, et teaduseetika ja teaduse hea tava oleks teadlaste töö lahutamatu osa.

„Düüni“ vastuoluline minevik ja tulevik
„Düüni“ tähelepanu pälvinud vaatemängulisusest on huvitavamgi selle alus, Frank Herberti raamatu vastuoludest pungil lugu.

Peter Lindbergh ja täiuslikkuse terror
Fotograaf Peter Lindberghi eraelust ei ole just palju teada, ent oma professionaalses tegevuses võttis ta igal võimalusel sõna naiste võimestajana.

Tehisarukus kirjaniku pilguga
Tehislikult kõlava teksti kohta öeldakse, et see on „pastakast välja imetud“ või „literatuurne“. Just niisugune on praegu ka tehisaru loodud kirjandus.
Humanitaarabi blokaad ja nälg Gazas – ignorantsuse tõttu korduvad ajaloo halvimad peatükid
Humanitaarabi otsivad palestiinlased on märklaud Iisraeli vägedele.

Tätoveerimise sotsiaalne tähtsus
Üheski kultuuris ei ole tätoveerimine olnud lihtsalt pildi tekitamine kehale, vaid tegemist on tähtsa rituaaliga nii indiviidi kui ka kogukonna elus.

Retk Filipiinide mägikülla viimase mambabatok’i juurde
Mineviku häbikoorma alt välja

Leebelt tapva kiindumuse lugu
„Misery“ lugu on teada, seda on loetud ja nähtud, aga ikkagi on Kellerteatri lavastuse tegijad tabanud midagi olulist, pinge kerib samm-sammult üles kuni vältimatu finaalini.
Noored koreograafid jätsid laigu põrandale
„Première’i“ korraldaja Sõltumatu Tantsu Lava peaks mugavalt diivanilt püsti tõusma ja hakkama võtma tantsulavastusi kui normaalset teatrit, mida vaatajad tahavad pidevalt vaadata.
„Heroina“, lavastaja ja tantsija Marta Jamsja, heli- ja videokujundaja Israel Bañuelos Loreto, valguskunstnik Iiris…

Tapeedile kirjutatud
Mulje jääb, et Aliis Aalmann on aimavalt avastanud sellesama meetodi, mille leiutas kord Artur Alliksaar.

Puudutused üle pika vahemaa
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Kelle keha?

Vrestling kui tekst – lugusid saab ka kakelda
Ülefeminiseeritud, -politiseeritud, -estetiseeritud, -reeglistatud ja suukorvistatud maailmas mõjub vrestlingu metsik triangel vabastavalt.

Kes päästab isa Welshi hinge?
Kuressaare teatri „Üksildane lääs“ on ansamblilavastus: terviku määrab partnerlustaju, koosmängus toimivad vaimukad-löövad puändid ja valusad kontrastid.

Siilina vaimu kallal
Bruno Möldri kogumik püüab rohkem avalikku tähelepanu kui analüütilise filosoofia ainelistelt raamatutelt üldiselt on mõistlik eeldada.

Tõrksalt taltsutatav funk otsib suunda
Funk on kujunenud katusterminiks peaaegu kõigele, milles on groove’i, veidi džässi ja souli, ning transformeerunud higistest 1960ndatest pärit alusepanijatest, valgeks pestud ja klantsitud peomuusikaks.

Rännak Ei-kunagi-enam-tagasi-maale
Riias lavastanud Dmitri Krõmov on võtnud „Peeter Paani“ loost vaid kõige peamise, mineviku lõplikkuse ja pöördumatuse teema, ning ehitanud selle ümber oma mikrokosmose.

Tormi kiituseks
16. märtsi õhtul kuuldud eripalgelise kava põhjal ei jää muud üle kui nentida, et Vanemuise sümfooniaorkestril Risto Joosti juhatusel on kõik hea orkestri väärtused kindlasti olemas.

Radikaalne ja armunud filmikunsti
Catherine Breillat: „Minu eesmärk ei olnud muidugi taaslavastus, vaid teema täiuslik kohandamine nii, et uus film oleks sajaprotsendiliselt minu oma.“

Karamzinistid ja arhaistid – teaduslik vaade olevikust
Ljubov Kisseljova heidab valgust XIX sajandi vaidlustele Venemaa lähendamise üle läänele ning aitab seeläbi mõista ka tänapäeval toimuvat.

Mis on Ameerika kunst?
Ameerika Ühendriikides võib täheldada nii (kunsti)ajaloo kui ka kaasaegse kunsti mõjuväljade teisenemist. Millest see tuleb ja mida see endaga kaasa toob?

Lõpetamata naeratuste paraadportree
Näitusel „Leida Laius. Lõpetamata naeratus“ võinuks mainida ka väljakutseid, millega kutsumust järgiv režissöörist naine pidi Nõukogude ajal silmitsi seisma.

Lühike, aga magus?
Lühifilmide kogumik „Lühike on uus pikk“ koondab viis väikeste, noorte ja suurte valikutest ja unistustest kõnelevat filmi.
Meeli Sööt 13. IX 1937 – 16. III 2024

Vaapo Vaher, klassikaga jalkat mängiv päikesepoiss
27. I 1945 – 17. III 2024

„Olen teie juures nagu seminaris“
Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuses on julgust ja omaaegset mõõtkava, päevakajalisust ja kultuuripoliitikat. Eeskätt näitab see ruumi ja võimaluste loomist kasinate olude kiuste.
