2023-35 (3958)

Maailm, kuhu pageda, kui elu kisub koledaks
Tanel Veenre: „46aastaselt teen näitusi ka selleks, et näha sõpru. Kunst on väärt põhjus kalleid inimesi kallistada.“     
 Rene Suurkaev

Maailm, kuhu pageda, kui elu kisub koledaks

Tanel Veenre: „Tasub meenutada Kadri Mälgu õpetust, mille järgi olen alati joondunud: me ei koputa ustele, paneme selle energia loomingusse ja elu tuleb ise meie juurde.“

Viha, kurbust ja leppimist!
Piia Ruber

Viha, kurbust ja leppimist!

Kõigile küsimustele vastuste nõudmine on vältimatu vajadus, mitte alatus.

Uuenenud õppekava toob kaasa suurenenud valikuvõimalused

„Septembrikuus kõik, kõik on uus“ – selle Olivia Saare värsireaga algab kooli­aasta juba aastakümneid, kuigi tänapäeva aabitsates seda luuletust enam ei kohta. Tõepoolest, septembris on nii laste, vanemate kui ka õpetajate jaoks palju uut: esimese klassi õpilastele on kogu olukord uus, teistel õppuritel on uued õpikud, uued õpetajad, ehk…

Suvi läbi, püksis käbi

Minu kodumaja vastas pargis pesitseb sõge rähn. Selle asemel et normaalse linnu kombel puid toksida, peksab tema nokaga tänavavalgusti metallist kuplit. Aknaid või terrassiust pole tarvis lahti tehagi, niigi kostab metalne tümin tuppa ära. Ta aktiveerub just kevaditi, mistõttu julgen ornitoloogiakauge inimesena üksnes oletada, et seda isasrähni – vaid isased saavad olla nii lollilt järjekindlad…
Esteedi maskid – et varjata või esile tuua
Kunstnik on teostes kokku pannud ootamatused, millesarnaseid võib kohata mõne gurmeerestorani menüüs või ebamaises poeesias.     
 Mari Volens

Esteedi maskid – et varjata või esile tuua

Charles Perrault’ Sinihabeme lugu on Veenrele pakkunud nii suurt kiusatust, et see näitusena läbi mängida – olgu siis karmi üldkultuurilise analüüsina või julge eneseanalüüsina.

Kas Ukraina lõputu õudus või Venemaa õudne lõpp?

On arvatud, et kui relvatarned Ukrainale on aeglustunud või katkenud, on selle taga lääne tuumikriikide parasjagu käimas kõnelused Putiniga.

Paljudest spekulatsioonidest selle üle, mis võiks aidata Ukrainal sõda Venemaa vastu võita või saavutada kiiremat edu, on intrigeerivamalt mõjunud Iisraeli sõjanduseksperdi Grigori Tamari ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja…
Koolikatsed ja koolide edetabelid tekitavad küsimusi
Ülle Madise: „Põnnide võidu etteõpetamine ja sellele järgnev võitlus koolikohtade pärast on mu meelest liigne küll.“       
Kaido Haagen / Õiguskantsleri kantselei

Koolikatsed ja koolide edetabelid tekitavad küsimusi

Ülle Madise: „Vaidlesin ettevõtjaga, kes esindas vaadet, et haridus, tervishoid, korrakaitse peaksidki olema puhtalt eraasi. Ise maksad, ise valid, turg paneb kõik paika. Põhiseadus sellist ühiskonnakorraldust ei toeta.“

Jõudeklassi raske töö

Jõudeklassi raske töö

Ka kõige kehvema palgaga rabelev töötaja pingutab, et oma elu mõne jõudeklassi atribuudiga ehtida.

Teadus ja seadus

Kas laste saamise või ilma lasteta jäämise motiive üldse tohib uurida? Kas peale ülikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised küsimused on kõlanud paaril möödunud nädalal. Vastus mõlemale küsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad igaühele? Kas teadust on võimalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on andmed kättesaadavad…
Ukraina ülesehitamisest ehk  Kaotatud kodude asemele tulevad uued
Võidutöös „Hata“ on selge Ukraina kultuuriruumist lähtuv arhitektuur: näha on mitmeid viiteid Ukraina traditsioonilistele arhitektuurivõtetele. Kavandatud on mõjus ruum, mis loob helge ning turvalise kodutunde.     
  Dagopen

Ukraina ülesehitamisest ehk Kaotatud kodude asemele tulevad uued

Eesti võtab vanemad kaotanud ukraina lastele turvalise kodu loomiseks sel aastal ette peremajade rajamise.

Rietite võimas fotodünastia
Anna Kukk (Uudelt). Hobusel, koer, Venemaa, Zeja linn, umbes 1911.

Rietite võimas fotodünastia

Rieti fotoateljee kõrgetasemeline ja mitmekesine materjal on väärt mahukat muuseuminäitust ja põhjalikku trükist.

Ühel ajal mitu lugu
Muusikalugu ei ole ainult ühesuunaline lineaarselt kulgev protsess, mille verstapostid moodustavad kivisse raiutud kaanoni kui muusikateoste muuseumi, kus on eksponeeritud üksnes valitud meistrite valitud teosed, vaid paralleelseid voolusänge uuristav lugu.            
 Kollaaž / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Ühel ajal mitu lugu

Viimastel aastakümnetel on ajaloolaste hulgas üha aktuaalsem diskussioon, mis keerleb ümber mõtte, et mineviku, oleviku ja tuleviku omavaheline suhe ei ole enam endine.

Nagu meie gospel
Maarjamaa Filharmoonikud on Lilyan Kaivi kunstilisel juhtimisel tegutsenud 2019. aastast. Kollektiivi eesmärk on kujuneda just Tartu ja laiemalt Lõuna-Eesti muusikutele oluliseks koosseisuks, mis pakub neile professionaalseid harjutus- ja esinemisvõimalusi.       
Anu Ansu

Nagu meie gospel

Lilyan Kaivu kureeritud õhtu pakkus midagi, mis puudutas, mis meenutas ning mis tõi ja toob tartlasi ja laiemalt lõunaeestlasi kokku.

Kuniks elu, seniks moosi!
Kirguaja Maria

Kuniks elu, seniks moosi!

Kogu moos

Kirjanikuonu kõksib hästi

Kirjanikuonu kõksib hästi

Mika Keränen käsitleb ladusas jalgpalliraamatute sarjas võrdõiguslikkuse teemat, õpetab märkama ja austama kultuurierinevusi ning rõhutab ausa mängu tähtsust.

Metsa kirjeldamine digitaalsele Tuglasele
Lavastuse „Reis metsa lõppu“ metsikut poolt esindab Jörgen Liik, kelle näiliselt koomiline andelaad võimaldab tal imeda situatsiooni antusest välja maailmatäie erisuguseid mänguvõimalusi, sealhulgas traagilisi.      
Herkko Labi

Metsa kirjeldamine digitaalsele Tuglasele

Tänapäeval peaksime Juhan Jaigi loomingut maagiliseks realismiks, aga loo jutustajale pole maagilises realismis midagi maagilist: see ongi realism.

Luik, part ja kvoodiga näkineid
„Luikede järvedes“ (fotol Kaija M. Külm, Jaanika Tammaru ja Laura Niils) on loobutud varvaskingadest, ent säilitatud üsna täpselt originaalkoreograafia.     
 Rasmus Kull

Luik, part ja kvoodiga näkineid

Perspektiiv on ohtlik ja sünge: ülereguleeritud maailm, kus kurjus puhub elu sisse kileluikedele, aga päris luiged, ehtsad baleriinid ja tõelised tunded peavad jääma kõrvale.

Kas neli võrdub viiega?

Milliseid takistusi ja võimalusi näevad Eesti ettevõtted neljapäevase töönädala rakendamisel?

„Kas neli võrdub viiega?“. See küsimus tuleb endale esitada neis ettevõtteis, kus kaalutakse neljapäevase töönädala rakendamist viiepäevase asemel. Tööaja paindlikkuse vaates saab sel juhul rääkida osalise tööajaga töötamisest, mis on nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides kaunis levinud töökorralduse vorm.…
Tööandja eelistused personalivalikul
Uuringu tulemustest selgub, et kui on võimalus valida mitme kandidaadi vahel, siis on tööandjate arvates konkurentsitult tähtsaim aspekt meelekindlus, mida väljendab töökus, usaldusväärsus, täpsus ja organiseeritus.      
 Piia Ruber

Tööandja eelistused personalivalikul

Meelekindlus on töökontekstis kõige olulisem isiksuseomadus, seda näitavad üksmeelselt nii tööandjate, töövõtjate kui ka varasemate metauuringute tulemused.

Kuidas levivad vandenõuteooriad TikTokis?

TikToki avaleht peegeldab kasutaja huvisid ning seda silmas pidades saab TikToki algoritmi hõlpsasti mõjutada.

Populaarse ühismeediarakenduse TikToki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud.1 Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on…
Kui ma oleksin puu 
Pilleriin Raudam
Tanel Topaasia

Kui ma oleksin puu 

Kui ema väikesele Pilleriinule ütles, et nüüd on aeg maal asjad kokku pakkida ja tagasi linna sõita, hakkas ta heleda häälega nutma. Hakkasin jah. Suvitasime ühes Põhja-Eesti rannakülakeses, kus meil oli…
Mõrv ja girl power 1935. aasta Pariisis
„Minu kuritegu“ on toonud kokku prantsuse filmi värske vere ja tuntud tegijad. Peaosaliste Madeleine’i (Nadia Tereszkiewicz, paremal) ja Pauline’i (Rebecca Marder, vasakul) kõrval teeb eklektilise rolli Odette Chaumette’ina Isabelle Huppert (keskel).      
 Kaader filmist

Mõrv ja girl power 1935. aasta Pariisis

François Ozon on toonud ajaloolises komöödias vaatajani tänapäeva naise valusad katsumused.

Eriline meeleolu tööstushallis
Enne enda kirjutatud „Wooden Temple’i“ sooloettekannet pani Sander Saarmets pähe nokkmütsi, kaugenedes justkui eelnevate palade ajal täidetud interpreedirollist ja sisenedes DJ-kultuurile lähemal seisvasse elektroonikaartisti omasse.      
 Erakogu

Eriline meeleolu tööstushallis

Kammermuusika ja techno ei lahustu üksteises, aga kui neid kahte teineteisega segada, võib saada emulsiooni, mis pakub omal viisil mitmekesist, ent terviklikku meeleolu.

Erakordne kunstiline sissevaade nõukogude aega
Raimundas Sližyse maal „Kaks“ (1972), mis kujutab voodil lebavat meest ja naist, on iroonilises, ent soojas dialoogis Klimti „Suudlusega“.     
 Aija Sakova

Erakordne kunstiline sissevaade nõukogude aega

Mälu-uurijana ei ole ma seni kohanud näitust, kus oleks suudetud nõukogude aja tunnetust vahendada nii vahetul moel.

Plastiliinist linn
Marco Manfredino installatsioon „Kesklinnas silla all“ andis Tartu kesklinnale uue vaatenurga.      
 Fotomorgaana

Plastiliinist linn

Unustatud ja hüljatud paigad tõstatavad rohkem küsimusi, kui on vastuseid, kuid sellepärast just linnapause vaja ongi.

Koomiksifilmide sinine lootus
Jaime Reyes (Xolo Mariduena ) satub suurkorporatsiooni Kord Industries salajase eksperimendi keskmesse ning korjab sõna otseses mõttes kukile maavälise tehnoloogilise tehisteadvuse, mis muudab ta Sinise Põrnika nimeliseks supervõimetega inimrelvaks.           
 Kaader filmist

Koomiksifilmide sinine lootus

„Sinine põrnikas“ eristub kõigist teistest koomiksifilmidest üsna vähe, kuigi pakub omamoodi kommentaari rassi- ja klassivihast räsitud Ameerika tänapäevale.

„Tõesti tõsine tükk“

„Metuusala“ lavastus on sattunud õigele ajale: üksindust on maailmas praegu palju, sõda käib (kogu aeg), hing ihkab leevendust ja show’d on juba halvas mõttes saanud küll.

Villike teatritalu „Metuusala”, autorid Jan Kaus ja trupp, lavastaja Mihkel Kohava, kunstnik Elisa Sinisalu, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Kirill Havanski. Mängivad Karol Kuntsel,…
Luulesalv – Tommi Turuneni luuletused

Luulesalv – Tommi Turuneni luuletused

Tommi Turunen on Mika Keräneni alter ego. Autor selgitab oma teise mina tausta järgmiselt: „Need tekstid räägivad sellest, mis oleks juhtunud minuga, kui ma poleks tulnud Eestisse, vaid…

Too tants. Viga

Kuna too tants on ise üks suur viga, siis ei vaja see õigustust. Ei näidata seal võimekust, pole selget liikumist, harmooniat ega ilu, sageli isegi mitte hinge, ning kindlasti pole seal otseselt jutustatud lugu. Kõik, mida on enamasti peetud silmas tantsu või teatri all, on seal puudu.
Tantsus on lugu küll iseeneslikult olemas. Ükskõik, milline see tantsu­etendus ka…
Deemonid on uus kaif
Probleemide jada käivitajaks on Mia (Sophia Wilde) egoism ning tema ükskõiksus teiste saatuse vastu. Vaevalt pruugib tal ilmutada liigset ahnust, kui hetkelisest reaalsuse eest põgenemisest saab lõks, limbo, millel pole enam lõppu.      
 Kaader filmist

Deemonid on uus kaif

Kaksikvennad juutuuberid kombineerisid oma jõupingutused kuulsa tootmisfirmaga A24, et luua unikaalne õudusfilm. Kas neid on saatnud edu?

Pealelend – KAI ARRAK (pseudonüümiga Kai Kask),  kirjanik
Tiiu Rinaldo

Pealelend – KAI ARRAK (pseudonüümiga Kai Kask), kirjanik

Sel suvel rahvuskultuuri fondi allfondina loodud Jüri ja Kai Arraku fond on seadnud endale eesmärgiks toetada just vanemas loomeeas kunstnikke ja kirjanikke.
Miks on…

Aksel Tamm 23. XII 1931 – 15. VIII 2023

Aksel Tamm oli mees, kelle meenutamist võiks alustada ajaliselt tagantpoolt, sellest, millisena teda lähiminevikust teame ja mäletame. Viimased umbes kolmkümmend aastat oli Aksel kirjanikkonna mälukandja ja pidevuse hoidja. See oli suur ja vägev roll, millesse Aksel ise suhtus temale omase iroonilise ja mängulise tõrjuvusega. Ta ei soovinud olla oluline puhtalt sellepärast, et…
Sirp