Ilmar Raagi kahevahelmaailm
Ilmar Raag: „Ma ei arva, et kunst kunsti pärast on tähtis. See on alati vahend millegi ütlemiseks.“
Toimetulek = parteilase toimetulek
Riigieelarve moodustavad rahatähed on aina enam erakondlikku värvi: sel aastal kollased, sinised ja punased.
Toetusallkirjast üksi on vähe
Kuidas hiina filosoofia uurimine edendab eesti kultuuri
Mis on Eesti? Eesti on Euroopas Läänemere-äärne piirkond, mida meri ühendab…
Siiruviiruline, armastusest kantud
Tänavune Pimedate Ööde filmifestival pakkus märkimisväärse valiku emotsionaalselt tooreid, temaatiliselt keerukaid ja kohati kummastavaid filme.
Kohustuslik ja paratamatu kirjandus
Viimasel ajal on palju polemiseeritud kohustusliku kirjanduse muutumise üle soovituslikuks. Mõttevahetusele lisab uue tahu Viivi Luige ja Jan Kausi vestlus.
Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad
Enam ei piisa pelgalt keeleteadmiste edasiandmisest – õpilastes tuleb kujundada keeleteadlikkust, harida neist kriitilisi ja mitmesuguseid suhtlusolukordi valdavaid keelekasutajaid.
Tekst – kontekst – intertekst
Russowi kroonika on kirjutatud varjamatult Rootsi-meelselt positsioonilt ning oli omas ajas poliitiliselt ja propagandistlikult laetud.
Risti vägi fakti ja fiktsiooni piirimail
Sakslased käituvad eestlastega küll ebaõiglaselt ja ülekohtuselt, kuid eestlased on omakorda äärmiselt julmad näiteks žemaidi külaelanike suhtes.
Ukraina märksõnad golodomor’ist holodomor’ini
Sõjapidamist raskendav bezdorižžja1, kus pinnase pehmenemise tõttu tuleb lahingut pidada sageli vööni jäises vees ja mudas, on paraku üle kandunud ka poliitilisele tasandile.
Tee läbi maailmalõpu
„Internaat“ meenutab, et maailmalõpp ei pruugi olla üks suur apokalüptiline sündmus, vaid pikale veninud sõda koosneb paljudest väikestest maailmalõppudest.
Mitu pilguheitu pildile kui asitõendile
Festivalil „On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia“ tuuakse Ukraina sõda ja sellest tingitud eluolu meieni seestpoolt, sealsete autorite jutustatuna.
Finlandia kirjandusauhind 2022
Ilukirjanduse Finlandia laureaat on Iida Rauma romaaniga „Hävitys. Tapauskertomus“ ehk „Hävitamine. Ühe juhtumi lugu“ (Siltala). Rauma käsitleb „Hävitamises“ koolivägivalda ning ülekohtu mõju psüühikale. Laureaadi…
Rohealad kui ühiskonna lakmuspaber
Bianka Plüschke-Altof: „Meil kehtivad nähtamatud standardid, millest rohealade kujundamisel lähtutakse. Lõpuks määravad väga palju uskumused, mida on pargis viisakas teha.“
Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad
Maastikuarhitektuuri ja maastikuehituse jalajälg on üllatuslikult palju suurem, kui seni arvatud. Kuidas seda vähendada?
Turvalised valikud ehk Kellele anda tappa?
Ooperigurud hoiatavad, et klassikaline laulukool on alla käinud, aga meie kodukootud bel canto koolkond rühib alles usinasti tipu poole, teadmata, kus see täpselt asub.
Päikeseratas Katariina Jee võrgus
Urmas Lennuk on varemgi kirjutanud oma näitemängudesse raamatutegelaste paineid ja raamidest ehk raamatukaante vahelt väljamurdmise soove.
Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused
Avatud juurdepääsuga teadusajakirjade teke on teaduskirjastamise juhtinud uudsete lahendusteni ja avardanud rahvusvaheliselt publitseerivate autorite geograafilist esindatust.
Kas ja milleks vajame soolise võrdõiguslikkuse kava?
Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on SVK elluviimine Tartu ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.
Miski ei ole tegelik
Marco Laimre kureeritud näitusega demonstreeritakse, et mäng ja mänguväline elu mõjutavad teineteist vastastikku.
Olulised asjad. Tulevikku mäletavad asjad
Eesti keskmine suhe
Isiklike lugude või tundmuste jutustamine laval on nõudlik formaat, mis eeldab loojalt oskust oma loomingust distantseeruda.
In memoriam Rein Raudsep 1. XII 1940 – 22. XI 2022
Rein Raudsep sündis 1. detsembril 1940. aastal Tallinnas. Tema juured on Juuru lähistel Raplamaal. Rein lõpetas 1959. aastal Rapla keskkooli…
Tühja-tähja tähtsus
Maria Kapajeva esitab kaalukaid küsimusi identiteedikonstruktsiooni kohta ja pakub ka anonüümset lohutust ja ühtekuuluvustunnet. See on osav tasakaalutrikk.
Vene „kirjasõbra“ alandavad läkitused
In memoriam Tiit-Rein Viitso 4. III 1938 – 2. XII 2022
Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal…
Kuumalaine põrgu eeskojas
Seltskond on värvikas, igal oma patt hingel: salasuhe minevikus, armuke ootamas, lahutus ukse ees, narkolaks meeltes, intsest käeulatuses, pedofiiliaoht pea kohal.
Baari lõpus on sfääriline õhtu
Ulmeri kava põhines Aivar Tõnso loodud materjalil igivanale muusikaprogrammile AXS, mis leidis kasutust peamiselt sajandivahetuse paiku ehk ajal, kui Tõnso hakkas Von Krahlis regulaarselt muusikaüritusi korraldama.
