Selle väikese raamatuaastaga seotud loo kirjutamine toimus läbi seletamatute raskuste. Vähe sellest, et elekter läks ära, oli ka ilm väljakannatamatult lämbe ja raamatud kukkusid isetahtsi riiulist. Pealegi alustasid noored pääsukesed harjutuslende ja isegi musträstas ütles midagi, ehkki ta tavaliselt seda juuli lõpus enam ei tee.
Asi selles, et loo peategelane ei tahtnud, et temast kunagi midagi räägitaks või kirjutataks. Minu meelest tegutses ta selle soovi täitumiseks viimased paar-kolmkümmend aastat sihikindlalt ja…
Kui teised õpilased lugesid gümnaasiumis päris raamatuid, siis minule ulatas õpetaja alati pildiraamatu. Polnud suurem asi lugeja. Ma ei ole raamatuarmastaja. Vahel tundub, et lausa vihkan neid. Nagu teatritki. Iga uus raamat on raskus. Olgu peale, peab lugema. Avan järjekordse raamatu, kuhu on keeruline sisse pääseda. Keel on totakalt ilutsev, laused liiga pikad ja teema ei puuduta. Mina ikka loen. Loen edasi. Pean lugema. Pean iga raamatu lugema lõpuni. Mitte…
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata.
Raamatud mitte ainult…
Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära.
Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi raamaturiiulisse, vaid jätan kuhugi käeulatusse. Loen enamasti diivanikesel lesides ja mul on seal kõrval mõned pisemad riiulid, aga isegi need…
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et realismitaotlus tänapäeva mõistes…
Üks hästi kirjutatud raamat tabab hinge ja võib mõtted segi raputada. Tihti ei mõtestata raamatukujundust, fondi- või paberivalikut selle kogemuse osana. Meeleliste aistingutega avab raamat end sõnadest varem, vajutab lõhna, tekstuuri ja värvidega tajule templi.
Lapsepõlvest mäletangi ehk sõnadest rohkem tunnet, mida raamat füüsilise objektina kandis. Kergelt kolletunud ,,Seiklusjutte. . . .” vanaema riiulis mõjus pehmete, kehva kvaliteediga lehtedega koduselt, sealsamas kõrval seisis tumesinine A. H. Tammsaare oma sünguses. Kodus sattus teinekord ette mõni…
Nii nagu tihtilugu muusikat enam ei kirjutata ega talletata seda füüsilistele helikandjatele, ei kirjutata enam nii palju ka muusikast.
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu…
Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea. Selles oli põnevat ja huvitavat salapära, mis hakkas hajuma…
Olen nelja-aastane ja minu kodu elutoa laua ümber on laeni ulatuvad toekad raamaturiiulid. Need pole veel pungil ja peale raamatute mahub sinna muudki. Ronin peitusemängu ajal laua peale ja poen sealt riiulile. See hoiab mind hellalt ja kellelgi ei tule pähe mind nii kõrgelt otsida. Kui ma poleks praeguseks nii suureks kasvanud, siis peidaksin end teinekordki selle rüppe.
Olen nelja ja poole aastane ja kuigi ma ei oska veel hästi lugeda,…
Mida aeg edasi, seda väiksem on mu kirg raamatuid omada. Olen tasapisi taipama hakanud, et raamat on materiaalne asi, mis võtab ruumi, ning et õigupoolest on mõtet kodus riiulis hoida ainult neid raamatuid, mida elu jooksul mitu korda loetakse. Nõnda olen end viimasel ajal tabanud ostmas eelkõige neid teoseid, mida olen juba lugenud või mille kohta tean, et loen neid elu jooksul rohkem kui korra.
Ent samal ajal on toimima hakanud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
KAJA KANN, koreograafAlissa Šnaider
Ott Kagovere, EKA graafilise disaini osakonna juhatajaErakogu
Villem Saar, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute tudengErakogu
Säde Einasto, Heino Elleri muusikakooli õpilaneErakogu
Vilja KiislerAnu Hammer