2025-13 (4037)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel Marju Lauristin
Andres Tennus

Sel reedel Sirbis

„Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine“, Tiia Kõnnussaar vestles Marju Lauristiniga
Margit Keller, „Sotsiaalteaduste mõttest ja mõjust segastel aegadel“
Ülo Mattheus, „Trump & Co. ja natuke ajalugu“
Kellest saab Tallinna tehnikaülikooli rektor?
Marje Ingel, „Elamusrohke märts“
Iris Oja…

Kurb päev demokraatia jaoks

Ahh, kevad on käes, linnukesed laulavad, põllumajandusministriks on meesterahvas, kes on puid riita ladunud – ja lehma, ehk isegi siga (?) oma silmaga näinud – ning umbes 10–20 protsendil Eesti valimisõiguslikest elanikest (see on ligi 140 000 inimest) on ära võetud KOVi valimise õigus. Mida sa, hing, veel tahad? Iroonia irooniaks, aga päris kurb on…

Naiskirjanduse auhinnast on kasu ka meestel

19. märtsil asutati MTÜ Eesti Nais­kirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine.
Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse…
Ajaloo sise- ja välispool

Ajaloo sise- ja välispool

Looduse ja vaimu erinevus on liigierinevus, sest ühel pole sisepoolt ja teisel on, ning teadus peaks selle erinevusega arvestama.

Mõttetuse vastu

Mõttetuse vastu

Mõelda end anonüümse mõistuse rolli lahinguvälja kohal on mõttetus. Ent nagu mis tahes idealismi puhul kombeks, tuuakse siin ohvriks tervemõistuslik tõsiasi.

Head, pahad ja inetud
Kuidas praeguses geopoliitilises olukorras elada sisse neisse sovetlikesse aegruumidesse, kus kunstniku esteetilist valikut võis ühtlasi tõlgendada poliitilise vastupanuna?        
Paul Kuimet

Head, pahad ja inetud

Korraks on kuraatoril õnnestunud ehitada sild kahe kunstniku teoste vahele 1960ndatest tänapäevani, luua silmapete, nagu olekski tegemist ühe ja sama autori loomingulise geneesiga.

Liu Jiakuni vaatlus
Kellade muuseumi mineviku kajade aatrium.       
 Bi Kejian / Pritzker Prize

Liu Jiakuni vaatlus

Pritzkeri auhinnaga pärjati Hiina arhitekt Liu Jiakun, kes ütleb, et tahab olla nagu vesi: imbuda keskkonda ja mitte hoida kinni ühestki kindlast vormist.

Töötamist toetav ruum

Töötamist toetav ruum

Regina Kaasik: „Eestis on uued põneva ruumilahendusega riigigümnaasiumid. Sealt tulnud noored ootavad uuenduslikkust ka töökeskkonnalt.“

Metsarahva kohakiindumus
2022. aasta märtsis raiuti Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal terviseradade rajamiseks maha ligi 800 puud.      
 Sütiste Metsa Selts

Metsarahva kohakiindumus

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala raiejuhtum näitab, kuidas kohatunnet ja elanike suhet ruumiga eirates võib jõuda terava konfliktini.

Kõik on kaugel, aga tähendus sügaval seespool
Robert Jürjendali uudisteos „Valgus ei saagi vanaks“ oli rahustav ja turvaline kuulamiskogemus. Tuttavlikuks dialoogiks ühinesid Eesti Rahvusmeeskoor ja teose autor elektrikitarril.      
 Anu Huntsaar / Eesti Rahvusmeeskoor

Kõik on kaugel, aga tähendus sügaval seespool

Õhtu, kus Eesti Rahvusmeeskoor ja heliloojad tõstsid esile Jaan Kaplinski luule, kujunes tõeliseks vaimseks rännakuks – minevik ja olevik põimusid, andes ka aimu, mis jääb kestma.

Elu õpetaja Helju Tauk
Helju Tauk       
Kaader filmist

Elu õpetaja Helju Tauk

Legendaarse õpetaja ja muusika propageerija Helju Taugi 95. sünniaastapäeval esilinastus dokumentaalfilm „Elu õpetaja“.

Display: Laansalu
Noor dirigent Lisanna Laansalu Raimo Kangro autorikontserdil        
Kalev Lilleorg

Display: Laansalu

Lisanna Laansalu tõi dirigeerimiseksamil Eesti esiettekandele Raimo Kangro kantaadi „Inimene ja …“, mille teema on aktuaalne: inimese ja looduse suhe ning andestamine.

Ööbik ja metal-musketärid Nigulistes
Floridante koosseisus esinesid Hans Christian Aavik (viiul), Saale Fischer (klavessiin) ja Villu Vihermäe (viola da gamba).       
 Teet Raik

Ööbik ja metal-musketärid Nigulistes

Ehkki Hans Christian Aavik ei kasutanud barokkseadistusega viiulit, millel on barokksõrmlaud, roop, soolkeeled ja barokkpoogen, sulandus ta hästi Floridante kõla- ja artikulatsioonimaailma.

Vaatleja sisemonoloog, taustal kaks „Krumi“ etendust
Krum (Kristo Viiding) ja Krumi ema (Epp Eespäev).       
Siim Vahur

Vaatleja sisemonoloog, taustal kaks „Krumi“ etendust

Näitetrupp on talendikas, ei mingit kahtlust. Rollid sooritatakse professionaalselt, kohati briljantselt, aga jälle jääb kummitama repliik „Ma saan kõigest aru, aga ei tunne mitte midagi“.

Saagu neid (koreograafe) palju!
Koosseisu lavastuse „Kõrblik kuni“ puhul on märkimisväärne etendajate-autorite rohkus: kooslusse kuulub viis liiget, mis on tantsuväljal tavatult suur hulk.       
Alissa Šnaider

Saagu neid (koreograafe) palju!

„Première’i“ seekordses programmis jõudis tantsuväljale kaks debüütlavastust, Maria Solei Järveti „Strata“ ja Koosseisu „Kõrblik kuni“, ning neid sai kogeda vaid viiel õhtul.

Dramaturgia vajadusest
Ivar Põllu sedastas oma ettekandes, kuidas keegi ei jaksa enam näidendeid lugeda.             
 Karoliina Kreintaal

Dramaturgia vajadusest

Dramaturgia on kunstiteose või kultuurisündmuse alustekst, teose või sündmuse (sh selle osa) materjal ja ülesehitus. Dramaturg annab (lava)kunstilisele tegevusele sisu ja mõtte.

Tarmo Urbi pool elu

Tarmo Urbi pool elu

„Päikese kodanik“ on hea näide paraaditsemata ja üles puhumata dokist, mis laseb portreteeritaval ennast ise iseloomustada, ent jätab kriitilisele meelele ka võimaluse olla skeptiline.

Kuldse hääle kauge kaja
Erakordse elukäiguga Bernhardt’i portreteerib filmis „Jumalik. Sarah Bernhardt“ näitlejanna Sandrine Kiberlain.       
 Kaader filmist

Kuldse hääle kauge kaja

Sandrine Kiberlain: „Sarah Bernhardt oli tohutult populaarne näitleja, aga põhiosas tegutses veidi liiga vara, et teda oleks veel filmitud.“

Pideviku igatsus, aja mõistatus
Graham Swifti romaani „Emadepüha“ põhjal valmis 2021. aastal mängufilm. Eva Hussoni filmis mängivad peaosa Odessa Young (paremal) ja Josh O’Connor. Kaader filmist.      
 IMDb

Pideviku igatsus, aja mõistatus

Graham Swifti romaani „Emadepüha“ keskne motiiv on aeg. Müsteerium ei seisne ainult aeglustunud või seiskunud aja hetkedes, vaid ka nende hilisemas jätkuvuses.

XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga
Mudlum jutustab „Roosihullu päevaraamatus“ aastast Muhu saarel Muda põlistalus. Teksti täiendavad autori illustratsioonid.      
 Pressifoto

XXI sajandi mõtteeksperiment kolme Kõrbojaga

Carolina Pihelga, Mudlumi ja Piret Jaaksi kirjutatud naised proovivad taluperenaise elu ja leiavad aiast elamise mõtte.

Võõrdunud kehapaaride küla
Piret Jaaks on kirjutanud täiskasvanutele kolm proosaraamatut: novellikogu „Linnalegend“ ning romaanid „Taeva tütred“ ja „Põdravalgus“.        
Stina Kase / HeadRead

Võõrdunud kehapaaride küla

Piret Jaaks pakub maagilis-realistlikus romaanis „Põdravalgus“ sisukat mõtteainest suhete, valu, kurbuse ja endasse matva maaelu kohta.

Eesti naiskirjanduse auhinna kandidaadid 2024

Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult professionaalselt, loovalt, täpselt ja tundlikult ning mis suurendab seeläbi naiste nähtavust ühiskonnas. Teos peab olema ilmunud eelmise kalendriaasta jooksul ning…

Tapio Markku Lahti  25. IV 1950 – 23. III 2025

Lahkunud on Eesti-Soome kunstnik, Jõgeva MC asutajaliige ja Eesti mootorrattakultuuri alustala, Tapio Markku Lahti. Ta sündis Vaasas, õpingud möödusid Kauhajoki ning Seinäjoki linnas, kus algas tema kunstniku ja ettevõtja tee. Aastatel 1967 – 1970 tegutses ta näitleja ning lava­kujundajana Seinäjoki Noorsooteatris. Samal ajal töötas Tapio reklaami­kunstnikuna Eteläpohja Kooperatiiv Dekoratsiooni­firmas ning tegi…
Kogukonna raamaturiiul 
Lisanna Lajal, tantsukriitik
Laila Kaasik

Kogukonna raamaturiiul 

Üks viis kogukonda luua on teha seda raamatute kaudu. Olen katsetanud mitmete raamatuklubide liikmeks olemist: ühes veetsin aastaid, teistest olen vaid paaril korral osa võtnud ning nüüd olen jälle ühe õnnestunud…

Digitaalne tselluloos

Eestikeelsest raamatust on oma 500. aastapäeva paiku ootamatult saanud strateegilise väärtusega tooraine.

Raamatuaastal räägitakse enamasti paberraamatust – sellest „õigest“, mida saab käes hoida või nuusutada ja mis jääb kaotajaks võitluses noorte tähelepanu eest. Raamatu olemus on tema vormist – paberist – justkui lahutamatu. Siiski ei ole see tegelikult nii – „Gilgameš“ pandi kirja savitahvlitele, uus…
Esiküljel Flo Kasearu
Piia Ruber

Esiküljel Flo Kasearu. Foto Piia Ruber

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp