2024-41 (4016)
Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu
Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold: „„Nukumaja“ keskne teema on vaimne vägivald: hoopis varjatum ja väljastpoolt raske märgata, eriti kui sellega ei kaasne füüsilist vägivalda.“
Otsustavad seitse kuud
Õiged rööpad põhiseaduse muutmiseks on maas ja käes tagumine aeg jaamast liikuma hakata.
Kirjanik, inimene ja sammas
Kes laulab õiget laulu?
Kui tahta lahendada Estonia praktilisi ja vägagi tõsiseid saali akustika ja…
Neljakeelne ja naljameelne
Põnev on jälgida eri rahvusest näitlejate suhtlust: „Cosmopolitani“ trupp moodustab terviku ning kõik näitlejad teevad teksti võimaluste piires väljendusrikka rolli.
Vene demokraadid ja katkine savinõu
Vene riigi suhtumisele elanikkonda on alati olnud tüüpiline repressiivne kasvatus, hädavajalik alanduskogemus, vägivalla normaliseerimine, seadusetus ja reeglite puudumine.
Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda
Kolmanda maailma riigid on pannud seljad kokku ja tekkimas on uus bipolaarne maailmakord, mille eesmärk on läänele jalg taha panna.
Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan
Ukrainlastelt tuleb õppida ennekõike seda, kuidas lootusetult veniva sõja kiuste mõelda kolm, viis ja kümme aastat ette – ja mitte lahkumise, vaid jäämise ja tagasitulemise peale.
Kas tulevik on minevikku naasmine?
Tulevikuarhitektuur vajab ressursside kestlikku kasutamist, materjalimaaklerit ning kohalikku materjali.
Videoinstallatsioonid, teibitud klaver ja mehelik haare
Muusikakuu kostitas publikut erakordselt rikkaliku kontserdivalikuga. Kava oli nii tihe, et mõnel õhtul oli valida koguni kuue-seitsme kontserdi vahel.
Rändaja ärkamine
Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdil kõlanud teosed on kaks eriilmelist vaadet ärkamisele – ärkamise teekond inimese piiratud olemisest sügavamasse mõistmisse elu olemusest.
Buratino tegutseb Viimsis
Ehala „Buratino“ on oluline teos, mis räägib universaalsetest ja inimlikest teemadest ning on eriti südamelähedane nooremale teatrirahvale. Ometi on alati põnev mängida ka midagi uut.
Kehast ja tähendusest
Näitus „Täht, rist ja tammetõru“ oli vähemalt osaliselt kantud universaalsest seostamise impulsist, vajadusest anda tähendusele kehast kestvam elu.
„Iga nimi ajaloos olen mina“
Semperit näib huvitavat jõud ja vitaalsus: tema teosed on alati olnud meeldivalt agressiivsed, kuid asi ei ole kunagi pelgas võimutsemises.
„Death Café“ post mortem
Teose tarvis surnuist üles äratatud eesti kirjanike plejaad avaldab muljet, kuid autor ei ole suutnud ellu viia särava idee potentsiaali.
Betti Alveri valikkogu nõudlikule maitsele
Vaiko Epliku ja Eliidi plaadi „Lähen müüjaks“ igast noodist kostab püüdlus tõlgendada luulet parimat viisil.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna, kui homset nagunii pole?
Kas harrastusteadusel on tulevikku?
Amatöörteadus oli kuni 1992. aastani midagi täiesti loomulikku, ühendused ja teadmiste jagamine olid väärtuslikud amatööridele ja nende kogutu teadlastele.
Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.
Argidialektika XXX. Jumalatest
Kuid ma sain selle teatud kujul, teatud ajal, teatud kohas. Kui ma nüüd teistele teatan ja kuulutan seda sündmust, siis toimub see samuti teatud kujul, ajal ja kohas. Mul on ainult…
Surnukeha
tunti mind hetkega ära
ja mulle anti nimi.
/—/
See keha on mu aadress planeedil maa: ajutine, habras, nimi telefoniraamatus, praegusel hetkel
Elus.
Joyce Sutphen (tlk Berit Kaschan)
Keha on me rõõmude ja kurbuse kese, ta saab osa sellest, mida talle pakkuda, võttes vastu selle, mis tuleb seest või väljast.…
Printsessid ja pühkmed
„Protseduur“ kehtestab naisekeha kui autonoomse pinna, kui maastiku, millel (ja mille all) hakkavad toimuma põhiasjad ja vormuma pealisülesanded.
Seikluslik linn
Kuidas linna kuulata? Mida me kuuleme? Kuidas seda tõlgendada? Ja iseäranis: kuidas kuuldule reageerida?
Vastulause
Nii eelmiste aastate festivali kajastused kui ka see artikkel algab mõttega, et enne „Accordionfesti“ oli Eesti akordionimäng valdavalt rahvamuusikakeskne ja ajast maas. Kultuuri on meile ennegi toodud…
„Hool“ kui inimolemuse selgroog
Teemana pakub hoolitsemine, armastus, see, mil viisil kõik eluringi jooksul muutub, juhtlõnga praeguses maailmas hakkama saamiseks.
Festivalil ainult tüdrukud
Selline festival oli vajalik kas või selleks, et tõsta naiste enesehinnangut – ning hinnangut naistele.
Küpse hinge mullast võrsub vaimu õis
Näitus „Igatsus kaotatud ruumi järele“ avaneb surma kaudu tegelikult sügavamale tarkusele, kui sõna „kaotus“ seda suudab.
Kas näeme põrgus?
„Hirmutaja 3“ on terviklikult pakendatud hõrgutis ja varajane jõulukink igale tõsiseltvõetavale õuduka-austajale.
Esiküljel Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold. Foto Priit Loog
Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“
Zuga ühendatud tantsijate „Hool“
