2024-41 (4016)

Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu
Laura Jaanhold: „Kui leian lavastamiseks tähtsa teema ja tunnen, et seda on vaja teha, siis see annab ka julguse.“     
 Priit Loog

Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu

Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold: „„Nukumaja“ keskne teema on vaimne vägivald: hoopis varjatum ja väljastpoolt raske märgata, eriti kui sellega ei kaasne füüsilist vägivalda.“

Otsustavad seitse kuud
Venemaa kodakondsus taastoodab end Eestis kehvasti ja aeg lahendab mure. Aga kas see õigustsab tegevusetust?       
Statistikaamet, 1. I 2024 seisuga

Otsustavad seitse kuud

Õiged rööpad põhiseaduse muutmiseks on maas ja käes tagumine aeg jaamast liikuma hakata.

Kirjanik, inimene ja sammas

Kirjanikele on ikka sambaid püstitatud, mõnele lausa eluajal. Erinevalt riigijuhtide, poliitikute või kindralite sammastest on neil olnud üldiselt üsna rahulik saatus. Kui muidugi jätta kõrvale iga uue samba puhul korduvad väitlused selle üle, kas see sai ikka kunstiliselt kõva. Eestis aeti esimene tõsine skandaal püsti vist alles Juhan Smuuliga. Probleeme on aga ikka olnud ja…

Kes laulab õiget laulu?

Pingete tõttu Estonia teatri juurdeehitise ümber on saanud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjast õudusunenägu. Kuigi raskusi on ilmnenud teistegi valitud objektidega, oli Estonia juurdeehitise puhul kohe selge, et vastu­olud seadustega on kõige suuremad, ent soovi kompromiss või muu lahendus leida pole.
Kui tahta lahendada Estonia praktilisi ja vägagi tõsiseid saali akustika ja töötingimustega seotud probleeme, tuleb olla reaalsusega…
Neljakeelne ja naljameelne
Kõige peenema ja koomilisema rolli teeb Aarne Soro Eesti IT-nohiku Indrekuna.      
Elena Aulis

Neljakeelne ja naljameelne

Põnev on jälgida eri rahvusest näitlejate suhtlust: „Cosmopolitani“ trupp moodustab terviku ning kõik näitlejad teevad teksti võimaluste piires väljendusrikka rolli.

Vene demokraadid ja katkine savinõu
Katia Margolis: „Vene identiteet on niivõrd lahutamatu imperiaalsest pärandist ja teadlikust, poolteadlikust või alateadlikust soovimatusest (ja teadmatusest) seda mitte näha, et iga Vene kolonialismi kriitikat, ettepanekut vaadata ennast kõrvalt, nimetada asju nende õige nimega tajutakse isikliku rünnakuna ja ohuna oma identiteedile.“       
Youtube

Vene demokraadid ja katkine savinõu

Vene riigi suhtumisele elanikkonda on alati olnud tüüpiline repressiivne kasvatus, hädavajalik alanduskogemus, vägivalla normaliseerimine, seadusetus ja reeglite puudumine.

Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda
Esinduslikku osavõttu BRICSi tippkohtumisest Kaasanis võib käsitleda kui sõjakurjategijast Putini rehabiliteerimist kolmanda maailma poolt ja läänemaailma teise instrumendi – Haagi kriminaalkohtu prügikasti heitmist. Pildil Etioopia peaminister Abiy Ahmed, Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi, Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa, Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Xi Jinping, Vladimir Putin, India peaminister Narendra Modi, Araabia Ühendemiraatide president Mohamed bin Zayed Al Nahyan, Iraani president Masoud Pezeshkian ja Brasiilia välisminioster Mauro Vieira.      
CC 0 / Wikimedia Commons

Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda

Kolmanda maailma riigid on pannud seljad kokku ja tekkimas on uus bipolaarne maailmakord, mille eesmärk on läänele jalg taha panna.

Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan
… ja foorumil koos välja töötatud unistus, mis kinost saada võiks.       
Eesti Arhitektide Liit ja Ro3kvit

Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan

Ukrainlastelt tuleb õppida ennekõike seda, kuidas lootusetult veniva sõja kiuste mõelda kolm, viis ja kümme aastat ette – ja mitte lahkumise, vaid jäämise ja tagasitulemise peale.

Kas tulevik on minevikku naasmine?
Tallinna arhitektuuribiennaali näitusel „Ressursid tulevikuks“ uuritakse, kas arhitektuuri tulevik on tagasipöördumine minevikku, materjalitootmise mõttes käsitöö või kohapeal leiduva kasutamine.      
Tõnu Tunnel

Kas tulevik on minevikku naasmine?

Tulevikuarhitektuur vajab ressursside kestlikku kasutamist, materjalimaaklerit ning kohalikku materjali.

Videoinstallatsioonid, teibitud klaver ja mehelik haare

Muusikakuu kostitas publikut erakordselt rikkaliku kontserdivalikuga. Kava oli nii tihe, et mõnel õhtul oli valida koguni kuue-seitsme kontserdi vahel.

Klassikalise muusika tähtsündmused olid neli kuud ette läbimüüdud Londoni Filharmooniaorkestri ja Marcel Johannes Kitse kontsert, EMTA 105. aastapäevale pühendatud esindusfestival „Müriaadfest“, Erkki-Sven Tüüri 65. sünnipäeva kontsert ning maailmakuulsate pianistide…
Rändaja ärkamine
Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ees kummardavad koormeister Mai Simson, Erkki-Sven Tüür ja Tõnu Kaljuste.      
Anneli Ivaste

Rändaja ärkamine

Erkki-Sven Tüüri juubelikontserdil kõlanud teosed on kaks eriilmelist vaadet ärkamisele – ärkamise teekond inimese piiratud olemisest sügavamasse mõistmisse elu olemusest.

Buratino tegutseb Viimsis
Vaatamata sellele, et noored hindavad helilooja Olav Ehala kohalolu Papa Carlona kõrgelt ega koonerda kiidusõnadega, on Viimsi „Buratino“ siiski teater lastelt lastele. See on selles ajas ja kohas ka ainuõige. Fotol ka Buratino (Alfons Väljamäe).       
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Buratino tegutseb Viimsis

Ehala „Buratino“ on oluline teos, mis räägib universaalsetest ja inimlikest teemadest ning on eriti südamelähedane nooremale teatrirahvale. Ometi on alati põnev mängida ka midagi uut.

Kehast ja tähendusest
„Täht, rist ja tammetõru.“ Näitusevaade      
Marje Taska

Kehast ja tähendusest

Näitus „Täht, rist ja tammetõru“ oli vähemalt osaliselt kantud universaalsest seostamise impulsist, vajadusest anda tähendusele kehast kestvam elu.

„Iga nimi ajaloos olen mina“
Igas süsteemis on alati kohal mõni sobimatu element.       
Paul Kuimet

„Iga nimi ajaloos olen mina“

Semperit näib huvitavat jõud ja vitaalsus: tema teosed on alati olnud meeldivalt agressiivsed, kuid asi ei ole kunagi pelgas võimutsemises.

„Death Café“ post mortem

„Death Café“ post mortem

Teose tarvis surnuist üles äratatud eesti kirjanike plejaad avaldab muljet, kuid autor ei ole suutnud ellu viia särava idee potentsiaali.

Betti Alveri valikkogu nõudlikule maitsele

Betti Alveri valikkogu nõudlikule maitsele

Vaiko Epliku ja Eliidi plaadi „Lähen müüjaks“ igast noodist kostab püüdlus tõlgendada luulet parimat viisil.

Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna,  kui homset nagunii pole?

Ääremärkusi teaduse vahelt. Kas üldse saab tagasi minna, kui homset nagunii pole?

Kunagi ammu luges üks Eesti ärimees Paulo Coelho „Alkeemikut“, sattus sellest elupöördelisse vaimustusse ja läks Hispaaniasse raamatu peategelase,…
Kas harrastusteadusel on tulevikku?
Gustav Vilbaste taimenimede sedelkataloog.      
Kristel Vilbaste

Kas harrastusteadusel on tulevikku?

Amatöörteadus oli kuni 1992. aastani midagi täiesti loomulikku, ühendused ja teadmiste jagamine olid väärtuslikud amatööridele ja nende kogutu teadlastele.

Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel
Aleksei Paiveli (1968) aastatel 1954–1960 inventeeritud kohad.4      

Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel

Ulatuslikud dendrofloora inventeerimised andsid ülevaate liigilisest rikkusest, aga ka aimu, kuidas võõrpuud hakkama saavad.

Argidialektika XXX. Jumalatest
Banksy. Ghetto Heaven Kids. Petlemm 2017.      
Banksy

Argidialektika XXX. Jumalatest

Ma pöördusin, virgusin, ma sain ilmutuse, Vaim kutsus mind. Ühesõnaga, ma leidsin Jumala. Mul on absoluut, teispoolsus, nähtamatu maailm, trans­tsendents.
Kuid ma sain selle teatud kujul, teatud ajal, teatud kohas.…
Surnukeha
Erakogu

Surnukeha

Siis, kui ma astusin selle keha pardale 
tunti mind hetkega ära  
ja mulle anti nimi. 
/—/ 
See keha on mu aadress planeedil maa: ajutine, habras, nimi telefoniraamatus, praegusel hetkel 
Elus. 
Joyce Sutphen (tlk Berit Kaschan) 
 
Keha on me rõõmude ja kurbuse…
Printsessid ja pühkmed
Sparkle (Demi Moore)      
Kaader filmist

Printsessid ja pühkmed

„Protseduur“ kehtestab naisekeha kui autonoomse pinna, kui maastiku, millel (ja mille all) hakkavad toimuma põhiasjad ja vormuma pealisülesanded.

Seikluslik linn
Kastani tänav kõneleb Tartu ajaloost, arenemisest töölisagulist kultuuriliselt elavaks ja mitmekesiseks linnaruumiks. Pilt Kastani tänava festivalilt.            
 Anni Õnneleid / Delfi Meedia / Scanpix

Seikluslik linn

Kuidas linna kuulata? Mida me kuuleme? Kuidas seda tõlgendada? Ja iseäranis: kuidas kuuldule reageerida?

Vastulause

Vaikimine pidavat tähendama nõusolekut. Seepärast panengi kirja oma mõtted, mis on ajendatud akordioni eriala ajaloo kajastusest viimastel aastatel, sh viimast „Accordionfesti“ puudutavast Sirbi artiklist.*
Nii eelmiste aastate festivali kajastused kui ka see artikkel algab mõttega, et enne „Accordionfesti“ oli Eesti akordionimäng valdavalt rahvamuusikakeskne ja ajast maas. Kultuuri on meile ennegi toodud piiri tagant ja nii mõnigi eestlane on sellega…
„Hool“ kui inimolemuse selgroog
Laval kolm tantsijat: Tiina Mölder, Ajjar Ausma ja Helen Reitsnik. Hoolitsemise motiivi abil käivad nad läbi inimese elukaare.      
Raido Bergstein

„Hool“ kui inimolemuse selgroog

Teemana pakub hoolitsemine, armastus, see, mil viisil kõik eluringi jooksul muutub, juhtlõnga praeguses maailmas hakkama saamiseks.

Festivalil ainult tüdrukud
Festivali „Klaver“ peaesinejaks kujunes Kirke Karja, kes lasi helidel voolata ühest loost teise, džässist (nüüdis)klassikasse, Kaja Draksleri ja Maria Fausti loomingust Ester Mägi omasse, Steinway kontsertklaverilt pianiino keeltele, sidudes kõik selle üheks etteaimamatuks, veidi irreaalseks ja ometi loogiliseks unenäoks.       
Gert Lutter

Festivalil ainult tüdrukud

Selline festival oli vajalik kas või selleks, et tõsta naiste enesehinnangut – ning hinnangut naistele.

Küpse hinge mullast võrsub vaimu õis
„Igatsus kaotatud ruumi järele“ käsitleb surma ja imetabaseid metamorfoose. Näitusevaade.       
Stanislav Stepaško

Küpse hinge mullast võrsub vaimu õis

Näitus „Igatsus kaotatud ruumi järele“ avaneb surma kaudu tegelikult sügavamale tarkusele, kui sõna „kaotus“ seda suudab.

Kas näeme põrgus?
Jõuluaega asetatud „Hirmutaja 3“ mõjub hubase valguse, pühadekaunistuste ja punase värvi rohkusega sisule vaatamata paradoksaalselt õdusana. Ka veri on siin kloun Arti (David Howard Thornton) jõuluvanakostüümiga kokku kõlavalt just see klassikaline jõulupunane, mõjudes pühade kaadrikompositsioonis nagu rusikas silmaauku.      
Kaader filmist

Kas näeme põrgus?

„Hirmutaja 3“ on terviklikult pakendatud hõrgutis ja varajane jõulukink igale tõsiseltvõetavale õuduka-austajale.

Sirp