2024-36 (4011)
Elis Halliku muusika sügav ühendus maailmaga
Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.
Palgafestival jäi jälle ära
Näitlejad läksid vapralt eesliinile, kuid võiduks on vaja üldmobilisatsiooni.
Disaini olukord pole lootusetu
12 vihast kriitikut
Kristlik sõnum pluralistlikus maailmas
Kindlasti on arusaamad religioonist ja filosoofilistest aspektidest teisenenud, kuid teose põhiküsimused on aktuaalsed ka tänapäeval.
Rahvusülikoolist eestikeelseks ülikooliks
Erki Tammiksaare raamat Tartu ülikoolist on kohustuslik kirjandus kõrgkoolide juhtidele ning kõrgharidus- ja teaduspoliitikaga tegelejatele.
Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi
Akadeemia peaks panustama innovatsiooni ja looma uusi võimalusi Eesti arenguks
Tööstusliku majandusmudeli kiituseks ehk Kuidas kõrgtehnoloogilisse Valhallasse jõuda ja maailma konkurentsis tõusma hakata
Kas keskkonnateemaliste näituste üleküllus?
Kuigi näitused seavad endale teinekord (populaar)teaduslike monograafiatega sarnaseid eesmärke, mõjub see kunstinäituse formaadi iseärasustest mööda vaatamisena.
Kariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel
No English, no life?
Selmet pidada normikeelt parimaks ja legitiimseimaks keelevormiks, tuleks analüüsida võimusuhete rolli selle loomisel ja püsimisel ning vähendada teiste keelevariantidega seotud stigmasid.
Kas kellelgi peaks väga häbi olema?
Pole selge, mida täpselt TÜ diplom näitab. Kui ilmvõimatu ikkagi on ingliskeelsete magistritööde pealkirja ja sisukokkuvõtte A5-mahus tõlkimine riigikeelde?
Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsõst
Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal.
Emalõvi või emahirv?
„Emalõvi“ on südamega tehtud film ajatul teemal, aga pealkiri eksitab, sest emalõvi üleelulist vaprust siin filmis ei näe.
Kui usaldad sõnu, usaldavad sõnad sind
Xabiso Vili hinnangul on luuletajal Lõuna-Aafrikas keeruline silma paista, kui ta piirdub trükitud tekstiga ega esita seda laval – keegi ei võta teda siis tõsiselt.
Peenrake-peenrake skeene peal, kes on kõige woke’im eesti kirjandusilma peal?
Gregor Kulla küpsetab keskpärasest tekstisitast lõbusate irooniliste lisandite abil couture-saia.
Kes metsas, kes metsas, kogu seltskond metsas …
Uku Uusbergi „Nagu teile meeldib“ on elurõõmus ja lustlik lavastus, kus julgelt naerdakse näidendi teksti puuduste üle ja visatakse vimkasid kus aga võimalik.
Oh, koolimaja
Hea koolimaja peaks ergutama aktiivselt liikuma ning silmast silma suhtlema, tegema olemise mõnusaks. Kuidas? Selle üle arutavad koolihooneid projekteerivad arhitektid.
Tundeid tekitavad asjad
Triinu Triibmann: „Mulle on disainimise juures esmatähtis lugu. Kui mulle antakse ülesandeks teha lihtsalt üks lamp, siis seda ma ei oska.“
Kuidas rääkida muusikast, mida pole kuulnud
Kuidas üldse rääkida ajalooteadlikust esituspraktikast, kui näiteks Bachi muusikat pole ju ometigi tema kaasajal salvestatud?
Keha ja hääl
Puudumise kohalolu
Inimene väärtustab mäletamist, aga see on meie liigi omavaheline kokkulepe. Loomad ise peavad olemasolu kindlasti tähtsamaks – nad ei hooli sellest, kas keegi neid mäletab või mitte.
Raamid ja läbipääsud
Lavastuses „Untermarionette“ on selgelt tunda, et sündmuste faktuur ja masinate liikumisvõimaluste spekter on põhjalikult läbi töötatud, protsessid on häälestatud ja lihvitud.
Tagasi lummuse rüppe
„unda“ moodi üritusi on vaja veel. Mitte ainult peo ja muusika pärast, sest üllaim eesmärk ja missioon seisneb milleski muus – kogukonnatunde ja teadlikkuse kasvatamises.
Luulesalv – Iina Gyldéni „Suur kurbus …“
Sõpruse pindmised melanhoolsed keerdkäigud
Lavastuse tegijate sõnul põhineb „tsau mis teed?“ kaks suve ja ühe talve kestnud koostööl, mille jooksul uuriti sõpruse tekkemehhanisme.
Pealelend – Kristel Vilbaste, looduskirjanik
Ma ei käi väga sageli oma kodust Tartust Tallinnas, aga viimased kolm aastat…
Tänapäeva elu on prügi
Bluri kõrgajast on valminud ja saaks teha veel mitu raju dokumentaali, ent „Blur. Lõpuni välja“ vaatleb hoopis kätte jõudnud aega, mil tuleb armsaks saanust lahti lasta.
Miks teha näitus ükssarvikust?
Kuraatorid on leidnud nii avalikest kui ka erakogudest mitukümmend Eestis säilinud XVI–XXI sajandi ükssarviku kujutist. Seda on usutavasti rohkem, kui me seni arvasime teadvat.
Artur Lemba viiulile ja klaverile
On hea meel, et õhtut sisustasid tuntud helilooja vähem tuntud teosed, sest huvitav helikeel ja ilusad meloodiad väärivad (taas)avastamist.
Tühjade taskutega avastamas maailma ja iseennast
Kristino Ravi romaanis põimuvad reisimälestused kunstnikutöö ja lapse kasvatamise ühildamise keerukuse kirjeldustega.
Pealelend – Argo Valdmaa, festivali „Öövalgel“ peakorraldaja
Mille poolest erineb „Öövalgel“ teistest valgusfestivalidest?
Pärnu „Öövalgel“ on pühendatud etenduskunstile, mujal korraldatakse valdavalt installatsioonifestivale. Olen näinud tehniliselt võimsaid valgusetendusi, ent need ei ole mind puudatanud – midagi…
Esiküljel helilooja Elis Hallik. Foto Mark Raidpere
Pealelend. Kristel Vilbaste, looduskirjanik
sarja „Meistrid laval“ kontsert „Artur Lemba – Eesti esiromantik“
rahvusvaheline grupinäitus „Puudutakse“
elektron.arti „tsau mis teed?“
Erik Alalooga „Untermarionette“
