2024-29 (4004)
Martin Parri liivarannad kapitalismikriitikute tallata
Teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli: „Võib ju vaadata ka tühja kilekotti tuules lendlemas või kuulata munakeedukella tirisemist, aga lõpuks on näitleja liha ja luu ikka kõige elavam.“
Seadus siia ja kähku!
Erakondlikul vaidlusel õigete või valede kliimaprotsentide üle puudub vähimgi mõte.
Kentsakuse jaht? Maakondlikud uudised
Põlva kultuurikeskuse juures on püsti kraana ja seega ka arutelu, et ega siingi lörtsita ära linna sümbolit, raisates asjata raha, sest peo- ja mängupaiku…
Kellele kuuluvad müüdid?
Mitmed prominentsed konservatiivid teatasid selle peale sotsiaalmeedias poliitilise profiidi lootuses, et tegemist on kristlust mõnitava tseremooniaga, kuna nähtu meenutab neile liiga selgelt…
Kuhu kadusid kodud?
Kodutust ja kodumaatust on raske hoomata, kui see tunne endal tundmata. Valu, mida naised sõjakeerises kogevad, on adutav aga „Üht helevalget tuvi“ vaadates küll.
Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis
„Oh, ma vaene Tartu liin!“ ei esinda pelgalt varauusajale tüüpilist juhuluulet, vaid ka Vene ohu diskursuse poeetilist poolt.
Tänukõne
Tunnustus on oluline igale loojale ja suurim, kui seda on avaldatud õigel ajal – siis, kui loojal on seda kõige rohkem vaja.
Et ei oleks lõppu lugejatel
Tallinna keskraamatukogus peetakse oluliseks soetada ennekõike niisuguseid raamatuid, mis kõnetavad praeguse aja lapsi ja noori.
Z-generatsiooni ärevuse vähendamine = nutitelefonide kaotamine?
Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt ütleb, et ühiskond veab lapsi alt ning pakub välja valiku lahendusi. Küsimus on, kas tema soovitused olukorda tõepoolest muudaksid.
Taevane arheoloogia
Astronoomilised „väljakaevamised“ võimaldavad uurida nii plahvatusrohket minevikku kui ka ohtlikku tulevikku.
Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine
Üleilmastumisega kaasnev ennustamatus ja ebakindlus sunnivad mõistma probleeme nende komplekssuses ning kavandama lahendusmeetmeid lähtuvalt glokaalsusest.
Toodetud tähenduste tehas
Banksy töödest saab näitusel tahes-tahtmata kultuuritööstuse osa, kuigi need seda põhimõtteliselt taunivad.
Kaljo Kiisa paradoksid. 1
Kaljo Kiisa filmilavastajakarjäär on tasakaaluotsing konjunktuursuse ja loominguliste vabaduste leidmise ja võtmise vahel. Kumb pool peale jääb?
Laulupidu – see on huulepulk
Rahvuslik ühtekuuluvustunne on maagiline ja õrn ning annab jõudu. Selles kahtlema hakates võib käia ühtekuuluvust taas leidmas naabrite laulupidudel.
Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?
Laul on laulja oma, kuid laulja, kuivõrd vägev ta ka ei ole, on ka inimene, kellel on tarvis leib lauale ja katus pea kohale hankida.
Ajutine arhitektuur
Ruumikunstis on oluline näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist.
Tervistav arhitektuur
Teraapiline keskkond on tervishoiusüsteemi osa, kusjuures arhitektuur ja meditsiin peaksid omavahel tihedamalt põimuma.
„Rohelised niidud“ kui õnneliku oleviku aimdus
Kiidjärvel etendatav „Rohelised niidud“ on lugu sellest, kuidas lääne popmuusika jõudis meie maile ning sai siin kohaliku värvingu.
Mehed mikrofoni taga spordijuttu ajamas
Õnnestunud sporditaskuhäälingu aluseks on tegijate kirg ala vastu, asjatundlikkus ja omavaheline keemia. Noortel tegijatel jääb tihtipeale vajaka enesekindlusest, väljendusoskusest ning ajaloo- ja kultuuritunnetusest.
Kinnaskeha
Munast missikroonini
Tükati sooviks tööde vahel rohkem jalutada, astuda paar sammu tagasi, kartmata vastu seina prantsatada. Sisukas ja haarav, kuid ruumiliselt kitsas näitus seda siiski teha ei lase.
Riia uus merevärav
Riia Ropaxi terminali rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel saavutas teise koha Eesti arhitektuuribüroo R-Konsult, kes jäi napilt alla Zaha Hadid Achitectsile.
Rimma Kretšetova 27. VIII 1930 – 4. VIII 2024
Õppinud Ivika Sillari kursusekaaslasena Voldemar Pansoga üheaegselt Moskva Teatrikunstiinstituudis (GITIS), sai just nende mõjutusel alguse Kretšetova aastakümnete pikkune sügav huvi Eesti vastu, mida ta külastas möödunud sajandi…
Laia haardega väikefestival
Kui varem on olnud „Saundi“ fookuses näiteks kohalik träpp, siis seekord oli Müra erilavale kogutud noored Tallinna punk- ja alt-rock’i bändid, mis moodustavad nn Ülase12 skeene.
Pisaravee maagia
Thea Hvistendahli debüüt on õuduselementidega seisundidraama, kus vaadeldakse leina kogu selle raskemeelsuses, meeleheites ja lahtilaskmisvõimetuse toodetud võltslootuses.
Vorm või sisu? Naiskunstnikud eile ja täna
Näitus „KOOS|KÕLA“ nõuab vägagi aeglast ja süvenenud pilku ning oskust esitada küsimusi kultuuri- ja kunstiajaloo teemadel. Vastused tuleb ise leida.
Kas siis rändlinnud ajavad juured alla?
Merike Estna tekitab kiht kihi haaval visuaalse tagala, millesse ekslev pilk rahulolevalt suubub. Ta balansseerib alati kusagil intuitsiooni ja kalkuleerituse hajusail piirimail.
Lembit Sarapuu 1. VIII 1930 – 30. VII 2024
Kõrges vanuses, vaid paar päeva enne üheksakümne neljandat sünnipäeva lahkus meie hulgast maalikunstnik Lembit Sarapuu, kahtlemata legend nii kunstniku kui inimesena. Hoolimata aastatel 1955–1961 omandatud maalialasest kõrgharidusest Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) oli Sarapuu heas mõttes metsik autor, kes ei hoolinud kuigi palju…
Esiküljel teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli. Foto Sander Rebane
Leida Ilo näitus „Pea pilvedes, jalad maas“
mängufilm „Kuidas koolnuid koheldakse“
