Kristi Viiding Archives

28. juunil esietendus Tartu toomkiriku varemetes Vanemuise suvelavastus „Kuninga käsk“, mille peategelane on Käsu Hans. Noort peategelast mängis lavastuses Greg Värnomasing, täiskasvanud Hansu rollis astus aga üles Karol Kuntsel. Pildil on mõlemad Hansud koolitunnis, nende õpetajat Forseliust kehastas lavastuses Veiko Porkanen. Vasakul koolivennana Meelis Hansing. Mart Kivastiku kirjutatud loo tõi lavale Tiit Palu.
Heikki Leis / Vanemuine

Kirjandus

Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis

„Oh, ma vaene Tartu liin!“ ei esinda pelgalt varauusajale tüüpilist juhuluulet, vaid ka Vene ohu diskursuse poeetilist poolt.

Kristi Viiding

9. VIII 2024

6 minutit
Sotsiaalia

Võõrkeeleõpe ülikoolis – kellele ja milleks?

6. veebruari Postimehes algatas Tartu ülikooli humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaan prof Margit Sutrop arutelu Tartu ülikooli rollist ühiskonna arvamusliidrina Eesti Vabariigile nii olulisel 2017. aastal, mil Eestist saab pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaa. Samal päeval avaldas ERRi kultuuriportaal TLÜ õppejõu ja tõlkija Ülar Ploomi arvamusloo humanitaarteaduste, sh Euroopa kultuuride ja keelte mõistmise aluseriala ehk klassikalise filoloogia olukorrast praeguses Eestis. Ehkki esimest artiklit võib pidada rektorikampaania avalöögiks ja teist solidaarsusavalduseks…

Kristi Viiding

10. III 2017

4 minutit
Kirjandus

Aga miks toon ma näiteid antiikajast?

Giovanni Boccaccio (1313–1375) oli neid renessansiaja kirjanikke, kes on tänapäevase käsitluse järgi kakskeelne: ilukirjanduslikku proosat ja luulet kirjutas ta 1355. aastani itaalia keeles, sellega rööbiti ja 1350ndatest kuni surmani domineerivalt luulet, aga eelkõige mitmesuguseid entsüklopeedialaadseid teoseid kuulsate meeste, naiste, geograafiliste objektide ning paganlike jumalate kohta ladina keeles. Tema tuntuim ilukirjanduslik teos on kahtlemata itaaliakeelne „Dekameron“. Mõjukaim ladinakeelseist on 15 raamatust koosnev „Paganlike jumalate põlvnemine“ („Genealogia deorum gentilium“, kirjutatud 1347–1360), mille…

Kristi Viiding

10. IV 2015

5 minutit
Sotsiaalia

Surm eesliinil

Sallustiuse kui opositsionääri jõudmine eesti keelde aitab ühtlasi kujundada ka praeguse Eesti ühiskonna avaramat vaadet poliitikale.
Gaius Sallustius Crispus, Catilina vandenõu. Tõlkinud ja kommenteerinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011. 160 lk.
Alustades viieteistkümne aasta eest õppejõutööd Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas, kuulus mu esimese semestri kohustuste hulka ladina proosastiili seminar tollaste neljanda aasta üliõpilastega. Rooma proosaautoreist valikut teha polnud kerge ei suure materjalihulga ega tekstikommentaaride halva kättesaadavuse tõttu.…

Kristi Viiding

19. I 2012

2 minutit
Kirjandus

„Mis suudab üks poeet …”

Paul Fleming 40015. (vana kalendri järgi 5.) oktoobril möödub 400 aastat ladinakeelset humanistlikku ning saksakeelset varabarokset luulet viljelnud Paul Flemingi (1609–1640) sünnist. Vaevalt leidub varauusaja Euroopa kultuuriloos tuntumat isikut, kelle elutee põimus nii produktiivselt mõneks aastaks Eestiga (1635-1636, 1639). Fleming muutis praktilisusele orienteeritud kaubalinna Tallinna atmosfääris luuletamise (mitte ainult juhuluuletamise) lisaks selle sotsiaalsele funktsioonile ka hinnatavaks eneseväljenduse vormiks – asjaolu, mis vääriks talle monumendi rajamist Tallinnas. Eriti sümboolne oleks kaksikmonument…

Kristi Viiding

15. X 2009

4 minutit
Sotsiaalia

Ületõlgitud “Carmina Burana”

Vägisi leitud riimid ja traditsiooni eiramine ei päästa luuleteksti.

Kristi Viiding

8. IX 2006

5 minutit

Kristi Viiding

Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis

Võõrkeeleõpe ülikoolis – kellele ja milleks?

Aga miks toon ma näiteid antiikajast?

Surm eesliinil

„Mis suudab üks poeet …”

Ületõlgitud “Carmina Burana”