Aus ja sõbralik filmimees madude orust
Priit Vaher: „Mõtle, et inimene on 45aastane ja tema karjäär lõpeb. Ma sain siis just asja enam-vähem selgeks. Ma arvan kindlasti, et minu parimad tööd jäid tegemata.“
Pidukõne asemel
Teadmised, oskused, riigimehelikkus ja lugupidamine on küll palgatud, kuid kinni seotud.
Tasuta kohtade Eesti
Vaba maailma poodium
Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul
Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?
Sirje Helme – hoidja ja uuendaja
Tugev kunstiajaloolase identiteet ja tahe oma töö vilju jagada on Sirje Helmet saatnud läbi kõigi juhiametite, millest igaühe kaudu on ta Eesti kunstiellu jätnud mõjurikka jälje.
Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
Olles endale püünel koha välja kirjutanud, võivad klassikud nüüd teha täpselt seda, mida süda soovib. Nende sõnum on aga ikka selge ja elutöö kõrgeimat tunnustust väärt.
Läki lauldes sinna pillerkaarile!
Hoolimata töömahust, mida Olav Ehala lugude õppimisse pannakse, tehakse seda muusikat suure hoole ja lustiga, sest see on imeilus ja kogu vaeva väärt.
Riigi kultuuri aastapreemiad 2023
Filmilavastaja Anna Hintsi ja produtsent Marianne Ostrati 2023. aasta alguses välja toodud dokumentaalfilmil „Savvusanna sõsarad“ õnnestus aasta vältel purustada nii mõnigi Eesti filmi klaaslagi, millest läbi kumavad punase vaibaga kaetud trepi kõrgustesse küündivad ülemised astmed olid jäänud seni kättesaamatuks. Esimese Eesti dokumentaalfilmina jõudis see filmifestivali „Sundance“…
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2023
Aleksander Jakovlev, Arhitektuuri ellujäämise lühikursus. – Sirp 13. III 2014.
Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.
Rait Avestik, Eesti Teatriliit 60. – Sirp 2. XII 2005.
Tambet Kaugema, Pealelend: Riina Viiding.…
Eesti Kultuurkapitali peapreemiad 2023
Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Põltsamaa lossi rekonstrueerimise eest.
Epp Lankots, Põltsamaa lossi toores ilu. – Sirp 15. XII 2023.
Anna Hints ja Marianne Ostrat
Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali peapreemia aasta filmi „Savvusanna sõsarad“ eest.
Merit Kask, Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. – Sirp 24. III 2023.
Toomas Siitan
Helikunsti sihtkapitali…
Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo
Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp
Riiklikud teaduse aastapreemiad 2023
Aju analüüsist aru tunnetamiseni
Jaan Aru, snd 1984, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduste instituut, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ eest
Teadvusel oleva…
Juhan Palla – Nietzsche “Nõnda kõneles Zarathustra” tõlkija, kirjanik ja uue usu looja
Kuidas keegi lihtne talupoeg ja tööline otsustab järsku, et õpib ära saksa keele, tõlgib Nietzsche „Zarathustra“ ning teeb seda korralikult?
Maailmapilti uuendades elujõulisse tulevikku
Ankur hoiab elu paigas
Avalikel asutustel on võimalus kujuneda kohaliku elu edendajateks, kui koostöö elanike, koolide, raamatukogude, kirikute jm asutuste vahel on hea.
Ikka ja jälle pühitakse maamärgid tolmust puhtaks
Hüljatud hooned ja suhtumine arhitektuuripärandisse on kerkinud arutelude keskmesse nii meil kui mujal.
Millised on ojad ja jõed?
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
Minu pai keha
Vanaema mäletab, lapselaps joonistab ning vanavanaema elab igavesti
„Mälestused Altai kraist“ hoiab kaugelt maalt tulnud meenutused värske ja kaunina.
Intensiivne inimlikkus kahel pool merd
D. Nurkse poeetilises ümberasumissaagas „Hääled üle vee“ kuulatakse ja kuuldakse palju, kuid seda võib kõrvutada ka raskete aegade maalikunstiga.
Helle-Iris Michelson 4. XI 1929 – 12. II 2024
Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956.
Ta…
Jaan Krossi auhind Rein Veidemannile
Kristiina Kaasik 26. I 1943 – 18. II 2024
Kristiina Kaasik sündis 26. jaanuaril 1943 Tallinnas. Lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatridekoratsiooni ja maali erialal. Töötas aastatel 1967–1969 Kunstitoodete…
Õnne, ükskeelikud!
Una Corda kontserdil kajas kõiges vastu hoolikas läbimõeldus: valgustus, muusikute riietus ja lavaruumi paigutus oli klassikaliselt kaunis.
Oodates Tammsaare Naist
„Elu ja armastus“ on küll senistest Taska ja Apollo koostööfilmidest parem, ent jääb algmaterjalile kõvasti alla: Tammsaare feministlike ideede rõhutamiseks pole jätkunud piisavalt julgust.
Katrin Sasi 8. X 1949 – 1. II 2024
Näituseraamid hoiavad kunstnikke (mõtte)ahelais
Kumu näitusel „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ esitletud kolm autorit on põhimõtteliselt sedavõrd erinevad, et neid ühel näitusel koos vaadata on ülimalt keeruline.
Võõras keskkonnas minapilt variseb
Inimkapitali väärtus ja tähendus vähenevad üle lahe minnes drastiliselt ning keegi võimete ja oskuste järele ei küsi.
Impeeriumivastase rahvusliku vabadusvõitluse värskeim näide
Ukraina vallutamine Peeter I ja Katariina II ajal oli imperiaalne ülepingutus – just neil aladel sattus Venemaa XIX sajandil silmitsi rahvuslusega.
Inimese silmad ei valeta
Juhan Kuus on oma fotodel tabanud midagi olemuslikku ühtlasi tõestades, miks meil üldse dokumentaalfotograafiat vaja on.
Naiste ristsõna
Teatriloos on tegu kõneka sündmusega: kokku on saanud kolm kursusekaaslast Priit Pedajase XVIII lennust ning maestro ise on oma 70. sünnipäevaks lavastanud nendega iiri näitemängu.
Uni edasijõudnutele
Katrin Essensoni „Lunaarsetes episoodides“ pakutakse publikule tõepoolest und, aga on õigem jääda siiski osaliselt teadvusele, mitte täielikult unne libiseda.
Tüviteksti õiekobarad kerges tuulepuhangus
Ingomar Vihmari dramatiseering liigub läbi A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ V osa õige kärmesti, eks ka omajagu konspektiivselt, mistõttu algteksti tundmine tuleb tingimata kasuks.
