Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“
Energiline optimist saab alati kiiremini rikkaks kui hädaldaja.
Carolina Pihelgas näitab romaanis „Lõikejoon“, et vägivaldsest suhtest väljaastumiseks on ennekõike vaja muudatust iseendas.
Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.
Mark Cousins: „Kerge on süüdistada tööstust, aga vastutada tuleb ka omaenda uudishimu puudumise eest. Inimesed veenavad end selles, et neil on õigus.“
Kuigi suurürituse taga on suur raha ja produktsioon, tuleb olla valvel, et ei mindaks liialt hoogu Tartu kauba(märgi)stamisega või suisa kommertsialiseerimisega.
Vastus küsimusele, miks on must-valge maailmapilt taas kanda kinnitanud, seisneb ilmselt suuresti selles, et ühiskonnas on palju pingeid.
Eelarve tasakaalu argument võetakse üldjuhul välja vaid sotsiaalsfääri, hariduse jms kulutuste puhul, mitte siis, kui on vaja panku abistada või kärpida rikaste maksukoormust.
Noorem põlvkond tundub olevat kaotanud usu ühtsesse narratiivi. Võib-olla on neil raske uskuda, et maailm on tore terviklik paik, millel on mingisugune mõte.
Vene teatri uus juht Anne-Lii Päiv: „Vene teatril on tõsised rahalised kohustused, mis on seotud ammu-ammu enne meid võetud laenuga, aga üldiselt on teatri finantstulemused küllaltki head.“
Melanie Bonajo on uue aja trikster, kes oma loomingus uurib läheduse ja intiimsuse erinevaid vorme. Oma näitusel esitab ta (mitte)seksuaalsust lahkavate videotega radikaalse nägemuse erootilisest kosmosest.
Melanie Bonajo näitus „Kui keha ütleb Jah+“ on näitus, mille puhul tahaks öelda: „Jah, aga …“
Läinud aasta 29. novembril kinnitas Tallinna linnavalitsus Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vahelise kvartali detailplaneeringu.
Yuma Shinohara: „Ennast peaks tundma kogukonna liikmena, mitte pelgalt kliendi, ehitaja või arhitektina.“
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Kliima soojenemist käsitlevate artiklite kommentaare analüüsides selgus, et 61% kommentaarides eitatakse inimtekkelist kliimamuutust.
Kas arvuti suudab rääkida loodusest hingestatult, pannes lummavatesse looduskirjeldustesse salapärase lugema kutsuva allteksti?
Missugune oleks üksteisest hoolimise tulemusel sündiv kultuur?
„Loomade kuningriik“ on ulmefilm, aga fookuses on ka ühe noore poisi muutumine ja sellest tingitud muutused suhetes ühiskonna, pere, lähedaste ja autoriteediga.
Nelja Balti kunstniku pisike ühisnäitus Draakoni galeriis toob meieni sümbolid Marija Gimbutase eelajaloolisest utoopiast.
Traditsioonilisemate kammermuusikaõhtute kõrval on oma koht ka sellistel crossover-kontserdiõhtutel, kus julgetakse katsetada ning kõrvutada nähtusi, mida esmapilgul ei oskakski seostada.
Õigust iseseisvale mõtlemisele kaitses Abélard ajal, mil selles nähti ennekõike kõrkuse surmapatu avaldust; mõtleja aga, kaugel loobumast oma eksiarvamustest, tuli alatasa välja uute väärõpetustega.
eˉlektroni etenduskeskkond, kus lava on kaamera(te) vahendatud ning vaatajad mööda ilma laiali, sobib lavastusele hästi, luues publikulegi ligipääsmatuse kogemuse.
Ludens on uus ansambel, mis on uus mitte ainult vastsündinu tähenduses, vaid värske ka oma tegemistes.
Kui de Falla teos oli mäng värvide ja varjudega, siis kontserdi teises pooles kõlanud Igor Stravinski „Kevadpühitsus“ tämbrite tulevärk.
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“
Pierre Abélardi ja Héloïse’i „Isiklikud kirjad“
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Bas Wiegers ja Age Juurikas“
ansambli Ludens kontsert „Arnold Schönberg 150. Kuu-Pierrot“
TKO sarja „Mitme peale!?“ esimene kontsert
näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja eˉlektroni „Ligipääsmatuse poolus“
mängufilm „Loomade kuningriik“
In memoriam Lianne Saage-Vahur
Esiküljel Triinu Tamm. Foto Piia Ruber