Anti Saare jõudeaja võrsed
Keeldumine flirdist moekusega teeb Saare raamatust meeldivalt perifeerse, meeldivalt enesekeskse teksti.
Velsker Jakob Sarapiku rongireis
Rein Raua romaani „Katkurong“ peategelase silme all võtab maailm ühtviisi suuna tundmatusse nii 1911. kui ka 1933. aastal.
Õppejõudude läbipõlemise põhjused
Kõrgkoolides domineeriv võistlemisele ja saavutustele keskendatud organisatsioonikultuur tekitab ebakindlust, ärevust ja haavatavust ning loob soodsa pinna kiusamisele.
Puu on lihtsalt puu, aga ta lubab väga palju
Anti Saar: „Joonistan näiteks diivanil „Esimest stuudiot“ või midagi säärast kuulates. Selle saate ajal on väga hea puid joonistada: saatekülaliste jutt on sageli puisem kui ükski elus puu.“
Milline peaks olema maksusüsteem?
Ökonomistide arvates on maamaks priima, sest maad ei saa ära peita ega Eestist Lätti minema viia.
Eestikeelne riik tulgu!
Vene keele laialdasele kasutamisele ametkondades ei ole ühtki põhiseaduslikku õigustust.
Elu lülitid. Prof Ago Rinken uurib G-valkude ja retseptorite funktsioneerimise aluseid
Ago Rinken: „Vaja on mõista keemia sisemist loogikat!“
Kes kuntsi teab, see kuntsi peab
Harjutamise abil võib tekkida oskus paratamatusega leppida, ehk isegi selle mustast ja hirmutavast mülkast midagi lohutavat, midagi uut leida.
Linnud ja inimesed. Konflikti anatoomia
Emotsioonide rohkuse tõttu on esmatähtis mõista konflikti sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid, selleks et tungida konflikti olemusse.
Üllatused ja täis saalid
Detsembrikuu kontsertidel soleerisid ka sellised pillid, mida klassikalise muusika kontsertidel tihti ei kuule.
Lõpuks ometi toimub midagi
Tallinna Uue Muusika Ansambel täidab Eesti muusikamaastikul ammu haigutavat auku, mida pole seni õnnestunud täita ühelgi teisel kollektiivil.
Kinoskäik kui teraapia
Johannes Lõhmus: „Lähenen endiselt igale filmile mõttega, et võib-olla on see mu kõigi aegade lemmikfilm. Tavaliselt küll nii ei lähe, aga tahan anda igale filmile võimaluse olla parim, mis ta olla saab.“
Hüsteeriajärgne külmutatud kood
Ene-Liis Semper on koondanud lavastuses „Nüüd võib sellest rääkida“ kõik inimlikud värelused ja korinad arhetüüpseks paratamatuseks.
Nähtamatud sillad
Yukinori Yamamura: „Mõnikord, kui midagi tegema hakkad, ei tea, kuhu välja jõuad, kuni ühel hetkel saad äkki seostest aru ja kõik paigutub oma kohale.“
Kollektiivsus ja kollegiaalsus kui kunstnike ja teadlaste ühisosa
Tartu 2024 programmi kuuluvas residentuuris tõdeti, et katseklaasis toimunu põhjal järelduste tegemise kõrval lasub oluline roll kehaliselt läbi tunnetatul.
Jaapan on kaugel …
Ehk aitavad pildid võõralt maalt avastada mingeid külgi meist endist, mis seni tähelepanuta jäänud, nüüd aga kauges peeglis ootamatult nähtavaks saavad?
Peaaegu rõve, ent väga huvitav
Miks mitte näha nn Lollidekülas ajastuomast väärt miljööd? Vanalinnas uudista keskaega, Kalamajas puitaguli esteetikat, paepealsel naudi üleminekuaja pööraseid unistusi.
Kas meie majad kaitsevad meid?
Mõned soovitused, mida kohemaid ette võtta, et astuda esimesed sammud elanikkonna kaitstuse parandamise suunas.
Kõige kestlikum on hoone kasutamine
Võib-olla jõuab linnahall siiski ära oodata, mil hakatakse hindama juba olemas maju ning tekib kohustus arvutada hoonete süsiniku jalajälge ja koormust keskkonnale.
Mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks
Selleks et jõuda veidi lähemale muusikale endale, oleks paslik pöörata tähelepanu kuulajalt hoopis looja(te)le.
Tuumajaam aia taga ehk teerull ukse ees
Letipea ja Mahu piirkonna inimeste organiseerumine ühise vaenlase AS Fermi Energia isetegevuse takistamiseks.
Toivo Luhats 13. XI 1938 – 19. XII 2023
Mitmendat põlve folklooripärandi kandja ja edasiandja Toivo Luhats sündis 13. XI 1938 Tartus. Pärast Tartu Muusikakooli kontrabassi eriala lõpetamist 1958. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, mille lõpetas 1968.…
Henrik Visnapuu auhind Tiina Kirsile
Tiina Kirss on üles kasvanud USAs ja…
Vandenõude keerukas lihtsus
Pärast „Vandenõuteooriate tähendusmaailma“ lugemist on kõik selge, ehkki ühtlasi kipub piir elu ja vandenõuteooriate vahel hägustuma.
Õdede pooltühi klaas
Laval on kõik nii puhas, minimalistlik ja väljapeetud, et mahutab kõikvõimalikke tähendusi ja tõlgendusi, küll aga pole seda valusat ja poeetilist elu segapundart, mille pani kirja Tšehhov.
Vahtralehemaa vallatud kurvid
Norm Foster pole tõesti Shakespeare, Ibsen ega Kivirähk, aga see ei loe: näiteks Kivirähk on tõestanud, et tobedat plära ajades võib väga palju öelda.
Poliitiliste tulekahjude kustutamine
Alati poliitiliselt laetud Amsterdami dokifestivalil IDFA tuli sel aastal rinda pista aktuaalsete päevapoliitiliste teemadega.
Mõnusa energiaga uude aastasse
Muusika-aasta lõppes mõnusa energiast ja koostöötahtest pakatava emotsiooniga, mida on siinmail kippunud viimasel aastal vähe olema.
Kirsti Laanemaa 17. X 1940 – 21. XII 2023
Kirsti Laanemaa (sündinud Plaks) lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi kunstnik-ruumikujundajana 1966. aastal. 1973 astus Kirsti Laanemaa Eesti Arhitektide Liitu ja 1992 Eesti Sisearhitektide Liitu. Juba enne kooli töötas Kirsti Laanemaa Estonprojekti joonestajana. Kooli lõpetamise järel jätkas ta Eesti…
Peegelpildis „Kolm õde“
Kui Tšehhovi kolm õde unistavad provintsist metropoli pöördumisest, siis Kadri Lepa kangelane tuleb pettumusi valmistanud suurlinnast koju tagasi.
Kui Tammsaare armastanuks vesterneid
„Tõotatud maa“ leiab aset Põhjasõja-järgsel rahuperioodil, mil Taani kuningas Frederik V soovis kultiveerida suuri nõmmesid Jüüti poolsaarel.
