2023-48 (3971)
Hüvasti, Reet
Majanduskasv ja mürsud
Mida suuremaks kujutleme Venemaa, seda vaesemalt elame.
Semantiline sõgedus
Nad tulevad Wildersite toel
In memoriam Reet Varblane
14. IX 1952 – 25. XI 2023
Surnud Putin, elus Putin. Hübriidmaailm ja kriminaalsed presidendid
Kriminaalsus näikse olevat presidendivalimiste uus trend.
Normide järgimine ei ole veel nende kummardamine
Roomet Jakapi: „Akadeemilises formaadis kirjutades ja esinedes ei ole kohane oma emotsioone välja pursata. Bändiga saab seda teha.“
Tähelepanuväärne linnaametnik kunstiajaloo äärealalt
Raekirjutaja sulejoonistused peegeldavad varauusaegseid kultuurilisi konventsioone ja valitsevaid suundi, aga ka visuaalkultuuri uurimist tänapäeval.
Eesti film kui toolimäng
Kohaliku filmiökosüsteemi kokkulepete, väljakutsete ja tulevikustsenaariumide üle arutlevad režissöörid, produtsendid, näitlejad ja stsenaristid.
Meelelahutusäri on ennekõike äri
Hollywoodis pole kõik kuld, mis hiilgab, ning näitleja ja stsenaristi tuntuse ja tasustatuse vahel võivad olla ootamatult suured käärid.
Vend Unt, õde Ojasoo
Mati Undi kirjutatud ja Tiit Ojasoo (taas)lavastatud „Vend Antigone, ema Oidipuse“ üheks peateemaks saab pidada võimu ja selle juures püsimist.
„Tuhkvalge“ – romantiline nüüdisballett
Jevgeni Gribi „Tuhkvalge“ on oma tugevuste ja nõrkustega vaieldamatult nii teatrile, koreograafile kui ka tantsijatele tähtis teetähis.
Täna võidavad kõik
Poiste- ja meestelaulu edendamisega hoitakse au sees isamaalisust ning meeskooride konkurss on selle eesmärgi püüdlemiseks parim moodus.
Viieaastase intervalliga peetav võistulaulmine peegeldab meeskooride hetkeseisu ja tõi seekord…
Auhinnaline Võru pärand
Kui linnavõimul ja linlastel on ühine eesmärk, hakkab ajalooline linnasüda pulbitsema elust ja melust.
Nõrgimast saab kuningas
Kui plaan teoks tehakse, saavad sõiduriistu kasutavad tallinlased aeglasema auto- ja mugavama ühissõidukiliikluse, kõik aga kvaliteetsema avaliku ruumi.
Suitsu nurk XXIV – Gustav Suitsu „Paysage de la Seine“
2 Hüvasti, Rouen, sõtta hüüdvate hüvedega!
3 Aurik F e l i x Fa u r e ’ i korstna nõgi.
4 Vasakul paplid reas väändunud tüvedega.
5 Kui vaatad, neis dekadentide eelkäijaid näed.
6 Teisel pool seinati kivitahvlimäed.
7 Valged majad ja müürid väätkasvudesse peidetud.
8 Trikoloor üle aedade hingeldav tiib.
9…
Maailma parimad laste- ja noortekirjanduse eestindajad
Karupoeg Puhh, väike prints, Oxfordi vaeslaps Lyra ja Harry Potter – kõik nad kõnelevad meie lastega tõlkijate keeles.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Suured küsimused ja hapupiim
Kaks aastat oma järeldoktorantuurist veetsin ma Tšiili pealinnas Santiagos, töötades sealses paavstlikus katoliku ülikoolis. Pärast ohjeldamatule hulgale tembeldatud paberitele allakirjutamist ülikooliga töölepingu sõlmimisel pandi mulle lõpuks ette üks väga esinduslikul kriitpaberil, terviklikult kujundatud ja ilukirjas looklevate kriksadullidega kaunistatud tekst. Kahes eksemplaris, nagu ikka. Ja tehti jälle käte abil selgeks…
Ehe ehe
Ilu ja harmoonia, põnev ja salapärane kunst on peidetud kõikjale loodusesse. Looduse ilu on üheselt mõistetav ilu.
Argidialektika XXII. Ennasttäis tühistamine
Minu koht
Kuu, kas sa mu kallimat tunned?
Tõnu Kõrvitsal ja Doris Kareval on õnnestunud luua laulutsükkel, mis on oma sügavas olemuses nii sissepoole pööratud ja inimlikult intiimne, et lõikab kuulajale hinge.
Päevakaja ja pilvepiiri vahepeal
Eeva Mägi dokfilm „Kellele ma naeratan?“ kajastab perekonna palvel väljapääsmatuna näivat olukorda, kuhu on jõutud kohtuvaidluse ning vähidiagnoosi ristumispunktis.
Järk-järgult avanev maastik
Balti noorkunstnike rühmanäitus keskaegses kloostriansamblis on kui aardejaht ruumirägastikus, kus saab kogeda kunstipraktika piiride ähmastumist ja kohaspetsiifilisust.
Keskaja taasesitus kui eurooplaseks saamise lava
Kristina Norman: „Mulle tuli kutse näitus teha vajaduse tõttu problematiseerida koloniaalpärandi idealiseerimine Hansa Liidu juubelipidustustel.“
Hingeteadvuse avarustes
Toivo Tulevi loomingu puhul äratab sügavat austust tema pidev loominguline otsingujanu, lahtilaskmine saavutatust ning avatus uuele, mis tahes kujul see end talle siis ka ei ilmutaks.
Tänuväärne festivalitraditsioon
Eesti muusika nädala fookuses on soolo- ja kammermuusika ning sel aastal valiti Eduard Oja, Rudolf Tobiase, Mati Kuulbergi ja Rein Rannapi oma.
Hing sees. Kuhu edasi?
Kuigi Grünbergi „Om“ ei ole otseselt meditatsioonimuusika ega mõeldud sihipäraselt meele või hinge tervendamiseks, juhib see kuulaja sügavamale enesesse vaatama.
Pealelend – Ene-Liis Semper, „Nüüd võib sellest rääkida“ autor, lavastaja ja kunstnik
Lavastuse „Nüüd võib sellest…
Endast suurema teenistuses
Johanna Venho teosed tasub ette võtta nii kirjanduslike elulugude huvilistel kui ka neil, kes otsivad raamatutest ennekõike keelenaudingut.
Johanna Venho „Esimene naine“ ja „Sügisraamat“
Toivo Tulevi autoriõhtu kontserdisarjas „Heli ja keel“
kontsert „Kõrvits/Kareva. Laulud valu allikalt“
Sven Grünbergi albumi „Om“ teosed elavas ettekandes
Kristina Normani näitus „Hansaühendused“ Zwolles
näitus „Tundemaastikud“ Vilniuses
Eeva Mägi dokfilm „Kellele ma naeratan?“
Esiküljel Roomet Jakapi. Foto Piia Ruber
