Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.
Mida teha, kui partei ja valitsus hakkavad õpetajatega infosõda pidama?
Miks kellegi looming kõnetab rohkem kui teise oma? Miks mõni luuletus täidab luule ainsat ülesannet: peatada lugeja ning samal ajal teda liigutada?
Kolonialismijärgsed pinged ei ole Kariibi mere piirkonnas kadunud. „Guadeloupe ei muutu ja püüab ikka veel endas selgusele jõuda,“ tõdeb kirjanik Maryse Condé.
Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?
Esseekogumikku „Me jääme püsima“ võib võtta filosoofilis-statistilise lohutusena neile, kelle alateadvuses pakitseb ärevus rahvusriigi tuleviku pärast.
Kultuuride võrdlemisel on täheldatud seaduspära, et mida erinevamad on naiste ja meeste sfäärid, sealhulgas rõivad, ehted ja soospetsiifilised esemed, seda meesdominantsem on ühiskond.
Iva Žegura: „Tervishoiutöötaja valge kittel peaks sümboliseerima tervenemist, mitte võimalikku takistust tervishoiuteenuste saamiseks.“
Kväärifestivali „Q-Space“ raames linastuvas filmiprogrammis on kolm märkimisväärset teost.
Kommunikatsiooniküsimused on osa Ilari Laamaneni kuraatoripositsioonist, erialast ja elust.
Tõnu Soo (1944–2023) mälestuseks
Lillepaviljoni arhitektuuri algilme on taastatud, kuid ümbruse oma mitte, ning sellega on kunstiteose terviklikkus igaveseks kaotsi läinud.
Kinoteater on pannud lugejad-vaatajad kihama väljaspool teatrit, aga teatri sees, kaasa arvatud laval, põrkuvad nende kiiduväärt ponnistused pinksipallina seinast tagasi.
Mida aasta edasi, seda romantilisemad on Aki Kaurismäki tegelased ja ka nendega aset leidvad sündmused.
Kontserdisaalist sain kaasa veidravõitu kerge tunde, mille varjus hiilisid sünged mõtisklused ühiskonna tulevikust.
Kontsert viiuldaja Peter Spissky ja metsosopran Tuuri Dedega andis Floridantele võimaluse koosmusitseerimist edasi arendada võimsa meistri käe all.
Kuigi õhku visati rohkem küsimusi, kui neile jõuti vastata, sõnastati kahe päevaga olulised probleemid, mille kaudu ilmestati ka ajalooainese teisenemist ja ambivalentsust.
Otsekohene ja mitmekihiline näitus keerleb ümber kaamerapõhise infoajastu ning tõstatab kunstniku ja noore kunstniku erinevuse küsimuse.
Eesti Noorsooteater võib vabalt välja öelda: oleme siin selleks, et noored mõistaksid armastuse mitme näoga olemust ning leiaksid sellest tuge.
Residentuuris sündinud näitusel saab näha õhulist tsüanotüüpiat ja tagasivaadet kogemusele harjumuspäratus loomekeskkonnas.
„Mangroovi ületamises“ avalduvad Maryse Condé loomingu põhiteemad: kolonialismi taak, armastus, eelarvamused, ebausk, vägivald, surm.
PÖFFi võistlusprogrammi „Kriitikute valikud” võidufilm „Maa, kus tuul seisab paigal“ käsitleb valusat teemat – Kasahstanis 1930. aastatel kommunistide põhjustatud suurt näljahäda.
Ester Purje noorusmälestused on olnud Tiit Palule aluseks, et kirjutada ja lavastada pildikesi Saaremaa teatrielust.
Maryse Condé „Mangroovi ületamine“
Kriitikaauhinna kandidaadid 2023
konverents „Varajane ja hiline muusika“
Floridante kontsert „Euroopa tippsolistid II. Tuuri Dede ja Peter Spissky“
noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“
Helle Ly Tombergi ja Ave Palmi näitus „Igapäeva väike elu“
Eesti Noorsooteatri „Kasvav kuu“
mängufilm „Maa, kus tuul seisab paigal“
In memoriam Valeria Anderson-Käsper
Esiküljel luuletaja Mirjam Parve. Foto Ruudu Rahumaru