2022-47 (3919)
Subjektilt subjektile
Mai Levin: „Püüan olla kunstniku suhtes nii empaatiline, kui vähegi võimalik. Tunnen, et kunstnik, kellest kirjutama hakkan, seisab minust kõrgemal.“
Rändaja õhtupalve
Rahvas liigub, kuid ei ole selge, kas riigivõimu tahtel või kiuste.
Vanavanemate saladused
Nähtav ja nähtamatu
Kunstisuhtlus üle mere
Hiliskeskaegsel Tallinnal ei oleks kunstikeskusena olnud Soome talupoegade tööta ja sealsete jõukate kunstitellijateta nii suurt kaalu.
„Meie oleme võimu hooldajad“
Päts pidas eriti kahjulikuks, kui valitsust ei toetata just ülikoolilinnas, ning arvas, et „tuleb leida abinõusid, et Tartu meeleolud terveneksid“.
Tõemeelne tõevastane või advocatus diaboli?
Kas filosoofia suudab meid paremini elama õpetada?
Jah, muidugi, kuid ei1
Jüri Eintalu: „Minu üheks teemaks on see, kuidas ühiskonnas, kus näiliselt on demokraatia, liberalism, sõna- ja ajakirjandusvabadus, tegelikult seda vabadust ei ole.“
Vähem edukate meeste pärisosa
Leo Luks: „Mõnikord kaldub vabamõtleja teispoole teadusliku maailmapildi poolt sobivaks tunnistatud diskursusi, kuid säilitab kriitikameele, muutumata uhuu-diskursuse jüngriks.“
Kuuma päikese alt külmale ooperisõbralikule maale
Leonardo Neiva: „Euroopas lauldes tunnen suuremat vastutust kui Brasiilias. Siin on publikul ooperitraditsiooniga pikk side: kuulatakse palju intensiivsemalt ja ka oodatakse enamat.“
Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus
Süvenev energiakriis, ähvardav majanduslangus, kiire inflatsioon ja kõrgeks kruvitud geopoliitilised pinged mõjutavad ka krüptoturgu.
Teadlase dilemmad
Multidistsiplinaarsuses peituvad lahendused, aga kellele need meeldivad?
Unustatud imede tuba
1922. aastal pandi alus Tallinna linna pedagoogilisele muuseumile, millest kujunes järk-järgult haridusinnovatsiooni eestvedaja ja koolituskeskus, mille tegevus mõjutas märkimisväärselt eesti kasvatusteadust.
Kuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusringis Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle.
Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?
Suurem osa noori eelistab lugeda eesti keeles, kuid ei malda oodata huvipakkuva teose tõlget.
Tänapäeval aina tihedamini leviv arvamus, et noorte…
Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga
Lembit Ulfsak: „Meil on vastastikune sümpaatia. Minul kino vastu ja kinol minu vastu.“
Päikeseranniku promillikombo
Jukka-Pekka Valkeapää: „Ka mina olen kogenud alkoholi kogu tema ilus, nüüdseks olen olnud joomata üle kümne aasta. Aga alkohol on mulle olnud lähedane toode.“
Tuleviku arhitekt on süsteemidisainer
Marvin Bratke: „Kui me ei oska valmis hoonet uuesti osadeks lahti võtta, ei saa me seda ka taaskasutada.“
Vaktsiinidisaineri arhitektuurne projekt
Arhitektide ja ehitusinseneride liidu juhid on võtnud erialakeele käsile ja nüüdseks on paika saadud umbes 60 ehitus- ja arhitektuuriterminit – tagasihoidlik algus.
„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas
Vanal Lõuna-Tartumaal on oma keele koha pealt kahjuks praegu suhteliselt vaikne, vaatamata sellele, et sel aastal sai 400 aastat tartu kirjakeele vanima säilinud trükise ilmumisest.
Pole linn ega maa
On tõsi, et otepäälased sünnivad suusad jalas, sest helge lapsepõlve juurde kuulusid vältimatult pühapäevased suusamatkad naabrilastega.
Anne Kraav 25. XII 1948 – 12. XI 2022
Kõige parem on uni pärast sõda
Viktor Marvini esituses ei olnud paatost ega tormilisi tundeid, mis on nii kerged sõjateemaga kaasnema, vaid kõik oli edasi antud siiralt, nukravõitu alatooniga.
Päästa mind!
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi uudistest ajendatud näitus jätab esmapilgul sümbiootilise mulje, kuid veenab siiski ainult Estland, kes on oma loomingus tema ise.
Kaotatud mõtlemisvõimega kehad
Tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“ ei sunni vaatajat millekski, kõik on tagasihoidlik ja hillitsetud.
Riho Sibul 26. VI 1958 – 20. XI 2022
Ecce mater
Lavastuses „Regina madre“ on piir tõe, mälestuste, unistuste, soovunelmate ja enesepettuse vahel väga hägus ning tõde ei selgugi.
Ütle, kes on su sõbrad
„Võõrastes“ on leitud hea tasakaal universaalse loomuga kerge huumori, mis võiks kõnetada väga paljusid, ja nõudlikumat meelt kõditavate tõsisemate teemaniitide vahel.
Kogemata riimi läinud vabavärss
Joonas Veelmaa seab pungilikult lihtsatesse ridadesse elu absurdsust ja ühiskonnasiseseid pusasid, minemata seejuures otsesõnu poliitiliseks, veel vähem kurjaks ja kibestunuks.
Armas pisike pirukas
Häälte järgi võis aru saada, et viibime kõrgkultuuri viljelevas asutuses, mitte mänguasjapoes. Kõik helid olid natuke jubedad, kergelt õõva tekitavad, dissonantsed.
Semantika ja pragmaatika vahel
Luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ näib olevat rohkem loominguliste impulsside ja juhuste kui teadliku töö vili.
Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau
Sanna Kartau, „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ (Tuum)
Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees)
Juta Kivimäe, „Suur tuba“ (Varrak)
Riste Lehari, „Kafe“ (Tuum)
Janika Läänemets, „Vihma ja kurbuse maja“ (Kultuurileht)
Reijo Roos, „kured kotkad kajakad“ (Näo…
Võiks viivuks kuulatada (mõtte)vaikust
Sõlvestrovi muusika on kui seisund, kus hetkelisus põimub igavikuga, kuni klaveri bassiliinil tantsivad ülemhelid sulavad kõikehaaravaks ja lämmatavaks vaikuseks.
Kohanemise ilu on elu valu
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“
Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau
Sanna Kartau luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“
Joonas Veelmaa luulekogu „Alaska“
laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“
autorikontsert „Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85“
Tallinna Linnateatri „Regina madre“
