2022-41 (3913)
Kunstniku igavene ümbersünd
Merike Estna viimase viie aasta looming on näitusel väljas ideaalsete museaalidena ja valmis vastu võtma ka publikut, kes tahab kunstinäitusel näha lõpetatud teoseid.
Kogu rahva elektrifitseerimine
Energiapoliitika kisub vägisi parteide võistluseks, kes on osavam vabaturumajandust eitama.
Georgi lintidesse pakitud üllatused
Augustis esines Alexela kontserdimajas kunagine tippkoloratuursopran Natalie Dessay. Kontserdilt lahkus demonstratiivselt ridamisi eestlasi, kuna ansambli prantslasest bassimängija purssis publiku ees järjekindlalt vene keelt. Eestlased on muidugi kannatlikud, aga lõpuks söandas keegi siiski käratada, et…
Tehnoloogia ja ekspositsioon
Üks stsenaristika olulisi aspekte on loos informatsiooni edastamine. Näiteks nn mõttetu statisti rollis näitleja ütleb lavale/kaadrisse tulles vaid „Härra, teile on kiri“. See lause avab tavaliselt tee infoedastamiseks: vaatajale…
Kelle poolel sina oled?
„Documenta 15“ äratas üles, andis julgust. Ja mis veel tähtsam, seal püüti ümber teha kunsti mängureegleid ja panna mõistma, mida tähendab kollektiivse kunsti tegemine.
Intermarium 2.0 kui Ukraina integratsiooni tõhustusdoos
Tegelik XXI sajandi geopoliitiline katastroof oleks Ukraina eemalejäämine Euroopa julgeoleku- ehk NATO ja majandusraamistikust.
Pagulaste abistamine kui teraapia ja kink
Paljud vabatahtlikud on väljendanud suutmatust jätkata oma harjumuspäraste tegemistega, kui üsna lähedal surevad süütud inimesed.
Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?
Henriku ja Lalli lugude ajaloolisest tõepärast tähtsam on jutustus ise. Just legendid ja nende tõlgendamine eri aegadel osutavad hoiakutele nende taga, arusaamale, mida tähendab olla soomlane.
Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux
Nobeli kirjandusauhinna laureaat on julge teemavalikuga aidanud murda vaikust, üle saada häbist. Niisama oluline on ka tema isikupärane kirjutusviis.
Eesti kultuuri- ja loomevaldkond Euroopa vahenditeni ei jõua
Euroopas on innovatsioonile ja loovusele suunatud rohkem vahendeid kui iial varem, aga Eesti kultuuri- ja loomevaldkond nendeni ei jõua. Miks?
Vanaduse vabadus ja võimalus uuemas eesti filmis
Kuna ühiskond ootab vanemas eas mehelt vähem, leidub vanemaealiste tegelastega eesti filmides rohkem vabadust mõelda, kes tegelikult tahetakse olla ja mida järelejäänud ajaga teha.
Neandertallasest Nobelini
Pääbo ja paljude tema kolleegide aastatepikkuse töö tulemused avardavad määratult meie arusaamist nüüdisinimese ja kogu eluslooduse kujunemisloost.
Inimene, loodus, lootus
Anni Kytömäki seirab romaanis „Margarita“ sarnaseid jooni inimese ja looduse anatoomias. Metsarajad on kui mure- ja naerukurrud, naise keha ei erine kuigi palju pärlikarbi omast.
Katse avada Mare Tralla saladuselaegast
Uus portreefilm püüab jälgida ja nähtavale tuua Mare Tralla isiksuse eri külgede kõrval kogu tema olemust läbivat sisemist loomesundi. Mis teda käivitab? Kuidas? Miks?
John Cage’i looming võiks maailma paremaks muuta küll
Cage’i ei ole võimalik kuulata, kui vaikuses olemine tekitab ebamugavust või kui ei ole soovi elada kaasa muusikule, kes langetab laval otsuseid, mis mõjutavad muusika kulgu.
Sotsiaalse närvita oleks tüütu vaadata
Rakvere teatri uuslavastus „Di ja Viv ja Rose“ võib küll vormilt olla popmuusikaga segatud jant, ent sisult on tegu kaugelt enamaga.
Kontseptsiooni ei saa mängida, aga seda peab teadma
Marika Vaarik: „Mulle meeldivad inimesed, kes pole valmis, vaid kahtlevad endas ja üleüldse kõiges. Pidevalt ja kogu aeg. Mugavus tapab kõik.“
Disainer, kes loob elusaid materjale
Paula Nerlich: „Juba on tootmises seeneniidistikust materjalid kingade ja aksessuaaride, ka sisustuspaneelide ning põrandakatete valmistamiseks.“
Ilusate plaanide aeg
Pille Metspalu: „Juba mõnda aega on planeerijale väljakutse asustuse kahandamise planeerimine, olemuslikult ja ideoloogiliselt uus ja harjumatu suund.“
Ajakirjaniku käsitööoskused ja kutsumus
Ärgem defineerigem enam ajakirjanikku tema käsitööoskuste kaudu. Defineerime teda tema kutsumuse alusel.
Näitleja Sepping pakkus lavastuses vaatajale peaosa
Lavastuses „Übermensch“ käib jutt peamiselt naljategemisest: kui pikk paus on hea, mitu lauset või sõna võiks hea nali sisaldada jne. Selline metavärk, et sisu kommenteerib tegevust.
Märgakem kangelasi!
Tubina festivali programm oli niivõrd läbimõeldud, et sellest sai nagu omaette sümfoonia. Kui mitte meie, siis kes veel peaksid olema Tubina sümfooniate juhtivad esitajad?
Intellektuaalne bigbändimuusika
Nimele kohaselt üllitas uusi tuuli puhuv orkester oma esikplaadi just tänapäevase muusikaga ning koostöös rahvusvaheliselt tuntud eesti pianisti Kristjan Randaluga.
Kahanev Kiviõli ajatunnelis ja Le Corbuser’ ideedes
Koolinoorte arhitektuurikonkursi võistlustööd näitavad, et noortel on palju ideid, mida võib ja isegi peab ruumiotsuste tegemisel arvesse võtma.
I preemia – „Laboratoorium“, Leo Bartosik
II preemia – „Kiviõli“, Holger Rosenroth
III preemia – „Kogukond“, Karl Jõgila
Äramärkimine – „Ida-Viru Le Corbusier“, Kaarel-Vahur Vingisaar
Äramärkimine…
Tark põllumees on lahkunud
In memoriam akadeemik Hans Küüts 20. XII 1932 – 7. X 2022
Ärme räägime rõhumisest
Osa ülestõuse,…
Kas John Cage on surnud?
Konverentsi suuremat mõju saab täpsemalt hinnata tagantjärele, aga neile, kes sellest osa said, oli see vaieldamatult vajalik ja ka elamuslik.
Üldiselt on meie muusikaelu üsna ühekülgne – võiks öelda, et kontserdikeskne.…
Erna Saar 3. I 1924 – 5. X 2022
Erna Saare olemise tuum oli klaverimuusika ja selle õpetamine – see oli tema elu lähtekoht, aga ka lõppsiht. Nii mõttes kui ka teos iseloomustasid teda aristokraatlik väärikus ja pühendumine…
