2022-36 (3908)

Ekspeditsioonil kogetud impulsside kokteilid

Ekspeditsioonil kogetud impulsside kokteilid

Lauri Lagle: „Meie lavastustes on esmalt alati olnud idee ning see omakorda on tinginud vormi, milleks vahel on sõnad, vahel helid ja vahel muud kombinatsioonid.“

Mikk ja Miša, paras paar

Mikk ja Miša, paras paar

Ajalehtede juhtkirjaakendest vaatab vastu keskaegne pimedus.

Käteväänamise räpane kunst

Minu ema Signe, kes oli alustanud veidi üle 30 aasta tagasi tööd eesti keele ja kirjanduse õpetajana, esitas hiljuti miljoni euro küsimuse: „Kuidas mõjutada riiki maksma õpetajale Eesti keskmist palka?“ Vastasin talle ausalt, et ei tea, kas on ühtki hooba, mida õpetajad saaksid tulemuslikult vajutada. . . .
Augustikuus nägin, kuidas 500 000 elanikuga Edinburgh Šotimaal kasvab maailma suurima…

Kuidas laenutada e-raamatut?

Eelmisel kümnendil tekkis palju neid, kes kuulutasid paberraamatu peatset unustusse vajumist ning raamatute kolimist mobiili-, tahvli- või sülearvutiekraanile. Tegelikult on see protsess käinud kaunis aeglaselt. Eesti raamatuturust moodustavad e-raamatud ikka veel kõigest paar protsenti. Aga sirgunud on tegus vähemus, kes valiku korral eelistab raamatut ekraanilt lugeda ning ostab ja loeb e-raamatuid, enamasti ingliskeelseid.
Paberraamatu isiklikul omamisel…
Kas te näete valgust?
„Ainult jõed voolavad vabalt“ on praeguse seisuga Ekspeditsiooni ja Von Krahli teatri viimane koostöölavastus, Lauri Laglel selle egiidi all neljas.
Kristiina Praks

Kas te näete valgust?

Lauri Lagle lavastuste läbiv hoiak ongi mitte võtta vastu lihtsamat elu: ta otsib materjali, mille vastupanu ületamine protsessina on poeetiline.

HIMARS, Ukraina sõjajumal
Sõjajumala esimene kärgatus Ukrainas Zaporižžja lähistel 4. juulil 2022.
Ukraina relvajõud / Cover Im / Scanpix

HIMARS, Ukraina sõjajumal

USA sõjalise missiooni lähetamine Ukrainasse näitab, et USA julgeolekupoliitiline huvi on teha Ukrainast selle piirkonna julgeoleku garant.

Armastatud staari portree sünnipäevaks
Marju Länik: „Ma ei oska öelda, kes on see, kes mind veel väga hästi tunneb. Ma arvan, et kõige paremini ma tunnen ennast loomulikult ise.“
Kaader filmist

Armastatud staari portree sünnipäevaks

Uus portreedokk annab pildi Marju Länikust ilma teiste inimeste arvamust suuremat kuulmata – ilmselt üpris sellise pildi, nagu Länik on tahtnud endast jätta.

Ohtlikud ootused, salakavalad stambid
Veidi üle kümne aasta tegutsenud Eesti Festivaliorkester on endale juba maailmas nime teinud, andnud välja kaks heliplaati ja käinud kolmel kontserdireisil. Kõnealune kontsert eelnes nende järgmisele kontserdireisile: augusti lõpus ja septembri alguses anti kokku neli kontserti Soomes ja Lõuna-Koreas. Triin Ruubel on EFOs mänginud selle loomisest alates ning Marcel Johannes Kits viis aastat. Niisugune sünergia tekib sõprusest, mis ulatub aastate taha, pühendumisest, vastastikusest austusest ja armastusest.
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Ohtlikud ootused, salakavalad stambid

Sellist musitseerimisnaudingut, üksteise usaldamist ja inspireerimist, puhast rõõmu hetkes loomisest kohtab haruharva. Paavo Järvi tegi Brahmsi topeltkontserdi tervikuks sidumisel erakordselt meisterlikku tööd.

Häda pärandi pärast
„Ma mäletan siiamaani, kui tore tunne see oli, kui nägin, kuidas Tartu Lenini kuju lõpuks trossist silmuses kõikus. Vabaduse abstraktne mõiste sai korraga materiaalse kinnituse.“
Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Eesti Ekspress, Tallinn 2011.

Häda pärandi pärast

Pärandi loomine on alati valik. Minevikust ja olevikust valitakse ning interpreteeritakse teatud nähtusi. Seetõttu võib väita, et pärand on alati poliitiline.

Jätku leili!
Naised köögis 1: Rahvusliku võistluse parimaks kuulutatud nukufilm „Kõik mu ema telefonikõned“ kannab meid paljudele (naistele) tuttavasse keskkonda – sassis kööki, kus tuleb laveerida söögivalmistamise, töökõnede, perekriisi ja kokku variseva isikliku elu vahel.
Kaader filmist

Jätku leili!

Vähe on filmifestivale, kus avapidu peetakse maha saunalaval nii nagu Eesti animavaldkonnale märgilisel Turu animafestivalil.

Loodud inimese näo järgi
Maailmas, kus korporatsioonid annavad oma parima, et saavutada kontroll inimeste tegude, soovide, otsuste ja kas või alateadvuse üle, mõjub naiivsena mõte, et Klara-taoline ime luuakse ja sel lastakse olla täiesti omapäi. Kaader Kazuo Ishiguro romaani „Klara ja päike“ („Klara and the Sun“) reklaamist.
Kuvatõmmis / BookTalk / Youtube

Loodud inimese näo järgi

Nobeli-võitja uusimal romaanil on palju öelda inimlikkuse kohta, kuid veidi unarusse on teoses jäetud robotlikkuse teema.

Huvitavad ajad ajakirjanduses
Sajandi eest oli Postimees Jaan Tõnissoni käes ennekõike poliitiline võitlusvahend. Kas sama kord teeks head ka nüüd?
Rahvusarhiiv / Fotis

Huvitavad ajad ajakirjanduses

Ajaleht poliitilise võitlusvahendina toob meediavabaduse seisukohalt küsitavaid tagajärgi.

Sümbiontide sümfoonia
Õhtu avateoseks olnud Jaanika Peerna tantsuetendus oli proloog, mis leidis aset Viinistu kunstisadama paadisilla juures. Voolava tantsuga illustreerisid esinejad jutustuse tausta – see on ajahetk, kus oleme.

Sümbiontide sümfoonia

„Biotoopia“ performance’i-etendus oli sõnadeta jutustus. See oli sama palju mõeldud puudele, kärbestele ja tiigiputukatele kui inimestele. Sirutatud lahtine käsi näitamaks relvitust ja heatahtlikkust. 

Hollywood ja kaljuronimine
Peakangelanna Becky (Grace Caroline Currey) kaljuronijast sõbrannal Hunteril tuleb geniaalne mõte ronida umbes seitsmesaja meetri kõrguse vana roostetanud telemasti otsa. Becky pole alguses plaaniga eriti nõus, aga otsustab siiski meeletuse kaasa teha.
Kaader filmist

Hollywood ja kaljuronimine

Kaljuronimisfilm „Kukkumine“ võinuks olla superlinateos, kui oleks viitsitud võtta kaljuronijast konsultant.

Kulgemine ekraanidest ääristatud magistraalil
Isegi kõige odavamates autodes on vähemalt üks suur ekraan, kõige kallimates autodes võib neid olla üle viie.
Wikimedia Commons, CC BY-SA 3.0

Kulgemine ekraanidest ääristatud magistraalil

Varem sai tänaval kohe aru, milline auto on Suurbritanniast, milline Itaaliast, milline USAst. Nüüd on vaid üksikutel autodel rahvus.

Pilves mis pilves
EKA ehtekunsti üliõpilane Liina Lelov (vasakul), Erle Nemvalts ja emeriitprofessor Kadri Mälk.
Kaljo Mälk

Pilves mis pilves

Noore kunstniku Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ tekitab helge ja puhta tunde. Ta on saanud aru, et mõrad on elu osa ja annavad tunnistust hingesärast.

Uued ideed sünnivad distsipliinide kokkupuutel ja ristteedel
Peeter Laurits: „Mida avaramaks oma diapasooni kasvatame, seda rikkamad on me elamused.“
Kristel Saan

Uued ideed sünnivad distsipliinide kokkupuutel ja ristteedel

Peeter Laurits: „VIII Artishoki biennaalil dedemoniseeritakse anarhism, antakse hääl taimedele, keda väga vähesed meie seast on pidanud tunnetavateks ja suhtlevateks elusolenditeks.“

„Jääv armastus sealpool surma“

„Jääv armastus sealpool surma“

Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti üks tõlgendus ei välista teisi, kuid tõlkes on ambivalentsust edasi anda peaaegu võimatu. Kuidas on selle lahendanud Jüri Talvet?

Hea avalik ruum pole ainult suurlinnade privileeg
Näituse osa oli ka avaliku ruumi hindamise kompass-ketas „Kodukoha kompass“ Narvas. Näitusega uuriti ühtlasi, kui rahul on linlased oma kodukandiga. Küsimustele sai vastuseks anda hinde ühest seitsmeni. Kogunenud tagasiside põhjal joonistusid välja väikelinnade mured ja rõõmud.
Eesti Koostöö Kogu

Hea avalik ruum pole ainult suurlinnade privileeg

Inimarengu aruande näitus „Kodukoha kompass“ tõi esile, et avatud ja kaasav valitsemiskultuur vajab kohalikul tasandil parandamist kõikjal üle Eesti.

Viimsi kunstide maja praktiline kultuurikombinatsioon
Algselt noorte talentide kooliks kavandatud hoonest sai lõpuks kogu piirkonna kultuurisüda.
Tiit Mõtus

Viimsi kunstide maja praktiline kultuurikombinatsioon

Artiumi arhitektuur on kasinuse ajastule kohaselt ratsionaalne ja loogiline. Tehaselik ilme kinnitab, et kultuuri viljelemine ja industriaalne väljanägemine on harjumuspärane liit.

Tippatleedi dilemma ehk Kuidas Georg Hackenschmidt suurendas elukutselise maadluse kui meelelahutuse tähtsust
See teise tuntud eestlasest jõumehe Georg Lurichi väljakutse Hackenschmidtile ja Madralile aastast 1904 kuulub nüüd Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogusse.

Tippatleedi dilemma ehk Kuidas Georg Hackenschmidt suurendas elukutselise maadluse kui meelelahutuse tähtsust

Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud…
Suu naerab, süda muretseb
Justyna Boduch ja Wojciech Fudala avasid augusti lõpus kunstiakadeemias näituse ja rääkisid Poola arhitektuurist.
Merle Karro-Kalberg

Suu naerab, süda muretseb

Augusti keskel avati kunstiakadeemia fuajees Poola arhitektide liidu rändnäitus „Arhitektuuri meistrid“ ja tutvustati Poola arhitektuuri.

Vambola Velli-Vällik 3. III 1937 – 6. IX 2022

Lahkunud on Eesti Televisiooni ja Eesti Telefilmi kauaaegne helirežissöör Vambola Velli-Vällik.
Vambola Velli-Vällik pühendas filmi­kunstile 43 aastat. Ta töötas Eesti Televisioonis ja Eesti Telefilmis aastatel 1959–2002. Olles aastatel 1960-61 uudistetoimetuse autojuht, ehitas ja sisustas Vambola Eesti Televisiooni esimese filmivõteteks vajaliku helibussi. Üsna pea sai temast helitehnik ja helioperaator. Alates 1970. aastast tegutses…
Tähtede- ja distsipliinidevaheline
Udo Kasemetsa teose „Messiermusics“ ettekande tarvis valmistas ansambel U: liige Vambola Krigul eksperimentaalse keelpilli Amaranth, mis on justkui koto, gayageum’i ja kandle hübriid. Seni ainsa Amaranthi on välja töötanud ja valmistanud Gayle Young. Pillil on 24 keelt ja 15 keelel on eraldi roop, mis võimaldab nende keele pooled panna eri helikõrgusele. Seetõttu sobib pill hästi mikrointervallika ja eksperimentaalsete temperatsioonide tarbeks.
Vambola Krigul

Tähtede- ja distsipliinidevaheline

Kasemetsa muusika aegruumis triivides ning sinna märkamatult ära uppudes avanes võimalus avastada muusika olemus ja selle võime omal moel maailma selgitada.

Kaanetekst

Kaanetekst

Lydia Kangi „Oopium ja absint“ ja Piret Põldveri „Hoog“

Kuidas korraldada kaost?
Leonhard Lapini näitus avati Jürgen Rooste ja Kalev Vapperi performance’i – malemänguga, kus malenuppe asendasid arhitektoonid ja abjektid ning tuline võitlus vaheldus Albert Trapeeži luule ja Lapini mälestuste lugemisega. Mäng jäi pooleli, sest sisenes Peeter Volkonski, jalas kollased sandaalid ja hing ihkamas skandaale.
Alar Raudoja

Kuidas korraldada kaost?

Kunstil ei ole üht eesmärki, rolli, lohutust või kohustust – see on võimalus olla inimene, valu- või paitegevas mõttes, elu lembehaardes, ta lämmatavas maadlusvõttes. Isegi, kui see kõik juhtub Pärnus.

Kultuuriorganisatsioonide avalik kiri 7. IX 2022

Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus!
Kultuurisektor seisab valdkonna palkade ja tegevustoetuste tõusu eest.
Ei ole inimest, keda kultuur ei puuduta. Ainuüksi muuseumikülastuste arv 2021. aastal oli kokku 1,7 miljonit – seda on rohkem kui Eestis elanikke.
Kultuurivaldkonna esindajatena oleme tööandjad nii meile usaldatud organisatsioonides kui ka arvukate loomemajanduses ja väikeettevõtluses tegutsejate koostööpartnerid. Kahetsusväärselt ületab praegune…
Aeg tarbimisühiskond kinni panna!
Jürgen Rooste
Jaanus Adamson

Aeg tarbimisühiskond kinni panna!

Ma ei ole poliitik, paar korda elus olen puhta entusiasmi ja lollaka maailmaparandamisetuhina tõttu poliitikaga seotud olnud, ja kiiresti ka pettunud. Kodanikuühiskonnas tuleb asju ikka ise ajada ja omapäi…
Varesesaare Oidipus
Ott Aardami lavastatud „Kuningas Oidipuse“ taustaks riputatud lõuendile ilmuvad lavastuse jooksul järk-järgult mustad jutid, mis on võõbatud teispool lava justkui saatuse nähtamatu pintsliga. Kui Oidipus (Mati Turi, fotol) saab teada oma rängast süüst, lisanduvad lõuendile punased lärakad.

Varesesaare Oidipus

Kolm põhisolisti ning Eesti Rahvusmeeskoor hoidsid vaiadena ooperitelki püsti, samal ajal kui orkestrile oli „Kuningas Oidipus“ nagu köielkõnd.

Informatiivne maalikeel
Esiplaanil Veronika Hilgeri kujud, tagaplaanil Milla Aska ja Paula Zariņa-Zēmane maalid.
Marje Eelma

Informatiivne maalikeel

Kuraator Jurriaan Benschop tegeles ambivalentse ajafaktori kõrval ka maalispetsiifiliste väärtuste analüüsiga. Tulemus oli aktiveeritud pilk maalisisese aja loetavusele maali visuaalses koes.

Sirp