2022-23 (3895)
Tuttav punane auto uues action-ooperis
Kui valdav osa maailma ooperiliteratuurist on üles ehitatud armastusele, siis „Naksitrallid“ on lugu sõprusest, kangelaslikkusest ja maailmaparandamisest, millest kujuneb hoopistükkis looduskatastroof.
Lambad loetud, mure majas
Rahvaloendusel kogutud andmete poliitiline hindamine on möödapääsmatu.
Hanked ja nutika tellija matemaatika
Loorberid, vaarikad ja kirsid
Kas valgusvihk pilkasel teel või spordivõistlus?
Segadust kui palju ehk igale lauljale oma konkurss. Kas meie väikeses riigis on tegelikult vaja korraldada samal aastal mitu vokalistide konkurssi?
Skulptuuriajaloo arusaamatused
Enamik skandaalidest pole skulptuuriloos lahvatanud seetõttu, et kunstnik oleks tahtnud publikut ärritada. Skandaaliga kaasnenud avalik tähelepanu on aga alati aidanud sellele kaasa.
Sambakarneval sõja ajal
Kogu see punamonumentidele, s.t minevikku, suunatud tegevus kujutab endast millegi mõistlikuma asendustegevust, kuigi võiks otseselt panustada tulevikku.
Vaikimise nõiaring
Kõige rohkem kasu on kriitilistest küsimustest ja teistsugustest seisukohtadest. Seda muidugi juhul, kui ise olla valmis oma veendumusi muutma või teisel arvamusel olijat ümber veenma.
Ukraina üheksa sõda, kümnes nälg
Macronist ja Scholzist on saanud Euroopa Pat ja Patasson, neid on aina raskem tõsiselt võtta, kuid nende „naljad“ on kurvavõitu ja naerma ei aja.
Kuidas ehitada graafilise disaini haridust?
Sean Yendrys: „Graafiline disain ei ole suletud valdkond, see liigub eri sfäärides ja on sihitud avalikkusele. Graafiline disain annab kõigele legitiimsuse ja näo.“
Graafiline disain Haapsalus, nagu ikka kevadsuvel
Haapsalu graafilise disaini festivali omapära peitub kuraatori tööstiilis: rahvusvaheline suurnäitus sünnib minimaalse eelarvega ja lööktöö korras.
Mõnusalt kirju Eesti disainimaastik
Tiia Vihand: „Oleks vaja palju rohkem disainereid. Kõige olulisem on aga, et disaini osataks rakendada ning nähtaks selle majanduslikku ning sotsiaalset mõju.“
Uute probleemide värsked lahendused
Ruth-Helene Melioranski: „Esile on kerkinud probleemid, millega pole varem tegeletud, mis on jäänud valdkondade vahele. Nendega tegelemiseks on disaineril sobiv pagas.“
Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?
Arheoloogiapärandi kaitsmise sõlmküsimused on avastatud muististe kaitse alla võtmine, muinsuskaitseameti haldussuutlikkuse suurendamine ja arheoloogiaalase võimekuse taastamine.
Arheoloogia XXI sajandil
Kuidas panustab arheoloogiateadus ühiskonna arengusse ja hüvangusse?
Tulevik on selline, milliseks me selle kujundame
Angela Oguntala: „Ma olen alati uskunud, et rahulikum suhtumine on vajalik, et näha suures plaanis, ennustada tagajärgede tagajärgi ja unistada tulevikust.“
Sõida mu rattaga
Ryusuke Hamaguchi „Õnne- ja fantaasiaratas“ väärib vähemalt sama palju tähelepanu, kaasa uitamist, süvenemist ja endas läbi peegeldamist kui tema Oscari-hitt „Drive My Car“.
Tõlkija odüsseia
Vestlus James Joyce’i suurromaani „Ulysses“ kolme eestindaja Märt Väljataga, Kullo Vende ja Paul-Eerik Rummoga
Eetikaalane ja identiteedipoliitiline Wolffi-jaht
„Arstis“ võib peale arengukaarte, mis puudutavad tegelasi ja sündmustikku, näha ka väga põhimõttelist teaduse ja religiooni lõimimise protsessi.
Teadusdiplomaatia III
Tark jõud ja Soome tee
Olulised asjad. Infolikud asjad
Raivo Trass 12. III 1946 – 7. VI 2022
Raivo Trass sündis 12. märtsil 1946 Tallinnas. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna 39. keskkooli ja astus Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, mille lõpetas 1968. aastal III lennus.
Aastatel 1968–1977 töötas Raivo Trass Draamateatris lavastaja ja näitlejana. 1977–1985 oli ta Rakvere teatri peanäitejuht (viimasel…
Heino Hiiesalu 28. VI 1937 – 29. V 2022
Kultuuritööle jõudis Heino väga noorena, juhatades juba enne sõjaväeteenistust Tartus ametiühinguklubi. Polaarjoone taga teenides usaldati talle ohvitseride maja direktori amet.
Kodumaale naasmise järel tõi isiklik elu Heino Hiiesalu…
Kohanemise ilu ja valu
Vaheldumisi ja vastanduvalt
Justus Lipsius tahtis oma traktaadiga kaasa aidata, et õpetatud mees suudaks mõistmisega võtta isegi küsimusi, mille lahendamine pole inimmõistusele jõukohane.
Eestlased on majarahvas
Eeva Pargi raamatus „Ringmäng“ hargneb peatükk peatüki haaval lahti elu- ja aialugu, mille juured on eelmistes põlvedes, nende aedades, majades ja töödes. Ega aeda saa ju olla majata.
… räppiv pulss ja toores liha …
Johhan Rosenbergi lavastusi vaadates võib vaataja jõuda tõdemuseni: „Ma ei tea, mis see on, mida ma näen, aga see meeldib mulle.“
Pseudoarheoloog, kes tegi ajale ringi peale
„Tsiviliseeritus“ koos selle sünonüümidega „viisakas“ ja „kultuurne“ areneb edasi ning kohaneb vahetult võimulolijate, kes seda sõna edukalt relvastavad, vajadustega.
Ikarose viimane lend
Kaheksakümnendate aastate üks legendaarsemaid filme „Top Gun“ on saanud 36 aastat hiljem järje, mis lendab kõrgemale kui nii mõnigi teine.
Priit Kuusk 18. VIII 1938 – 28. V 2022
Tartus sündinuna käis ta kooliteed Vändra keskkoolis, kus…
Seal, kus sa haiget said, sa ei parane … või siiski?
Romaanist „Palk“ selgub, et hingehaiguse vastu ei aita tohtrid ega rohud. Paranemisteed saab alustada ainult ise.
