Sirbi laureaadid 2021
Puhtus majja!
Raputada mitte, segada
Laura Linsi: „Meid on kasvatatud mõttega, et arhitekti edulugu seisneb ehitamises, arhitektuuri ülesanne on aga särada, olla uudne. See ei käi praeguse maailma väärtustega enam kokku.“
Euroopa Vahemerel elu kaotanute varjus
Põgenike surmajuhtumid leiavad Vahemerel aset peaaegu iga päev, kuid neil pole poliitilist ega emotsionaalset tähendust. Nendest on saanud Euroopa uudiste märkamatu osa.
Kuritegu on olla haritud hesaari naine
Talibid ei taha, et maailm teaks, aga Afganistanis avaldavad nad hesaaridele ja šiiitidele üha tugevamat survet.
Akadeemik Saari valgusimpulsid
Peeter Saari: „Kliimasoojenemisest, ressursside ammendumisest ja energianäljast tingitud katastroofi saab ära hoida ainult ammendamatu tuumasünteesienergia tootmisega.“
Millest mõtleb aasta filmiajakirjanik?
Maria Ulfsak: „Igaühele, kes midagi kirjutada tahab, tuleb kasuks see, kui ta loeb võimalikult palju ja on kursis ka teiste kunstivaldkondade ning ühiskonnas toimuvaga.“
Kust jookseb luules piir kunsti ja kitši vahel?
Lauri Räpi looming on kohati sedavõrd lihtne ja triviaalne, et mõjub kirjandusliku snobismi positsioonilt peaaegu labasena, solvab „head“ maitset ja intellekti, rikub värsiseppade mõttelise tsunfti mundriau.
Millest mõtled, kirjanik? – Baskerville’ide must koer
Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on…
Kanaarilinnud suurte lugude vines
Lauri Lagle lavastus loob konteksti, kus saame küll teise inimese ära kuulata, kuid seejuures ka provotseerida teda asetuma rolli, kus tahame teda ise näha.
Rakvere teatri poeetiline jõululugu täiskasvanutele
Fine 5 ja Rakvere teatri „Ingli“ lavastustervik oli võimas ning seni väheste vahenditega hakkama saanud tantsuteater võis ometi kord vallatleda koos täismeeskonnaga.
Elada – teha kunsti
Eesti Energiate näitus sai pealkirja tõdemusest, et vanemas eas saab kunstitegemisest paratamatus ja harjumus. Harjumuse jõud pole aga vähem tähtis kui ambitsioonikas eneseteostus.
Matemaatiline meditatsioon tuleviku ajaloost
Jeremy Shaw’ mitmeti mõistetav teos ei ole kaos, vaid organiseeritud, fiktsionaalseid ja reaalseid elemente põimiv kaasahaarav lugu.
Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal
Kõne Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel 15. detsembril 2021
Koodivahetus praeguses muusikas
Koodivahetus annab tänapäeva muusikas võimaluse väljendada marginaliseeritud või diskrimineeritud gruppide identiteeti ja olemasolu üldse.
Andrus Joonas 12. V 1970 – 29. XII 2021
Joonas omandas kunstihariduse Sütevaka gümnaasiumis ja Academia Gratas ning hiljem ka õpetas seal. Ta oli Non Grata tegevuskunstirühmituse liige (1998–2007) ning korraldas ja kureeris kakskümmend aastat Pärnu moodsa kunsti näitusi. Tema kunstnikukarjäär algas Pärnus ja selle lähistel maanteenäitustega. Ka tema esimene isikunäitus oli…
Tatjana aiad
Kogo näitusega on Muravskaja teinud sammu analüütilise abstraktsionismi poole, üldistanud aia kujundi, taandades ühtlasi fotograafia meediumi selle algkomponentidele.
Eino Mäelt 8. IX 1940 – 30. XII 2021
Eino Mäelt sündis Virumaal Ulvi külas, õppis Põlula 7-klassilises koolis ning siirdus Tallinna kultuurhariduskooli. 1958. aastal alustas Eino Mäelt Tarbeklaasis klaasilihvijana ja õppis tehase stipendiaadina edasi Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal. Pärast ERKI lõpetamist 1968. aastal jätkas Mäelt tööd Tarbeklaasis, siis…
Vastukaja – Metsapoleemikast Sirbis
Planeedisõbra foor
Toidusüsteem teiseneb ning igaüks saab oma valikutega tulevikku kindlustada, sest planeedi taluvuspiir ei ole kummist.
Kohane või … ära kohane!
Las kallab!
Aeg on tagasi pöörduda talupojatarkuse juurde ja kujundada linnast keskkond, kus loodust ei suruta alla, vaid kujundatakse meid meie hädas abistama.
Urve Varik 4. XI 1940 – 9. XII 2021
Urve Varik (neiupõlvenimega Salumaa) sündis 1940. aastal Tallinnas, lõpetas 1959. aastal Keila keskkooli ja 1966. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti erialal.
Urve Variku andekusest annab tunnistust tõik, et kunstniku diplomitööd säilitatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogus. Noor kunstnik kasutas diplomitöös nahavooli ja -põletust ning tõlgendas kiviaegseid…
Lugude, loodi ja loomise loogika
Renate Keerdi loogika põhireegel on, et iga asi, mida saab lavale tuua, on mänguasi. Kõigega laval mitte ainult ei saa, vaid tuleb mängida.
Ühistranspordiga koonerdamisel laiutavad autod
Järjest vähem kasutajaid paneb ühistransporti koomale tõmbama, kärpimine omakorda aga vähendab ühis-transporditeenuse atraktiivsust.
Henrik Visnapuu auhind Elin Toonale
Juhatus harituse ja kultuuri juurde
Utreeritult on Kalle Käsperi sõnum järgmine: hea kirjandus on prantsuse, romaan olgu paks, lause peab olema pikk ja autor peab olema mees või vähemalt mehelt õppinud.
Killuke kontserdielust
Eriilmelised koosseisud ja suur hulk kammermuusikat lasksid detsembris silma paista paljudel võimekatel muusikutel.
Kuidas Dracula sulandus rahvapillidega
Kontserdikava, mida raamisid kaks väga eriilmelist eesti helilooja teost ja mille keskele asetus Vivier’ ja Feldmani muusika, moodustas väga huvitava terviku.
Reet Sool 1. XII 1951 – 30. XII 2021
Ta sündis Pärnus, lõpetas Pärnu I keskkooli, kuid tema elu oli aastaid seotud Tartu ja Tartu ülikooliga. Romaani-germaani filoloogia eriala lõpetamisele 1976. aastal järgnes aspirantuur, mis päädis kandidaadiväitekirja „Satiirilised tendentsid XX sajandi 1960ndate ja 1970ndate Ameerika romaanis“ kaitsmisega…
Ekraanil lavastamise kunst
Ryusuke Hamaguchi: „Tahtsin seekord filmi sisse tuua absurdi elemente, aga absurdini jõudmiseks pidi mul olema välja pakkuda loogiline teekond.“
Tagasi uude universumisse. Jälle
Uus Ämblikmehe film on piisavalt unikaalne, et mõjuda värskena, teisalt pakutakse ka žanrile omaseid tuttavaid stseene.
