2021-49 (3871)

Arhitektuuri ja elu vahendaja
Foto näituselt „Vanaroosa“. Põdrangu sovhoosi kontor-klubi (1977), arhitekt Mara Metsal.

Arhitektuuri ja elu vahendaja

Tõnu Tunnel: „Kes see ikka usub, et lastetoas on mänguasjad iga päev suuruse järjekorda pandud? Elu võiks arhitektuurifotolt ikka välja paista.“

Surnud kassi strateegia
Johann Burchardi kogu / EKM

Surnud kassi strateegia

Otse valitud nii-öelda tugev president võib osutuda praegusest mandaaditumaks.

Pealkirjad, kunst ja omanik

Selle loo taustal on Kumu kurikuulsaks saanud kunstinäituse „Erinevuste esteetika“ lõppemise puhul peetud põnev arutlusõhtu Kumus. Seal puudutati olulisi teemasid, aga praegu ainult ühest. Piltide nimetamisest ja pealkirjadest, mille muutmine tekitas üle keskmise tormi, mis jõudis süüdistusteni eesti kultuuri hävitamises.
Piltide pealkirjad jagunevad kaheks. Ühele poole jäävad autorite pandud, mis moodustavad teosega terviku, teisele poole sellised,…

Nii hoida!

Kultuuris osalemise uuring, mille statistikaamet mullu läbi viis, andis kinnitust aimata olnud tõdemusele, et Eestis armastatakse teatris käia ja käidaks vahest veelgi rohkem, kui mõned takistused ees ei oleks. Uuringu andmetel külastas möödunud aastal vähemalt 15aastastest elanikest teatrit 398 500 inimest – sellesse vanuserühma kuulujaist seega ligikaudu iga kolmas. Ilmselt ei tule kuigi suure üllatusena, et kõige agaramad teatrikülastajad on linnalisest asulast…

Kommunistliku nomenklatuuri roll Eesti lähiajaloos

Dokumentaalfilm „Riigikogu direktor“ (Ekspress Media, Eesti 2020, 75 min). Režissöör Toomas Lepp, stsenarist Hannes Rumm.
Filmi „Riigikogu direktor“ koduvideolikes, peaaegu nagu mingit varjatud kogunemist (tegelikult hotelli Moskva numbritoas peetud sünnipäeva) jäädvustanud kaadrites peituks nagu nende aegade kvintessents. Selleks on ju „Tões ja õiguses“ Mauruse sõnastatud programmiline mõte, kuidas vene seltsis saksa…
Für Galina
Theatre of Voices on Paul Hillieri 1990. aastal Londonis asutatud ansambel, mis tegutseb praegu Taanis. Ansambel ühendab paarikümmet muusikut, nii vokaliste kui ka instrumentaliste. Laulasmaale oli saabunud neli lauljat, nende hulgas Iris Oja.
Priit Grepp

Für Galina

Kontserdi meeleolu oli ühtne: valitses minoor, ometi oli iga lugu omanäoline ning tõi kaasa mingi muutuse, jäädes seejuures tervikpildi lahutamatuks osaks.

Kirjutada sellest või mitte? 
Mart Soidro
Ave Maria Mõistlik /CC BY-SA 3.0 /Wikimedia Commons

Kirjutada sellest või mitte? 

Vaatlen selles lehenumbris Hannes Rummu raamatut „Ülo Nugis. Mees, kes vormistas iseseisvuse“, mis lõpeb nii: „Selle raamatu kirjutamise ajal küsis tosinkond inimest minu käest: „Sa ikka tead, et . . . . Ma ei mäleta, kellelt seda kuulsin,…

Digikultuur ja võluahv

Vahest oleks meil lihtsalt vaja rohkem alandlikkust ja vähem vidinaid, vahest oleks aeg lõpetada ahvina hüplemine.

2020. aasta oli digikultuuri aasta – tõuge selle tähistamiseks saadi kultuuriministeeriumilt. Sellega seoses andis Tallinna Ülikooli Kirjastus välja kaks raamatut, mille roll digikultuuri arendamisel on vahest jäävam kui aasta jooksul toimunud üritustel ja meediakajal. Koroonapandeemia tõttu saigi…
Jakuutia rikkalik filmimaardla
Dmitri Davõdov: „Film on suurepärane vahend, et tutvustada inimestele jakuudi kultuuri, keelt ja traditsioone, keelt säilitada“
Erakogu

Jakuutia rikkalik filmimaardla

Dmitri Davõdov: „Pakases tuleb kärmelt tegutseda – ju ilmneb mõttekiirus ka meie loomingus.“

Ainult osa meist saab puudutada osa teistest
Laura (Seidi Haarla) ja Ljohha (Juri Borissov) on justkui sihtpunkti kohale jõudnud, aga samas ikka alles teel.
Kaader filmist

Ainult osa meist saab puudutada osa teistest

„Kupee nr 6“ viib jäisel talvel teele inimhinge avarusse ja paneb küsima, kas siis, kui kontakt teise inimesega ei olnud ühe klahvivajutuse kaugusel, tundsime üksindust ja igatsust kuidagi teisiti.

Meie oma belgia mees
Wim Lamboo Kalamajas pildistamas.
Inge Baauw

Meie oma belgia mees

Wim Lamboo: „Välisfotograafidest peetakse Eestis lugu ja see annab tööle mõtte. Milleks muidu?“

Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021

Ere täht on kustunud. Tõravere põlisasuka, Eesti astronoomia ühe tugisamba akadeemik Arved-Ervin Sapari maine teekond on lõpule jõudnud. Tuleb harjuda, et hilisõhtul ei paista enam tema kabineti aknast valgust.
Vaimuvalgust jõudis see Rakvere lähedalt Paatna külast pärit maapoiss palju koguda ja jagada. Lõpetanud 1957. aastal Tartu ülikooli füüsik-teoreetikuna, sai temast üks Eesti…
Ainult keerulised valikud
Jasmine Thomas-Girvani teose lähivaade. Jamaikalanna isikunäitus Kunstiinstituut Mellys jääb avatuks 20. märtsini 2022.
Jaanus Lensment / Ekspress Meedia

Ainult keerulised valikud

Hollandi kunstiasutustes on võetud luubi alla koloniaalajaloo alased teadmised, neist välja kasvav muudatuste tegemine on raske, aga vajalik.

Armastuse eufooria ja meeleheide
„Luikede järves“ on efektseid duette-heitlusi, värvikaid rühmale loodud mustreid, kauneid abstraktseid kujundeid, dramaatilisi žestikulatsioone – lavastajat näib huvitavat eelkõige töö visuaalse sümboolika ja liikumisjadade dünaamikaga. Ingelluik – Sayaka Nagahiro, Deemonluik – Alain Divoux.
Maris Savik

Armastuse eufooria ja meeleheide

Balletisõpradele pakub Petr Zuska postmodernistlik „Luikede järv“ mõtteainest oma problemaatilisusega ning tavakülastajale mõnusat kineetilist vaatemängu.

Kriitika ja algoritm
Mikael Raihhelgauzile tõi kriitikaauhinna Rein Raua romaani „Päikesekiri“ arvustus „Spontaanne tants või juhuslik ekslemine?“ ajakirjas Looming (2021, nr 10).
Ave Taavet

Kriitika ja algoritm

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 8. detsembril 2021

Romitelli väändunud kõlalummus
Fausto Romitelli „Professor Bad Trip“ tuli ettekandele kahe nüüdismuusikaansambli koostöös. Tallinna Uue Muusika Ansambel on palju esitanud teoseid spektraalmuusika ja mikrotonaalse muusika vallast, Defunensemble’i visiitkaart on teosed elektroonikaga, suurepärane helitiim ning samuti vilunud ja pühendunud mängijad.
Madis Jürgens

Romitelli väändunud kõlalummus

Sügav ja mitmekihiline, kohati vastupandamatult otsene, ometi üheselt määratlematu – tegemist on tõesti meisterliku kunstiteosega.

Käojaaniuimas tädi mäluvõitlused
Cassi vend (Ain Lutsepp) ja vennanaine (Laine Mägi) on vaoshoitud puritaanid, Cassi (Ülle Kaljuste) on aga mängitud veetlevaks, pannes uskuma, et kõigele vaatamata saab elus hoida mõistlikku meeleolu, soojust ja inimesi enda ümber.
Heikki Leis

Käojaaniuimas tädi mäluvõitlused

Läinud sajandi kuulsatest fantaasiakäsitlejatest on just Brian Friel kujutanud illusioonide rolli inimese elus kõige sümpaatsemalt.

Muusikast ei saab kõnelda, laabanlikult
Karin Lutsu akvarell „Ilmar Laaban“. Tartu Kunstimuuseum.
Tartu Kunstimuuseum / muis.ee

Muusikast ei saab kõnelda, laabanlikult

Luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus“ annab aimu Ilmar Laabanist kui omanäolisest muusikakriitikust.

Hiilgavate esitustega tippkonkurss
Kui keegi mängib Brahmsi klaverikontserti nr 2 nii, et kõik tuleb välja, pianist ilmutab küpset kõlameelt ja näitab paindlikku musitseerimist, ei jäägi üle muud kui anda talle I preemia. Niisiis sai selle Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil David Munk-Nielsen Taanist.
Rene Jakobson

Hiilgavate esitustega tippkonkurss

Nii kõrge tasemega konkurssi pole Eestis varem olnud, ei osavõtjate taseme ega korralduse poolest.

Lihtne, aga oluline
Õed Liki (Liisa Lotta Vahemets) ja Mia (Miriam Mia Maimik) soovide kaevu kive viskamas.
Kaader filmist

Lihtne, aga oluline

Katrin Tegova esimeses lühikeses soolofilmis „Mia ja Liki“ näeb ühe lahutuse lugu laste silmade läbi.

Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates
Unistuses hägustub reaalsuse ja virtuaalsuse piir. Inimese piire kombatakse ja inimene ise kompab piire pea igas valdkonnas.
Piia Ruber

Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates

Universumi seatud piiride tajumine, kompamine ja mõnel õnnelikul juhul ka nihutamine on ühtviisi omased nii inimese kasvamisele, kultuuri arengule kui ka teadustööle.

Mis on pehme linn?
David Sim: „Just igapäevaelu iseväärtusena on see, mille võiks Põhjamaadelt eeskujuks võtta. Eestlased tunnevad küll rõõmu oma maamajast või suvilast, kuid jätkusuutlikum oleks tuua osa sellest n-ö lihtsast elust linnalisse keskkonda.“
Erakogu

Mis on pehme linn?

David Sim: „Ei ole mõtet äärmustesse langeda, et tähtsad on ainult autod või ainult jalakäijad. Olulisem on näidata, kuidas muutused ellu viia.“

Turvatsoonist välja, turistidest eemale
Hollandi paviljoni pidulik üleandmine algas vestlusringiga „Kes esindab keda Veneetsia biennaalil?“. Vestlusringi juhtis The Calvert Journali peatoimetaja Nadia Beard, osalesid Mondriaani Fondi juht ja Hollandi paviljoni komissar Eelco van der Lingen, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 loovjuht ja kuraator Kati Ilves, Stockholmi Moderna Museeti kuraator Hendrik Folkerts ning KKEKi Keskuse juht ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo.
Joosep Kivimäe

Turvatsoonist välja, turistidest eemale

Eelco van der Lingen: „Giardinist väljaminemine on investeering tulevikku. Et mõelda ja tegutseda teisiti. See on uus algus.“

Keskkonnahumanitaaria kohtumispunkt KAJAK
KAJAKu konverentsikorraldustiim (Linda Kaljundi, Kati Lindström, Ulrike Plath, Kadri Tüür) võtmas üle teatepulka ESEH 2017 konverentsi korraldajalt Borna Fuerst-Bjelišilt Zagrebi ülikoolis 2017.
Erakogu

Keskkonnahumanitaaria kohtumispunkt KAJAK

Keskkonnahumanitaaria vihmavarju all on kohtumispaik inimese ja keskkonna suhetest huvitatud humanitaaridele.

Mõtisklev tähtpäevakontsert
Ellerhein on pika traditsiooniga äärmiselt pühendunult tegutsenud kollektiiv ning Eestis oma valdkonnas kahtlemata suunanäitaja.
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Mõtisklev tähtpäevakontsert

Ellerhein ja Vox Clamantis on väga eriilmelised kollektiivid. Ühise kontserdi puhul ei õnnestu aga ka parima tahtmise juures võrdlusmomenti vältida.

Ülo Nugis töös ja võitluses

Ülo Nugis töös ja võitluses

Ülo Nugis tahtis lennata poliitikataevas eriti kõrgelt, usaldas liialt oma intuitsiooni ning ülehindas oma võimeid ja võimalusi.

Uku Kuudi teekond tühjusesse
Filmi väljenduskeel nii pildis kui helis on tihe, intensiivne ja kihtidest koos. Siin on omaaegseid meediatsitaate, katkeid koduvideotest, tuunitud rollitäitmisi praegustelt popmuusikatelt. Pildil Uku Kuut saates „Hommiku TV“ (1991).
Kaader filmist

Uku Kuudi teekond tühjusesse

Portreedokk „u.Q.“ ei olegi ühe mehe suhtest muusikaga, vaid muusika kaotamise lugu. Sellest tulenebki, et nukrus, mitte masendus on siinne tunderežiim

Kõrbe ilu
Expo Araabia Ühendemiraadi paviljon paistab silma lihtsusega – liivaluidete installatsioonile on projitseeritud ajalooteemalised pildiread.
Raivo Kelomees

Kõrbe ilu

Abu Dhabi II Eesti kunstikuul pandi proovile meie kunstnike kohanemisvõime ja toimetulek, kuid sealne kultuurielu, kunstimess ja Expo pakkusid lisaväärtust.

Kujutluse poliitika

Kujutluse poliitika

Ilmar Laaban ja tuhandeaastane traditsioon

Muusiku olemuslik paine
Vähe sellest, et musta tiibklaverit kui elavat partnerit tegevuse käigus laval siia-sinna liigutatakse, musitseerivad sellel mõlemad peategelase osatäitjad: Sander Roosimägi (paremal) kui Aksel Vindingu sõna ja füüsise kandja ning Theodor Teppo kui tema muusika kehastus.
Siim Vahur

Muusiku olemuslik paine

Peale muusika on lavastuses „Muusikale“ kõige paeluvamad klaverimängustseenid, mis on õnneks lavastatud tunde ja keha kaudu, mitte klaverimängu füüsilise imiteerimise kujul.

Sirp