Kohalike omavalitsuste tahe, suhtumine ja initsiatiiv pühenduda kvaliteetse huvihariduse pakkumisele on üpris erinev.
August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna on pälvinud Märt Väljataga Philip Larkini luuletuse „Vers de société“ eestindusega.
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
Tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia pälvis Anne Pikkov, kuid meisterlikkus, katsetamishimu ja mängulisus iseloomustab kõigi preemiakandidaatide loomingut.
Kui ajakirjanduslik sisu ei tohi olla teenuse müük, siis tehtagu kõik, et see nii ei näiks.
Sada aastat tagasi oli arhitektide liit klubiline ettevõtmine: vesteldi kaunitest kunstidest ja muust, käidi koos akvarellimas ja peeti pidusid. Praegu tullakse kokku aastakoosoleku vaheajaks.
Mängufilmis „Sandra saab tööd“ pole stereotüüpsed mitte ainult (reaal)teadlased, vaid ka kontorinaised, startupper’id, kriminaaluurijad ja tüüpilised lasteaiaemmed.
Vajame tarkust ja intelligentsust – võimet käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, olla kohanemis- ja õppimisvõimeline nii indiviidi kui ka ühiskonnana.
Peame ennast kosmoseriigiks juba 2013. aastast. Tehnilise suutlikkuse kõrval on vähem tähelepanu pööratud inimvõimetele.
Kontserdi terviklik kontseptsioon koos kõigi läbimõeldud detailidega ning külluslike metafooridega võimaldas kuulajal mitmesugustesse muusikalistesse omailmadesse ära eksida.
Harald Thompson Rosenstrøm: „Tahan enda koostatud Vaba Lava kuraatoriprogrammis pakkuda inimesi puudutavat, neile vajalikku teatrit.“
Hotellitöötaja tähelepanekud „Prima vista“ futuroloogiliselt kongressilt ja vabastatud kirjanduse pleenumilt
Ralf Gothóni: „Muusikud toovad lavale rituaali, pakuvad kontsentreeritud vormis seda, milleks nad on kaua valmistunud, ja annavad endast kõik, mida neil on sellel hetkel anda.“
Andrus Laansalu käsitleb Järva-Jaani kutsekeskkooli visionäärist õpetaja Helmut Vajaka 1970ndatel loodud õppeklassi varajase tehnoloogilise teatri lavateosena.
„Prima vista“ patrooni kõne kirjandusfestivali avamisel 21. septembril 2021
Selle aasta Veneetsia arhitektuuribiennaal on nagu suur ruuge potitäis mulda, kuhu on pandud idanema tulevikuideed.
DeStudio uued teosed on puhtad ja korralikud, midagi on ajas kaduma läinud. Kuid salakaval tuluke osaliste silmis reedab, et soliidse pealiskesta all hõõguvad ikka veel söed.
Nostalgias ei maksa kuraatorit ega kunstnikke kahtlustada, aga nad on südamest nautinud kaevandusmuuseumi Valge maja 1980ndate keskkonda.
Igor Kotjuh on poeetiliselt fikseerinud üksinduse, monotoonsuse ja vastuolud, mida koges 2020. aastal peaaegu kogu maailm.
9. septembril Tuglase maja aias (tervislikel põhjustel) pidamata jäänud kõne
Mark Vernon jõuab järeldusele, et elame möödapääsmatus, võib-olla ka vajalikus osalusest eemaldumise ja võõrandumise faasis.
Eesti filmitööstus tuleb süsteemselt üles ehitada.
Eestis hüvanguks leiutatud poliitikainstrumendist on saanud meie vastase tööriist, mida oma poliitvõtete kordamisse kinni jäänud Moskva kasutab ikka ja jälle.
Aleksei German juunior: „Kõik need legendid mahajäänud, kohutavast Venemaast ja helgest, suurepärasest läänest on legendid.“
Leea Klemola ja Ingomar Vihmari „Arktilised mängud“ on nii kurb lugu, et naeru kätte võib surra.
„Petserimaa igatsus“ on seisundidraama: peategelane Paul peamiselt igatseb, vähesed välised sündmused markeerivad igatsuse põhjustanud olusid, avavad igatsuse suuna.
Kaarel Tarand, „Millest mitte rääkida?“
Igor Kotjuhi luuletuste ja märkmete kogu „The Isolation Tapes“
Lauri Lippmaa, „EFTA tormihoiatus ehk Kuidas päästa mädanema lastud mandariinid?“
Intervjuu pianist Ralf Gothóniga
Intervjuu filmilavastaja Aleksei German juunioriga
Intervjuu Vaba Lava uue kuraatori Harald Thompson Rosenstrømiga
Taarka pärimusteatri „Petserimaa igatsus“
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaal „Kuidas me elama hakkame“
Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila retrospektiiv „Pohmelus“
Tarmo Soomere, „Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku“
Maaja Vadi, Petra Prints, „Milliseid oskusi vajatakse kosmoselendudel?“